Kirjanike muljeist rahvaraamatukogudes esinemistel aastal 2009

"... üldse tuleks kirjanduse õpetamist alustada tänapäevast ja liikuda ajas kaugemale, mitte vastupidi – nagu praegu tehakse. Rääkides kooliõpilastest – ehkki oli koolivaheaja nädal, oli neid publiku seas märgata väga vähe. Keskmist kooliiga esindas kokku vaid kolm poissi, kaks Haanjas, üks Luunjas. Aga Luunja poiss läks poole pealt minema. Võrus olevat kohal olnud paar abiturienti. Paar noort inimest oli ka Haanjas. Aga valdav osa publikust oli siiski eakad naisterahvad... " väidab Wimberg Sirbis 6.11.09

"...Tekste, mis noortega räägivad, aga tõsiseltvõetavaks ei peeta. Kahjuks aga ei saa peatada aja kulgu, vanemad jäävad aina vanemaks ning nooremad, kes „õiget kirjandust” tarbida ei taha, kaugenevad sellest järjest enam. Oleme vist kõikjalt kuulnud, et noorus on hukas: nad ei oska süveneda, elavad ühe jalaga virtuaalmaailmas ning ei suuda nautida kõrgkunsti..." väidab kirjarahva tuuri hinnates Robert Randma samas lehes.

Teet Kallas, Peeter Sauter, Peeter Helme ja Andrei Hvostov esinesid Rakveres Lääne-Virumaa keskraamatukogus. Loe siit lähemalt!

Loe veel: 13.11.2009 Eesti lastekirjanduse keskuses tõlgitud noortekirjanduse seminar „Fantaasia võitlus eluga”, esineb Kätlin Kaldmaa ja 30.11.2009 jätkuseminar „Uuema eesti noortekirjanduse trendid”, Ave Mattheus Tallinna ülikooli võrdleva kirjandusteaduse lektor ärgitab arutlema Eesti lastekirjanduse keskuse ja Tänapäeva kirjastuse korraldatud noorsooromaanivõistlustel 2002., 2006. ja 2008. a auhinnatud ja äramärgitud tööde üle!

Võrumaa tunnustab: Bernard Kangro kirjandusauhind Leo Kunnasele!

Loe lähemalt:siit! Bernard Kangro kirjandusauhinna võitis reservkolonelleitnant ja kirjanik Leo Kunnas ulmeromaani «Gort Ashryn. I osa. Enne viimast sõda» eest".
Sama romaan on ka Eesti ulmeauhinna Stalker võitnud (Parim eesti autori romaan!). Sarja teine romaan on ilmumas 2009 aasta lõpuks.

Bernard Kangro auhinna on saanud: Ilmar Vananurm «Vii üle vii» (2008), Igor Kotjuhi «Teises keeles» (2007), Jan Rahmani «Painaja» ja «Sõit» (2006), Olavi Ruitlase «Kroonu» (2005), Oskar Kruusi «Bernard Kangro. Elukäik ja looming» (2004), Hans Sissase «Meenutused» (2003), Kaido Kama «Ümbreilma reisikirä» (2002), Contra (Margus Konnula) «Suusamütsi tutt» (2001), Jaan Elleni «Võrumaa saaga» I-II (2000), Võru Instituudi «ABC kiräoppuse ja lugõmiku algkooli latsilõ» (1999), Voldemar Raidaru «Hõbelusikad» (1998), Hella Keemi «Võru keel» (1997), Julius Ungru «Minu lapsepõlve Paganamaa» (1996), Heino Sikk postuumselt koduloolise tegevuse eest (1995), Rein Põder mitmekesise loomingu sealhulgas romaanide «Hilised astrid» ja «Jahedad varjud» eest (1994), Valev Uibopuu kirjandusliku loomingu eest (1993), Ülle Kauksi 1992. aastal ilmunud loomingu eest ja Raimond Kolk kirjandustegevuse ning võru keele ja kultuuri toetamise eest (1992), Madis Kõiv (1991) ning Bernard Kangro (1990).

Auhind asutati 1990. aastal, selle esimene laureaat oli Bernard Kangro. Võru maavalitsus annab oma kirjandusauhinna välja 20. korda. Auhinna rahaline suurus on 4500 krooni, sellega kaasneb maavalitsuse tänukiri.

ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni juhatus kutsub 16.11.09 teabepäevale: Kooliraamatukogu areng keerulistel aegadel!

16.11.2009.a ERR-s ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni teabepäev
„Kooliraamatukogu areng keerulistel aegadel“

Teabepäeval antakse pidulikult üle ERÜ „Aasta kooliraamatukoguhoidja“ auhind ning kutsekvalifikatsiooni tunnistused.

10:00 Raamatukogu koht koolis: Leelo Tiisvelt - Viimsi Keskkooli direktor

10:45 Juhtimine vs juhtumine kooliraamatukogus: Jaanus Kõuts–Rocca al Mare Kooli raamatukogu juhataja

11:10 Kooliraamatukoguhoidja õpilaste toetajana: Marju Selg – TÜ sotsiaaltöö õppejõud; Karis Reilent – TÜ sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika magistrant

11:40 Laps muutuvas ühiskonnas. Praktiku näpunäiteid: Marge Arusoo - psühholoog-praktik, Tallinna Lastekodu Kopli keskuse Noorte Oma Kodu sotsiaaltöötaja

12:25 Kuidas lugemishuvi keerulistel aegadel elus hoida: Igor Kaasik – Vanalinna Hariduskolleegiumi emakeele õpetaja

14:00 Ülevaade suveseminarist

14:10 Viimase kümnendi proosa ja luule: Jan Kaus–kirjanik, ajalehe Sirp kirjandustoimetaja

14:55 Kooliraamatukogu kui kaasaegne õpikeskkond: juurdepääs elektroonilistele inforessurssidele. Ülevaade uurimistööst: Piret Gailit – Tallinna Ülikooli Infoteaduste Instituudi bakalaureus

15:15 Praktilisi näpunäiteid arvuti kasutamiseks igapäevatöös: Liina Lelov - Tallinna Inglise Kolledži raamatukogu juhataja

15:45 Teated, sõnavõtud, teabepäeva lõpetamine

Raamatukogudel ees suured muudatused!

Raamatukogudel ees suured muudatused: Thomas Frey, DaVinci Instituudi juhtivteadur

Questia, teadusraamatukogu võrgus.
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud Vallo Kelder algatades ERÜ listis disskussiooni autoriõigusega seonduvaist aspektidest viitab PM 25.10.2009 artiklile Guido Viik: piraatide või autorite erakond? - Rootsi piraatide partei edu Europarlamendi valimistel kehutab hr Viiki (tulevikuuuringute alal magistriõpe Perthi Curtini ülikoolis) väitma: "... praegune autoriõigus sobib loomemajandusse umbes sama hästi kui 19. sajandi seadused tööturu või 1950nda omad loodushoiu korraldamiseks. Seda nii Eesti kui globaalsel tasandil. Maist rikkust oleme juba õppinud (teatud mõistlikes piirides) ümber jagama. Intellektuaalse omandi osas on analoogne süsteem lihtsalt seni leiutamata.

Ma arvan, et see leiutatakse tulevikus niikuinii, loodetavasti demokraatliku debati käigus, mitte barrikaadidel. Siiski on juba praegu näha, et seltskond, kes Youtube’ist muusikute klippe kustutab ja Kapa-Kohila poemüüjalt raadiokuulamise eest raha nõuab, ei teeni tegelikult autorite huve. Autoritele on nad karuteenrid. Pigem, kui vanake Marxi krõbedat keelepruuki laenata, esindavad nad autoreid orjastada püüdva uuskapitalistliku nomenklatuuri – autoriõiguste valdajate – huve.

Loomemajanduses on need klassihuvid sama erinevad kui tööliste ja tööandjate omad varasemas kapitalismis.

Lõpetuseks teine ja veidi maisem põhjus, miks nooremal loomerahval Eestis piraadiliikumisele õlg ehk alla tasuks panna. Nimelt näitab nii viimaste kui roheliste tõus, et meie klassikaline «parem/vasak» maailmapilt on muutumas üha elukaugemaks.

Ükskõik, kui paremal või vasakul mõni meie praegune erakond ka ei paikne, ühel teisel skaalal – nimelt pragmaatikute/idealistide omal – asuvad nad kõik ühes otsas koos. Ja seda pragmaatikutest häälelugejate poolel.

Siinkohal meenubki, kuidas paarkümmend aastat tagasi loomeliitude pleenum toonase ühiskonna (samuti Bruno Sauli stiilis ülipragmaatilist) eliiti raputas ja muutusele katalüsaatoriks sai. Hiljem lõi uus, «võitjate» põlvkonnast pärit eliit platsi endistest direktoritest päris puhtaks. Nüüdseks on see uus eliit omakorda iseenese loodud paradigmasse takerdumas.

Küll on aga «võitjate» sünnitatud laulva revolutsiooni põlvkond nüüdseks ülikooli jõudnud. Arvan, et neil on olemas kõik eeldused, et mäng lähima kümnendi jooksul taas kord uuele väljakule üle viia ja oma vanematele tuul alla teha."
"Sisutootjad" ja raamatukogud muutusteks meil siin ja praegu - paistab, et asi edeneb? Ollakse ületamas infotehnoloogilisi ja autoriõigusega seostatavaid barjääre?

Loe: Veeb tõuseb, raamatukogu vaob: Vallo Kelder lähtus teema puhul "Raamatukoguhoidjad ja kaasaegne keskkond" teesist, et veeb tõuseb ja raamatukogu vajub. Teiste sõnadega: veebist saadav info on elulisem. See on atraktiivsem, vajadusel kiiresti varieeritav, salvestatav, ja mis eriti oluline - seda pole vaja tagastada tähtajaks. Samuti annab veebis töötamine esmase suhtlusplatvormi ja grupiliikme tunnetuse. Uues raamatukogus jääb raamatukoguhoidjale abistaja roll ja seetõttu peab koolitus rohkem panustama raamatukoguhoidja kui suhtleja õpetamisele. Et lugejaid raamatukokku meelitada, kehastub uuemates ameerika raamatu-koguprogrammides raamatukoguhoidja raamatutest/filmidest tuttavaks saanud virtuaaltegelaseks. E-raamatukogus kaotavad tähtsuse ka senised raamatukogu alustõed, näiteks kümnendliigitus.
Vallo Keldri arvates ei suutnud Eesti raamatukogud juba esimesel internetiseerimise etapil astuda arvutiteadusega ühte sammu. Seetõttu tuleb neil nüüd rohkem pingutada. Kohe tuleks luua töörühm, kes hakkab looma eestikeelset raamatukogunduse veebikeskkonda, kus ühe otsinguga on võimalik kätte saada kogu meie raamatukogudes leiduv info -trükised, artiklid, veebilehed, blogid ja kõik muu vajalik." (rahvaraamatukogude 27. suveseminar Viljandimaal Ramsil, 7.-9. aug.2007) Seisukohad on huvitavad:) Eks vahepeal on üht-teist teoksil olnud ka:)

Loe: Kas paberiajastu lõpp läheneb?

E-raamatukogu.com tarib eesti kirjandust internetti : sinu lähim raamatukogu !

Loe siit ka ! soovitab Ave Kusmin Valgu raamatukogust: ".... hr. Guido Viigi seniavaldatud tekstid... miks mitte pakkuda talle võimalust esineda mõnel ERÜ kõnekoosolekul. Teema on jätkuvalt kõneainet pakkuv ja futuristlikult huvipakkuv."

NB!

RR teatab: Strateegiline sihtrühm on e-lugeja: "Vastvalminud strateegia sõnum: Eesti Rahvusraamatukogu järgmise viie aasta peaeesmärk on tulenevalt sihtrühma ootustest ja vajadustest panna e-raamatukogu sama hästi toimima kui tavaraamatukogu. Peadirektor Janne Andresoo ja kogude direktor Ülle Talihärm räägivad teadusraamatukoguks olemisest ning raamatukogu teadus- ja arendustegevusest 22. novembril kella 15-16 Kuku raadio saates Kukkuv Õun. "

NB!
27.11.09 RR-s 3.rahvusvaheline digitaalse mälu seminar, sel korral teemal „Autoriõigus ja digitaalse sisu kättesaadavaks tegemine”.
Esinejad: Kultuuriministeeriumi levitalituse nõunik Toomas Seppel, advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid jurist Hele Karja („Mäluasutused, Google ja autoriõigus – kellega, kes ja kuidas?”)
Hamburgis asuva infoõiguse ekspertiisibüroo i. e. advokaat ja partner Dr. iur. Till Kreutzer („Saksamaal ja Euroopa Liidus kehtiva autoriõiguse analüüs ettepanekutega uusi meediakanaleid arvesse võtva põhjaliku reformi kohta”).
Seminari(osavõtt tasuta)korraldavad - Eesti Rahvusraamatukogu ja Riia Goethe Instituut. Ürituse töökeelteks on eesti ja saksa keel, tehakse sünkroontõlget. Lisainfo: Mihkel Volt.

NB!

Tartu Ülikoolis kaitstud juba aastal 2007 magistritöö: Internetiteenuste vahendaja tegevusega seotud õiguslikke küsimusi autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kasutamisel internetis : magistritöö / Evelyn Tohvri ; juhendaja: Heiki Pisuke ; Tartu Ülikool, õigusteaduskond, äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool: Tartu : Tartu Ülikool, 2007

NB!
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus koostöös advokaadibürooga Glimstedt Straus & Partnerid andis välja Eesti esimese intellektuaalse omandi kaitset käsitleva kaasuste kogumiku, mis on mõeldud kõigile ettevõtjatele ja õppematerjaliks üliõpilastele. Kogumiku on koostanud büroo vandeadvokaadid Priit Lätt ja Heiki Pisuke, kes on ühtlasi Tartu Ülikooli õigusteaduskonna intellektuaalse omandi õiguse professor ja Aleksei Kelli, kes on samas intellektuaalse omandi õiguse lektor.

Kogumik on kättesaadav Patendiraamatukogust ja elektroonilisel kujul ka nii EASi kui ka advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid veebilehelt.

Laagna Gümnaasiumis töötab Aasta 2009 kooliraamatukoguhoidja - Eve Rahkema!

Uuri lähemalt:

Rahvusvahelisele kooliraamatukogukuule pühendatud järjehoidjate ja kooli raamatukogu logo kujundamise võistlus Laagna Gümnaasiumis!
Žürii koosseisus Anne Kato - huvijuht ja kunstiõpetaja, Kaiu Viidik - raamatukoguhoidja ja Eve Rahkema - raamatukoguhoidja, valis igast klassist välja paremini kujundatud töö. Autor saab autasuks raamatu, rahvusvahelise kooliraamatukogukuu logoga tänukirja ja rahvusvahelise kooliraamatukogukuu miniplakati. Kõik teised osalejad saavad samuti raamatu.

Parimate tööde fotod on väljas kooli kodulehel.


ERÜ juhatuse nimel teatas pr Vaike Kurel kooliraamatukogude esindajana, et esmakordselt andis ERÜ esimest korda välja aasta kooliraamatukoguhoidja auhinna. Statuudi kohaselt toimub parima kooliraamatukoguhoidja avalikustamine rahvusvahelisel kooliraamatukogupäeval - oktoobri neljandal esmaspäeval.
ERÜ juhatuse koosolekul otsustati 2009. parimaks kooliraamatukoguhoidjaks tunnistada Tallinna Laagna Gümnaasiumi raamatukoguhoidja Eve Rahkema, kes on loonud kooli õpikeskuse - heal tasemel põhi- ja õpikukogu, samuti värskelt renoveeritud ning funktsionaalselt jaotatud ruumid. Teiste nominentide seast eristub Eve Rahkema teeb põhitöö kõrvalt ka ühiskondlikku tööd: kutsekomisjoni ja kutsenõukogu liige. Ta on pädev nõu andma kõiki töö- ja haridusseadusandluse kohta.

Rahkema, Eve. Kooliraamatukogu õpikeskusena. / / Raamatukogu (2003) nr. 4, lk. 38-39

(Kooliraamatukogu kui õpikeskuse roll ning eesmärgid õppeprotsessis, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kooliraamatukogude sektsiooni 6. suveseminar.
Kuupäev: 26.06.2003 - 28.06.2003;
Korraldajad:Pärnu Linnavalitsus. Haridusosakond / / Pärnu Ühisgümnaasium. Raamatukogu
Ettekandjad: Haljamaa, Kadri; Gren, Kristofer; Holmqvist, Christer; Niinikangas, Liisa; Kunttila-Matero, Eeva; Puustinen, Marjukka; Eskelinen, Riitta; Väli, Lumme; Rahkema, Eve; Kõuts, Jaanus)

Loe lähemalt: International School Library Day ; International School Library Month

ERÜ Kooliraamatukogude sektsiooni kohta vt siit.

Pr Vaike Kureli sõnum Õpetajate Lehes 29.10.2009

Tartu Linnaraamatukogu infopäeva kutse!

10. septembril:

9.00 -10.00 Ülevaade Tartu Linnaraamatukogu töökeskkonna ohuteguritest (riskianalüüs) ja töökoha ohutumaks muutmise tegevuskava tutvustamine (Ewa Roots)

10.00 – 12.30 Ülevaade õppe- ja kultuurireisist Soome ja Taani - viis raamatukogu – Turu raamatukogu, Kopenhaageni keskraamatukogu, Koldingi raamatukogu, Aalborgi keskraamatukogu ja Hjörringi raamatukogu.
Teemad:
* Rohkem mängulisust ja eksperimenteerimisjulgust raamatukokku (Küllike Lutsar ja Ädu Neemre)(vt ka!)
*Fondid (info, fondi paigutus, kujundus, teavikute kujundus) (Iivi-Elve Purje ja Tamara Kozõreva)
* Aja mõiste erinevused raamatukogudes (Halliki Jürma)
* Kunst, disain, loovus (Jaroslava Šepel ja Aina Märdla)

1) Innovatiivsus kõiges – arhitektuur, sisekujundus, mööbel, tehnilised vahendid (laenutus- ja tagastusautomaadid jms.), raamatu propageerimise viisid ja teenindus
2) Äärmine loomingulisus ja nutikus näituste ja väljapanekute koostamisel
3) Prioriteet – lapsed
(Virve Eomäe, Margit Oja, Sirje Peegel, Elle Kasemets)

Kaasaegsed raamatukoguhooned ja nende seos linnaga (Kersti Jalas)

Tähelepanekuid töökorralduse, -keskkonna ja koolituste osas Turu ja Taani raamatukogudes (Ewa Roots)

Teema lahtine (Jekaterina Saks ja Kadri Jõks)

Hjörring – raamatukogu?! + Kokkuvõte reisil nähtud raamatukogudest. (Krõõt Kaljusto-Munck)

"Ants Piip 125" Kiidjärve Raamatukogus!

vt siit Kiidjärve Raamatukogus.

"Ants Piip – õigusteadlane ja riigimees" – Priidu Pärna, notar, Notarite Koja aseesimees

"Ants Piibu koht Eesti välispoliitikas aastatel 1920–1930" – Eero Medijainen, Tartu Ülikooli professor

Fotonäitus – Lea Trikkant, Kiidjärve Küla Selts MTÜ

"Ants Piip ja Kiidjärve" – Ain Erik, Kiidjärve Küla Selts MTÜ

Eesti Mõttelugu 77: Ants Piip: Õiguse jõud. Trt 2007

IVAN ORAVA MÄLESTUSED ehk Minevik kui helesinised mäed
AUTOR : Andrus Kivirähk
Väljaandja: Andrus Kivirähk Päevalehe ning Rahva Hääle kulu ja kirjadega : Loe siit!