Wednesday, December 15, 2010

Time nimetas aasta inimeseks Facebooki asutaja

ERR: "Time omistab selle tiitli inimesele, kes on avaldanud aasta jooksul maailma sündmustele kõige rohkem head või halba mõju, vahendas Reuters.

Aasta inimese kuulutas telekanali NBC saates välja Time'i toimetaja Richard Stengel.

26aastane miljardär Zuckerberg on Facebooki tegevjuht, omades ettevõttes 24-protsendilist osalust. Wikipedia andmetel hinnati tema varandust 2010. aastal 6,9 miljardile dollarile.

Mõni päev varem valisid Time'i lugejad aasta inimeseks Wikileaksi asutaja Julian Assange'i.

Time on valinud aasta inimest alates 1920. aastast ning selle tiitli on teiste hulgas pälvinud Adolf Hitler, Jossif Stalin, Vladimir Putin ja Ajatollah Khomeini.

2009. aastal kuulutati Time'i poolt aasta inimeseks USA keskpanga juht Ben Bernanke ning aasta varem oli selleks USA president Barack Obama."

Monday, December 13, 2010

Piret Viires: läinud kümnendil toimus eesti kirjanike hulgas digimodernistlik veebiplahvatus - Arvamus - Postimees.ee



Piret Viires: läinud kümnendil toimus eesti kirjanike hulgas digimodernistlik veebiplahvatus - Arvamus - Postimees.ee

Piret Viirese lugu põhineb «Nurklikud nullindad. Konverents eesti nüüdiskirjandusest» 9.–10. detsembril Tallinna konverentsi ettekandel. Konverentsi korraldajad: Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi kirjandusteaduse osakond ja Eesti Kirjanike Liit. Toetas Eesti Kultuurkapital.

* eesti kirjanike n-ö digimodernistlik veebiplahvatus?

* Blogid on mitmetel kirjanikel:
Vahur Afanasjev, Contra, Aapo Ilves, Andrus Kasemaa, Kivisildnik, Jaan Kaplinski, Igor Kotjuh, Diana Leesalu, Jaan Pehk, Paavo Piik, Aare Pilv, Aarne Ruben, Olavi Ruitlane, Ivar Sild, Andra Teede, Elo Viiding, Heiki Vilep, Toomas Vint, Wimberg, Tõnu Õnnepalu ... (NB! nimekiri on ebapiisav! ).
* iseseisva blogis ilmunud veebiteoseks peab Piret Viires vaid Tõnu Õnnepalu blogi «Esna aeg», mis ühendab loodusfotod ja pildiallkirjad.

* eesti kirjanikud ei jagavat ettekande autori sõnul blogilugejatega oma intiimseid mõtteid, pihtimuslikku autobiograafilisust on minimaalselt.

* blogimise kõrgaeg hakkavat väidetavalt mööda saama, blogisid on küll loodud ja luuakse veel, aga enamik jääb pooleli ja seisab internetiavarustes. Ka osa eesti kirjanikke on oma blogid pooleli jätnud ja pole postitusi lisanud (nt Kivisildnik, Õnnepalu, Elo Viiding). Kui on küsitud, kuhu siis blogijad on kadunud, on vastus – Facebooki.

* Väga esialgse arvestuse kohaselt on eesti kirjanikke Facebookis 40–50 ringis ja nende hulk kasvab. Facebookis domineerivad ennekõike lühikesed teated oma tegevuse kohta, info üritustest, ajaviitemängud ja arutelud.

* Twitter on ju näiteks ergutanud Rein Rauda propageerima omaette kirjandusžanrit – tviteratuuri. Ootuspäraselt on veebis rohkem kodus nooremad kirjanikud ja nende seast on jõudnud nii mõnedki ka päriskirjandusse (nt Nirti, Diana Leesalu jt).

Thursday, September 2, 2010

Kooliraamatukogud jäävad uue kirjandusega kimpu - Eesti uudised - Postimees.ee

Kooliraamatukogud jäävad uue kirjandusega kimpu - Eesti uudised - Postimees.ee

... Kirjanduse ainekava koostamist juhtinud ja Tartu Herbert Masingu Kooli keele ja kirjanduse õpetaja Andrus Orgi sõnul tuleks kooliraamatukogude fondi kindlasti uuema kirjanduse osas täiendada ja selleks peaks ministeerium vastavad rahaeraldused tegema.

Orgi hinnangut toetab ka Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse esimees ja Oru põhikooli õpetaja Kaja Sarapuu, kelle hinnangul ei pruugi koolides uuemat kirjandust piisavalt olla...


Loe: siit, siit, siit !

... Õpetajate seminari eesti keele ja kirjanduse didaktika lektor Maret Olo tõstis esile Tartu Kesklinna kooli, mille klassides on kujundatud lugemispesad ja leitud huvitavaid võimalusi lugemishuvi tõstmiseks.

Samas toonitas temagi, et ta on näinud koole-klasse, kus õpetaja annab kohustusliku lugemisvara nimekirja ja kuupäeva, millal raamat läbi peab loetud olema.

«Loetud raamatu ühine mõnus analüüski on mõnikord asendatud pelgalt faktide kontrollimisega,» nentis Olo. «Nii et kõik algab õpetajast.»

Näiteks võiks õpetajad Olo hinnangul pakkuda poistele ja tüdrukutele erinevaid soovitusi. Volteinigi arvates tuleks lapsi valikule kaasata, kuid seda saab teha nii, et õpetaja teeb teatava eelreklaami mitmele raamatule ja lapsed valivad nende hulgast.

«Siis on nendel ka valiku ja vastutuse tunne olemas,» selgitas Elve Voltein.

Lisaks võiks raamatu valik Volteini hinnangul toetama kohalikke olusid - kui ikka klassis õpib lastekirjaniku poeg või tütar, siis on väga loomulik, et tutvutakse selle kirjaniku teostega ja kohtutakse temaga.

Mis raamatut soovitaksid Sina?


Thursday, August 26, 2010

Sõnaus: Vabariigi President kuulutas 23.8.2010 välja sõnavõistluse

"Keel on riist, keel on masin!" Johannes Aavik 130 :
EPL 08. dets 2010

Loe siit ! Võta osa !

Sõnavõistluse töörühma koosseis:

Eesti Keele Instituudil ja Vabariigi Presidendi Kantseleil aitavad sõnavõistlust korraldada:

* Doris Kareva – luuletaja, ajakirja Meie Pere peatoimetaja
* Krista Kerge – Tallinna Ülikooli professor
* Katrin Kern – Tartu Ülikooli õppejõud
* Toomas Kiho – ajakirja Akadeemia peatoimetaja
* Margit Langemets – Eesti Keele Instituudi sõnaraamatute peatoimetaja
* Siiri LaukEesti Terminoloogia Ühingu esimees
* Ülle Madise – Tallinna Tehnikaülikooli professor
* Iivi Anna Masso – politoloog, kolumnist
* Helle MetslangEmakeele Seltsi esimees, Tartu Ülikooli professor
* Maria Mälksoo – Tartu Ülikooli vanemteadur
* Renate Pajusalu – Helsingi Ülikooli ja Tartu Ülikooli professor
* Peeter Päll – Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja
* Maire Raadik – Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja
* Jüri Raidla – Advokaadibüroo Raidla ja Partnerid advokaat
* Peeter Saari – Tartu Ülikooli professor, Eesti TA ja Euroopa TA akadeemik
* Kaja SarapuuEesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse esimees
* Karl Martin Sinijärv – kirjanik, Eesti Kirjanike Liidu esimees
* Urmas Sutrop – Eesti Keele Instituudi direktor, Tartu Ülikooli professor
* Kaarel Tarand – ajalehe Sirp peatoimetaja
* Arvi Tavast – Tallinna Ülikooli dotsent
* Indrek Treufeldt – ajakirjanik, Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse nõunik
* Udo Uibo – ajakirja Looming toimetaja, Eesti Keele Instituudi leksikograaf
* Mart UmmelasEesti Rahvusringhäälingu vastutav toimetaja, Vikerraadio saate Keelesõnum autor
* Tiia Valdre – Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf
* Raivo Vare – ettevõtja, Eesti Arengufondi nõukogu esimees
* Tõnu Viik – Tallinna Ülikooli professor
* Jaan Õispuu – Johannes Aaviku Seltsi esimees


***
NB! sõnausel osales 593 inimest 2123 sõnaettepanekuga! Millised olid võidusõnad, vaata siit! siit ! Presidendi vastuvõtust pildigalerii. Loe siit ka ! EV Presidendi kõne sõnavõistluse lõpetamisel 2. detsembril.

Näitelauseid

•• Mul on Hiiul hiiul ja viiul.

•• Koval kutsus üles omavalimistel osalema kõiki eestilasi, ÜTI-dest ja raharditest kuni pruunlasteni, välja arvatud kuriraha teenijaid.

•• Parem joomikust vabakaasa kui joodikust päriskaasa.

•• Olgu su hobiks kuuling või muskeldamine – kui ikka nii kõva nöha on, et ninast tuleb pikarone, ei tasu trenni teha.

•• Moder ja ohjur muinastasid oma vabakaasadega meitlas.

•• Lobinik soovitas peiparil lühareid mitte kanda.

•• Krakk nurjas digistamise.

***

JOHANNES AAVIKU 130. SÜNNIAASTAPÄEVALE PÜHENDATUD KONVERENTS "SADA AASTAT HILJEM: KEELEUUENDUSE POOLT JA VASTU"

8. detsembril 2010 möödub 130 aastat eesti keeleuuendaja, tõlkija, literaadi ja pedagoogi Johannes Aaviku sünnist. Johannes Aaviku Selts korraldab laupäeval, 20. novembril 2010 Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia maja saalis (Kohtu tn 6) konverentsi "Sada aastat hiljem: keeleuuenduse poolt ja vastu". Osavõtumaks 190 krooni, üliõpilastele ja pensionäridele tasuta. Osavõtumaksust on vabastatud ka konverentsil esinejad.

Oma soovist konverentsil esineda või kuulajana osaleda palutakse teatada meilitsi hiljemalt 5. septembriks 2010 Jaan Õispuule (jaan.oispuu@mail.ee) või Peep Nemvaltsile (peep.nemvalts@tlu.ee). Esineda soovijailt ootame ka ettekande või vaatmiku teemat.

Konverentsile registreerunutele saadame 2. ringkirja oktoobri algul.

Johannes Aaviku Seltsi juhatus
Tallinna Teadlaste Maja

Wednesday, June 30, 2010

Eesti rahvaraamatukogudes lokkab meelelahutuslik tõlkekirjandus ?



Loe siit: Ainiki Väljataga, SA Autori-hüvitusfondi tegevjuht: Laenutuse hüvitamisest ja lugemiseelistustest.


ja siit: Maire Liivamets, ERR eesti kirjanduse referent: Lugemisaasta auks ja raamatu kiituseks.

Aga - kuivõrd näitab "raamatukogupennihüvis" tegelikke lugemishuve, ostuhuve? Võibolla parimad ilmunuist ostavad lugejad oma isiklikku raamatukokku? Mida raamatukogust laenatakse, kes ja mispärast laenavad? Kahjuks ei jõua nn tutvumislugemiseks raamat esmajoones raamatukokku. Kuigi sellist praktikat - kõigepealt raamatukogudesse! - kutsus üles rakendama kunagine raamatukoguõppe lemmiktegelane Nadežda Konstantinovna Krupskaja.
Sama praktika kehtib praegu tegelikult USA-s - vt nn rohelise liini leping! Meie raamatukogudes on nn töötlusperiood pikavõitu (nn liigitajad tegelevad kirjastuses vajakajääva tööga, mida tehakse suurtes kultuuriruumides ära juba koostöös autori ja tiitlitoimetajaga määratlemaks adekvaatsed märksõnad etc), ja enne uudisraamatu turule ilmumist ei jõua raamatud komplekteerimisvajaduse ja -mahu otsustamiseks mitte raamatukokku...

Sunday, June 27, 2010

Keelekontaktid ja eesti keele grammatika

XLIII J. V. Veski päev :
”Keelekontaktid ja eesti keele grammatika”
Esmaspäeval, 28. juunil 2010 kell 10.00 Tartu Ülikoolis
J. V. Veski auditooriumis
PÄEVAKORD:
I osa kl 10–11.35
Avasõna HELLE METSLANG
LEMBIT VABA Läti-eesti keelekontaktide ilmingud eesti grammatikas
JÜRI VIIKBERG Saksa keelest eesti keeles
HELLE METSLANG Grammatikamuutuste sammud ja hüpped
II osa kl 11.50–12.50
ENN VELDI Inglise laenudest eesti keeles Euroopa kontekstis
MARTIN EHALA Keelekontakt veebis: näiteid varieerumisest sihitise kasutamisel
Ettekande pikkus kakskümmend minutit; igale ettekandele järgneb kuni kümme minutit arutelu. Kell 14 asetatakse lilled akadeemik J. V. Veski kalmule.

Sunday, June 20, 2010

Ilmub esimene põhjalik ungari-eesti sõnaraamat - Ülikoolid - Tartu Postimees



Ilmub esimene põhjalik ungari-eesti sõnaraamat - Ülikoolid - Tartu Postimees

Sõnaraamatu adressaadiks on üldjuhul need kasutajad, kes juba omavad algteadmisi ungari keelest ja vajavad abi nõudlikumate tekstide lugemisel ning tõlkimisel eesti keelde.

«Ungari-eesti sõnaraamat» sündis Tartu Ülikooli hungaroloogide ligi kümme aastat kestnud talgutööde tulemusena. Sõnaraamatu peatoimetajad on TÜ õppejõud Tõnu Seilenthal ja Anu Nurk. Sõnaraamatu koostamist rahastasid Eesti Keele Sihtasutus ja haridus- ja teadusministeerium. Teose esmaesitlusel musitseerivad Lembit Saarsalu ja Olav Ehala.Link

Monday, May 31, 2010

Helju Vals: ennekuulmatu kohv - Arvamus - Tartu Postimees

Helju Vals: ennekuulmatu kohv - Arvamus - Tartu Postimees

:) Päevast päeva keedetakse Lõunakeskuses kokku inglise sõnu café (= kohvik) ja coffee (= kohv) ning saadakse caffee, mida inglise keel ei tunne. Milline keel tunneks?

Friday, May 7, 2010

Võru kogemus: Lugemisaasta eesmärk on tuletada meelde, et lugemine on nauding, mis annab nii elamusi kui teadmisi!


" ... Lugejate juhtimiseks väärtkirjanduse juurde vajavad raamatukoguhoidjad põhjalikumaid kirjandusalaseid teadmisi. Seda lünka täitis ajavahemikul 29.01.-30.04.2010 Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia täiendkoolitusprogrammi Kaasaegse eesti kirjandus - 52-tunnise kursuse läbimine: 50 Võrumaa rahvaraamatukogutöötajat, valdavalt MTÜ Järjehoidja liikmed.
Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetooli lektor Janek Kraavi suunamisel alustati kaasaegse eesti kirjanduse tõlgendamist lähimineviku mõtestamisega. Mõistetavamaks ja lähedasemaks said 20. sajandi lõpul toimunud poliitiliste muutustega kaasnenud vabaduse ja arvamuste paljususe tingimustes sündinud identiteedikirjandus, elulooline proosa, postmodernistlik proosa ja „kolekirjandus“, noorte elu ja hoiakuid kujutav noortekirjandus ning kaasaegne luule. Üsna terava arutelu kutsus esile nii mõnegi teose sisu ja temaatika, inetu keelekasutus ja eksperimentaalne vorm. Õppetöö õnnestumisele aitas kaasa kodutööna kohustusliku kirjanduse läbitöötamine. Koolitus sai võimalikuks tänu Eesti Kultuurkapitali Võrumaa Ekspertgrupi ja Ivi Eenmaa toetusele" andis teada ja saatis osavõtjate foto ERÜ listis Ere Raag, Võrumaa Keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja

Loe siit! siit ka! siit!

Thursday, May 6, 2010

Kirjandusfestival Prima Vista 2010

Kirjandus kui nafta - Dmitri Bõkav(1967-) oli leidnud mõjuka võrdluse!
Dmitri Bõkov on lõpetanud Moskva Ülikooli ajakirjanduse teaduskonna kirjanduskriitika eriala cum laude, Vene Kirjanike Liidu liige alates 1991. aastast . kuue romaani ja kuue luulekogu ning kolme publitsistika kogumiku autor, Bulat Okudzava ja Boriss Pasternaki biograaf. Prima Vista MTÜ ja EKS ühisväljaandena on nüüd eesti keelde jõudnud Dmitri Bõkavi romaan "Mahakantud" (Списнные). Tõlge Toomas Kall, toimetaja Kairit Henno. (Pehmes paberköites ja tihedas kahvatuvõitu šriftis, kahjuks). Festivalihind 150. kr.

Kaarel Tarand heitis Prima Vista 2010 avamisele järgnenud vestlusringis "Mitmes võim on kirjandus?" ette eesti oma õpetlasautorite huvipuudust loodusteaduste tutvustamiseks!
vt siit!
vt siit ka! Jaan Tooming arvab nii: "... Kaplinski kirjutab oma raamatu lõpupeatükis ennetest ja mainib astroloogiat, kuid see peatükk on küll liigliha. ... võiksime tõlkida näiteks Michio Kakut, füüsikut, tuntud teaduse populariseerijat, kelle viimane raamat maailma võimatutest asjadest on huvitav lugeda, kuigi ta sinisilmselt usub, et nt telepaatia seletatakse kunagi teaduslikult ära. Michio Kaku bestseller „Hüperruum” tuleks kindlasti eesti keelde tõlkida ning head on ka tema „Paralleelsed maailmad” ja „Nägemused”. Viimane on jälle ülioptimistlik raamat ja see teeb meie praeguses maailma üliohtlikus olukorras veidi ettevaatlikuks..."
Kus Eesti endi täppisteadusbestsellerid, mida tõlgitaks teistesse keeltesse?

Thursday, April 22, 2010

Head lapsed kasvavad raamatuga - 6.5.10 Solarise Keskuse Nokia Kontserdisaalis Eesti Lastekirjanduse Keskuse õpipäev!

10.00 – 11.00 Miks on kiisul kriimud silmad ehk mudilase... Mare Müürsepp (Tallinna Ülikooli lastekirjanduse dotsent)
11.00 – 11.45 Väikelapse raamat Bolognast vaadatuna. Viive Noor (Eesti Lastekirjanduse Keskuse kunstiekspert, kunstnik)
11.45 – 12.30 Ettelugemisest iselugemiseni ehk Tallinna lasteaedades läbiviidud lugemisküsitluse kokkuvõtted. Tiina Undrits (Eesti Lastekirjanduse Keskuse lugejateeninduse konsultant)
12.30 – 12.45 Raamatud ja ideaalid. Epp Annus (Kirjastus „Päike ja Pilv“)
12.45 – 13.00 Laste rõõm. Tiina Tammer (Kirjastus Tammerraamat)

13.00 – 14.00 Balti Raamatumessi avamine

14.00 – 14.30 Raamat on vaatamis-, lugemis- ja õppimisasi. Siiri Essenson (Tallinna Virmalise lasteaia õpetaja)
14.30 – 15.00 Nipi ja trikiga lugemise poole ehk raamatukoguhoidja näitleb, laulab, tantsib, pajatab. Reet Tomband (Lääne-Virumaa Keskraamatukogu laste- ja noorteosakonna juhataja).
15.00 – 15.30 Ruttu raamatulapseks. Jaanika Palm (Eesti Lastekirjanduse Keskuse lastekirjanduse uurija)

Friday, April 16, 2010

Toomas Vint: Proosamaastik 2009, kaldu harrastuskirjanduse poole

Eesti Kirjanduse Seltsi 2009. aasta eesti kirjanduse ülevaatekoosolekul peetud hr Toomas Vindi ettekannet uue proosakirjanduse kohta loe siit!

Sirp
jätkab järgmistes numbrites samal koosolekul peetud Hannes Varblase (2009. aasta luule), Toomas Kiho (reisikirjandus),
ja Kadri Tüür (kriitika) ettekannete avaldamist.

Loe edasi:
Kolm korda üks kolmandik on umbes üks, Sirp, 23.4.2010
Reisile raamatuga, Sirp, 23.4.2010
Kes loeb? 2009. aasta päevakriitikast, Sirp, 23.4.2010


Thursday, April 15, 2010

Ramo Pener: Ühikarotid levitavad katku - Arvamus - Virumaa Teataja

Ramo Pener: Ühikarotid levitavad katku - Arvamus - Virumaa Teataja

......Raamatute lugemine on mõttetu, kau­nite kunstidega tegelemine on nohikute pärusmaa. Nemad ootavad reedest päeva, et siis kaheks-kolmeks päevaks kärss likku panna, mitte millelegi mõelda, unustada, kes olen, kust tulen ja kuhu lähen - ja ühikarotid sellist katku-al­ternatiivi just pakuvadki. Kes ja kus pakub vaktsiine, sest tegemist on hoopis tõsisema hädaga kui seagripp?........

....

Ärge tulge väit­ma, et noo­ruk teeb vahet reaalse ja irreaalse, reaalse ja virtuaalse vahel. Need piirid hägustuvad üha rohkem ja üha kiiremini. Nõmeduse, vul­gaarsuse ja perverssuste demonstreerimine ning sellega kaas­nenud pealtvaatajate (loe: õpilaste) ovatsioonid juuru­tavad meie noorukites põhimõttelist suhtumist iseendasse ja oma kaas­lastesse. Kui sa esmaspäeva õhtuti ei vaata ega naudi "Ühikarotte", siis sind lihtsalt pole olemas.

Katk levib ju­ba algklassidesse­gi. Paljud on nakatunud ja igaks juhuks püüavad suuremate laste­ga kaa­sa naerda. Labasus ja nil­bus on omaette väärtusteks. Kui õpe­ta­ja ei räägi ühi­karottide tee­­mal vaimustuse­ga kaasa, siis ta on heal juhul luuser.....

Monday, April 12, 2010

Millest räägib "Muti metroo"? "Ei tea, ei saa aru!"

Aigi Viira 10.04.2010 Õhtuleht

Miks ei suuda algklassilaps mõista lihtsa lastelaulu "Muti metroo" teksti sisu ega seda oma sõnadega ümber jutustada?

Miks kurdavad matemaatikaõpetajad, et tekstülesandeid on võimatu lahendada, sest keskastme lapsed ei saa tekstist aru? Emakeeleõpetaja Age Salo ütleb välja tõe: "Kuna nende keeleoskus on vilets. Kuna nende lugemus on väike."

"Minu suurim šokk oli see, kui üks poiss ütles, et on kolme gümnaasiumiaasta jooksul käinud vaid korra linna keskraamatukogus ja siis ka kedagi ootamas, mitte raamatuid laenutamas," muigab Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Age Salo.

Kastikasvatuse lapsed

"Tema lugemus on kohustuslikust kirjandusest vaid pool, kui sedagi. Ja kolleeg, kes töötab ülikooli juures, rääkis, et magistrandid, kellele ta soovitas otsida materjale ülikooli raamatukogust, küsisid seepeale: "Kus see veel asub?" Üliõpilased on nii netipõhise õppe peal, netis on kõik materjalid olemas, et neil puudub vajadus käia raamatukogus."

See on Salo meelest ka põhjus, miks praegused koolilapsed ning tudengidki erilise eneseväljendusoskusega ei hiilga: raamatuarmastuse puudumine jätab nii kõne- kui ka kirjakeelde suure tühimiku.

"Lugemus! Lugemus! Lugemus! Ilma selleta ei kujune oma stiili, kuid oma stiil tähendab ju oma maailmanägemust!" kinnitab semiootik Ann Malts, kes peab peasüüdlasteks telerit ja arvutit ning nimetab tänapäeva noori kastikasvatuse lasteks. Ehk siis teisisõnu – lapsevanemad on telerit lapsehoidjana kasutanud ning seega laste silmaringi televiisori laiendada jätnud.

Nõukogude ajal, kui Malts esimest korda Kanadas käis, palus ta pererahval demonstreerida tohutut telekanalite hulka, mida tollases Eestis veel nähtud polnud. Teleripuldiga klõpsiti kiirelt ühelt kanalilt teisele, pildid vaheldusid tohutu kiirusega. Malts toob näite, et selline kiire pildivahetus, kus ühel minutil vaatad pühalikku filmi Neitsi Maarjast ja teisel kohe mõnd võigast piinamissteeni, lööb hoobi telerisõbra maailmapilti. "See on pildikast, mis lõhkus narratiivi," sõnab ta ning pakub, et ehk sellepärast kiinduvadki inimesed üha enam telerist seriaalide vaatamisse, mis sest, et nende sisu võib olla tühisemast tühisem – inimesed otsivad lugu, mida neile jutustatakse vastukaaluks nn videoklipistunud maailmale, kus pildid vahelduvad nii kähku, et tervikut ei teki. Kunstpildi visuaalsus ja kiirus on tema sõnul tappev vastuolu raamatuile. Raamatute järele ei pruugigi sestap ka loo-otsija käsi sirutuda, sest enese paksust teosest läbi närimine ei paku nii kiiret naudingut kui arvuti- ja teleripilt seda suudavad.

Loeb, aga aru ei saa

Tartu Descartes’i Lütseumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Anneli Heinmaa lausub, et õpetajana näeb ta kaunis tihti hetki, mil õpilased kipuvad raamatuid mitte lugema ning askeldavad enamalt jaolt üksnes teleri-arvutiilmas: "Tundub, et põhiliselt elatakse just arvutiilmas, teleriilmaski enam nii väga vist mitte. Võib-olla telerist mingeid filme ja tõsieluseriaale vaadatakse, kuid muid saateid – uudised, kultuur, arvamussaated – üldjuhul mitte. On kohutavalt kummaline, et gümnaasiumiosas käib tohutu hulk lapsi, kes ei tea midagi näiteks Eesti filmiklassikast, isegi mitte "Viimsest reliikviast". See, mis 30–40aastastele on täiesti enesestmõistetav ja teada-tuntud, on neile võõras maailm. Sülearvutid on osal iga päev kooliski kaasas ja muutumas noorte inimeste kehaosaks."

Kui aga Salo nimetab praegusi koolilapsi koomiksipõlvkonnaks, siis Heinmaa jääb kindlameelselt väljendi "internetipõlvkond" juurde ning toob näiteks 2008. aastal ajakirjas Akadeemia avaldatud Nicholas Carri kirjutise "Kas Google muudab meid lolliks?", milles autor tõestab, et internet kärbib kildhaaval keskendumis- ja juurdlemisvõimet. (NB! 2008 nr. 12 Akadeemia, lk 2708 , tlk Tanel Toobik)

Üks päevikusse ja valmis

"See on kindla peale üks põhjus, miks tänapäeva keskmine koolinoor ei loe raamatut," usub Heinmaa. "Selleks oleks tarvis keskendumis- ja juurdlemisvõimet, mida tal ei ole. On ka selliseid, kes loevad, aga väidavad, et ei saa aru. See ongi see kirutud funktsionaalne kirjaoskamatus: loen, aga aru ei saa. Tõepoolest on järele jäänud ka neid, kes mingil põhjusel loevadki. Kas kohusetundest (korralikud tütarlapsed, kes ei taha halbu hindeid) või sellepärast, et kodus on lugejad intelligendid ees ja laps on harjunud raamatute maailmaga. Minu silme läbi on pilt selline. Keskkoolis, kus ma õpetan. Mõtlengi keskkooli kui vanuseastet, aga ega pilt põhikoolis pole kindlasti mitte teistsugune."

Leie põhikooli emakeeleõpetaja Ulve Pedastik on sama meelt, mis Heinmaa: mitte et noorsugu oleks hukas, vaid et nende väljendusoskus on piiratud ning lugemisharjumust raske juurutada. Seda ka kohustusliku kirjanduse puhul, mida mõni laps kätte võttagi ei taha ning tulemuseks on hinne üks.

Salo lisab, et kümmekond aastat tagasi saatis ta raamatut mittelugenu arvestuselt tagasi ning enne jutule ei võtnud, kui kõik oli loetud. "Praegu pole päris null-lugemusega välja tuldud, nii et mingi hinde saan ikka välja panna," tähendab ta.

Mida teha lastega, kes üldse ei taha raamatut kätte võtta? Kas ongi nii, et lõpuks tuleb talle päevikusse üks panna ja sellega asi lõppebki? Või on ehk ka muid lahendusi?

"Muu lahendus on see, kui õpilane on mingitest sekundaarsetest allikatest – põhiliselt otsib ja leiab ta neid internetist – raamatu kohta andmeid kogunud ja suudab rahuldavalt sellest rääkida-kirjutada," pakub Heinmaa. "Siis ta oma hinde ka saab, aga on ka võimalik, et ei saa, sest kes ei loe, sel napib ju eneseväljendusoskust. Mina üldiselt püüan olla järjekindel ja ootan, et õpilane loeks raamatu ise läbi. Aeg-ajalt see õnnestubki. Mind ärritab, kui inimene räägib asjast, mida ta ei tunne. Ma ei suuda leppida, et õpilane ei loe. Ega ma õpetajana sellepärast just populaarne ole. Olen keskkoolis öelnud, et kui inimene tuleb gümnaasiumisse ja ikka seetõttu, et saada head haridust, siis peab ta olema võimeline ilukirjanduslikku teksti lugema. Kuid üks asi on see, mida ta minu arvates peab, teine asi tegelikkus. Ma ei taipa, kuidas nad mõistavad oma füüsika- või bioloogiaõpikutes leiduvaid keerulisemaid ja teaduslikumaid tekste ja ilukirjandust mitte. Mõtlemis-, arutlemis- ja kirjutamisoskus algab ja tuleb minu meelest ju ikka lugemisest."

Loevad sõnu, mitte teksti

Sama meelt Heinmaaga on ka Salo: "Nende oskus loetut kasutada vajab ikka väga kõva trenni. 12. klassile on tundi hea anda, õpetajatöö kogemus on väga hea, siis tekivad endalgi erinevad seosed ning eks siis lükkadki tunnis seoseid ette, lootes, et nad õpivad sarnaselt mõtlema." Ta lisab, et lugemine – see jääb. Aga hoopis teine asi on teksti mõistmine. "Nad loevad raamatuid küll, kuid loevad üksnes sõnu ega mõista teksti," lausub Salo.

Pilt-pilt-pilt-seoseid, nagu teleris või arvutis, ei ole ja nii on vaid raamatuteksti põhjal loo kokkusaamine vaevaline. "Nad vajavad lahtiseletamist. Teeme vestlusringe, et nad omavahel räägiksid. Ja siis tekib ka häid mõtteid. Jah, nad suudavad mudeleid luua, hästi primitiivseid," ütleb Salo. "Nad on ikka suures osas koomiksipõlvkond. Ja nüüd on ju olemas ka täiskasvanute koomiksid. "Videvikud" ja kõik need lühendatud jutud. Nii pole õpilased enam üldse tekstide sees. Jah, tõesti, nad loevad, aga teine asi on see, kui palju nad mõtlevad. Aga raske on see neile küll."


Loe siit !

Friday, April 9, 2010

Loevad ja soovitavad: perekond Mägi, Kadri Kõusaar ja Toomas Kiho

Tartu Linnaraamatukogu 97. sünnipäeva nädalal jagasid omi lugemiselamusi ja raamatu juurde jõudmisi
Kärt Johanson ja Tõnis Mägi
ning Kadri Kõusaar ja Toomas Kiho.




Tõnis Mägi hindas kõrgelt Lauri Sommeri "Kolme Yksiklast". Kui Sommer lõpetanuvat Nick Drake loo kirjutamise, olevat Sommeri käe peale laskunud liblikas... Vt lähemalt selle raamatu kohta siit!

Tuesday, March 30, 2010

Tähtvere linnaosa täidab keskpärane arhitektuur - Uudised - Tartu Postimees

Tähtvere linnaosa täidab keskpärane arhitektuur - Uudised - Tartu Postimees

Loe:

• Tähtveres on 2 munitsipaallasteaeda, 3 eralasteaeda, 2 erakooli ja 1 riigikool ning 2 kõrgemat kooli.

• Tartule kuuluvad lasteaiad Tähtvere (252 last) ja Nukitsamees (30). Eralasteaiad on Väike Pauline (50), rahvusvaheline lasteaed (6) ja katoliku lasteaed (70).

• Erakoolid on katoliku kool (285 õpilast) ja rahvusvaheline kool (5). Hiie kool (320) kuulub riigile.

• Vaksali linnaosas on Miina Härma gümnaasium (797 õpilast).

Eesti Maaülikoolis on 4727 ja Eesti Lennuakadeemias 325 üliõpilast.
25 hoonet on Tähtveres Eesti Maaülikoolil.

• Vaksalis tegutsevad Tartu lastekunstikool, mille galerii ja osa klasse asuvad Tähtvere serval Jakobi mäel, ning Tartu rahvaülikool.

• Kirikuid on kahe linnaosa peale üks – Pü­­hima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kirik ehk katoliku kirik.

• Muuseume on kahes linnaosas kokku kaks – A. Le Coqi õllemuuseum ja Endel Taniloo ateljeemuuseum.

Eesti Geenivaramus Tiigi tänavas oli eile hommikul vedelas lämmastikus 42 978 DNA-proovi.

• Tähtveres tegutsev A. Le Coq Tartu Õlletehas on linna tööandjate hulgas neljandal kohal, Tähtvere tootmishoonetes on ametis 186 töötajat.

• 2009.a. valmis A. Le Coqi tootmishoonetes Tähtveres 57,3 miljonit liitrit õlut ja 36,8 miljonit liitrit muid jooke. Kui see kõik oleks tulnud ainult tartlastel ära juua, siis pidanuks igaüks neelama 582 liitrit õlut ja 374 liitrit muid jooke.

• Vaksali linnaosas on 2 avalikku haljasala – Vaksali haljasala (1 ha) ja Vaksali park (1,9 ha).

• Tähtvere haljasalad: Tähtvere park (7,2 ha), Tähtvere lastepark (1 ha), Tuglase ja Vaksali vaheline ala (0,7 ha), dendropark (49,4 ha), spordipark (10 ha), lauluväljak (5,8 ha), Taara pst ja Näituse vaheline ala (0,2 ha), Tuglase tänava haljasala (0,6 ha).

• Tähtvere skate-pargi pindala on 2 ha, seal on 22 eraldi obs­­taak­­lit, kusjuures tagumises nurgas on võimalus jalgrattatraieli harrastamiseks.

Koeri on registreeritud Tähtveres 166 ja Vaksalis 128.

• Avalikke mänguvahenditega platse lastele on 2. Need asuvad Jakobi 6 ja Emajõe kaldal vabaujulas.

• Vaksali linnaosas asub vaksali ees haljasalal liivaga täidetud purskkaevu keskel graniitskulptuur Karu, mille on Ole Ehelaid loonud aastal 1957.

Tähtvere mõisat on esimest korda mainitud aastal 1515. Enne võõrandamiseni aastal 1919 kuulus aastast 1819 mõis von Wulfi suguvõsale, viimane omanik oli Emil von Wulf.

• Tähtvere pindala on 250 hektarit ja temaga külgneva Vaksali linnaosa pindala 76 hektarit, mis teeb kahe peale kokku kümnendiku Tartu pindalast.

• Eramaad on Tähtveres 119,6, linnamaad 82,7 ja riigimaad 5,2 hektarit ning 42,5 hektarit sellist maad, mille krundi omandisse vormistamise toimingud ei ole veel lõppenud.

• Eramaad on Vaksalis 40, linnamaad 7,3 ja riigimaad 4,6 hektarit ning 24,1 hektarit sellist maad, mille krundi omandisse vormistamise toimingud ei ole veel lõppenud.

• Maksustatud krunte on Tähtveres 593 (126 ha). Aastal 2008 laekus nende kruntide omanikelt 1 145 576 krooni maamaksu.

• Maksustatud krunte on Vaksalis 371 (111,2 ha). Aastal 2008 laekus nende kruntide omanikelt 587 612 krooni maamaksu.

• Asustustihedus on Tähtveres 1238 ja Vaksalis 4211 inimest ruut­­kilomeetril. Asustustiheduse poolest on Vaksali Tartu linnaosadest Annelinna (5184) järel teisel kohal. Tähtverest vähem inimesi ruutkilomeetril elab Maarjamõisas (313), Ihastes (504) ja Ropka tööstuse linnaosas (690).

• Tähtvere tänavate pikkus on ühtekokku 12 kilomeetrit ja 765 meetrit. Pikim on Kreutzwaldi (2090 m) ja lühim Oru (80 m).

• Vaksali tänavate kogupikkus on 5 kilomeetrit ja 990 meetrit. Pikim on Kastani (1600 m) ja lühim Kase (105 m).

Monday, March 29, 2010

Kirjarahvas ilmutab end õpilastele pildiraamatus


Kirjarahvas ilmutab end õpilastele pildiraamatus - Kultuur - Tartu Postimees










Eesti Kirjandusmuuseumis esitleti Alar Madis­soni, Piret Noor­hani ja Vilve Asmeri ühistööd «Kirjarahva pildiraamat. Fotosid aastatest 2001–2009». Kunst, Tartu 2009, 163 lk.

HTM keeleosakonna peaeksperdi Riina Koolmeistri hinnangul peaks «Kirjarahva pildiraamat» sobima õppevahendiks nii algklassides kui ka gümnaasiumis, nii keeleõpetajale, kunstiõpetajale, ühiskonnaõpetuse õpetajale kui ka teistele.

.... Peaaegu kogu tiraaž läks veebruari lõpul haridus- ja teadusministeeriumi eestvõttel ja koostöös kirjastusega Kunst kingituseks kõikidesse üldhariduskoolidesse. Seepärast on järjehoidjaks kaasa pandud minister Tõnis Lukase pöördumine!

Võrumaa Teataja tutvustab lugemisaasta raames kodukandikirjanikke

Nööbu, näidend joomisest ja miljon krooni ehk Võrumaa Teataja Olavi Ruitlasel külas
Võrust pärit kirjanikul käisid külas Irja (Vaher) Tähismaa ja Inno Tähismaa
Kuna käimas on lugemisaasta, siis Võrumaa Teataja võtab nüüdsest lähema vaatuse alla Võrumaal elavad ja Võrumaaga seotud kirjanikud, et uurida neilt, mis neil parajasti teoksil.

Võrumaa kirjanike galeriid vt siit! Võrumaa lastekirjanikud!

Friday, March 26, 2010

kaane­hinna erinevus eesti- ja ingliskeelsel raamatul?

Varraku raamatublogis esitab toimetaja Marek Tamm 250-kroonise raamatu hinna näitliku kujunemise – originaali autoritasu 20, tõlkija autoritasu 28, keeletoimetamine ja korrektuur 17, küljendamine ja kujundus 11, trükk 40, logistika 9, turundus 10, üldhaldus 14, kirjastuse kasum 9, kaupluse juurdehindlus 72, käibemaks 20 krooni.
Loe: EPL 26.03.2010

vt siit ka.

Loe siit!

Tuesday, March 16, 2010

Riin Olonen: ELNET Konsortsiumi teadaanne_MARC21 juhendid avalikeks!

Eesmärgiga ühtlustada kataloogimise reegleid Eesti raamatukogude erinevates MARC21 vormingut kasutatavates andmebaasides on ELNET Konsortsium vastavalt kokkulepetele Kultuuriministeeriumiga avalikustamas e-kataloogis ESTER ja Eesti artiklite andmebaasis ISE kasutatavaid MARC21 juhendeid.
Esimesena on ELNET Konsortsiumi kodulehele (http://www.elnet.ee) välja pandud Eesti artiklite andmebaasis ISE kasutatav "Artikli MARC21 bibliografeerimise juhend". E-kataloogis ESTER kasutatavad MARC21 kataloogimise juhendid pannakse välja järgmisena (selle kohta saadame eraldi teadaande).
Juhendeid võivad vabalt kasutada kõik Eesti raamatukogud, kuid silmas tuleb pidada, et nende koostamisel on arvestatud ainult ELNET Konsortsiumi liikmesraamatukogude ja neis kasutatava infosüsteemiga. Seega sisaldavad materjalid vähesel määral ka juhiseid, mis on vajalikud ainult ELNET Konsortsiumi liikmesraamatukogudele. Juhendeid koostavad ja regulaarselt uuendavad ELNET Konsortsiumi raamatukogude spetsialistidest koosnevad
töörühmad. Ühised põhimõtted kataloogimisel ja bibliografeerimisel tagavad andmebaaside ühtlasema kvaliteedi, mis lisaks vähemale lisatööle kopeerkataloogimisel tähendab ka efektiivsemaid otsinguid lugejale.

Lisainfo:
andmebaasi ISE töörühma juht, andmebaasi ISE haldur Külli Solo (e-post: kylli.solo@elnet.ee). Loe: siit!
kataloogimise ja nimenormandmete töörühma juht Kristel Veimann (e-post: kristel.veimann@nlib.ee)
liigitamise ja märksõnastamise töörühma juht Sirje Nilbe (e-post: sirje.nilbe@nlib.ee)

Riin Olonen
, arendusjuht e-post: riin.olonen@elnet.ee
MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu tel: (+372) 6307 189
Konsortsium mob: (+372) 56 807 189
http://www.elnet.ee

Friday, March 12, 2010

Jah, raamatuaastad on nüüd asendatud lugemis­aastaga? küsib Jaan Tooming












Lugemisaasta
.
Jah, raamatuaastad on nüüd asendatud lugemis­aastaga. Eks see ole natuke naljakas ka. Nagu oleks vaja hakata lugema õppima, kuigi nimetame ennast uhkelt raamatu­rahvaks.


Lugema õppimine on tore protsess, ikka tähtede kaupa, siis sõnad kokku ja lõpuks lausejupid, kuni laps rõõmsalt taipab, mida loeb. Kõi­gepealt muidugi koolis aabits, siis muud lastele määratud lugemispalad, värsse lausa õpitakse pähe. Ja varsti laps enam ei ootagi, et vanemad jutustaksid midagi või loeksid ette – ise, ise saan hakkama, rõõmustab laps. Ja siis tuleb raamat kakajunnist, oi-oi kui tore raamat, lausa naerma ajab.

Elu on ropuks läinud

Kuid me unustame, et maainimene ei ütle kunagi „kaka”, ta ütleb ikka otse välja: „sitt”. Nii et sitajunn. Kuidas küll seda tohib! Linnavurledest emad ja isad kirtsutaksid nina ja peidaksid raamatu lapse eest, rumalate sõnade õppimine on ju keelatud, kuigi laps on juba ammu teadlik sõnast „sitt”. Aga autor teenib nendega ränka raha ning talle võib ainult soovitada kirjutada järgmiseks „Nokupoisi seiklused lollidemaal”.

Nali naljaks, asi on veidi tõsisem, kui näib. Praegune kirjandus kubiseb roppustest ja seda peetakse kirjandusringkondades normaalseks. Ainult Arvo Valton on tagasihoidlikult maininud, et tema ei kavatse oma loomingus vängeid sõnu kasutada, saab ka ilma hakkama. Jah, elu on ropuks läinud ja kirjandus peab peegeldama elu. Kuid siin räägib Nikolai Baturin hoopis imelikku juttu, et kirjandus peab looma võimatuvõimalikke maailmu, ta lausa eitab realismi. Nii et erandeid siiski on. Tänu Jumalale.

Meil ilmub tohutul hulgal raamatuid, kuigi enamasti väga väikeses tiraažis. Mõtleme välja sihtgruppe ja reklaamime oma kaupa. Kirjastused võistlevad omavahel hittide pärast ja möll missugune. Kui palju on aga selles kõiges väärtkirjandust? Ja kes seda meie internetiajastul loeb? Ilmselt siiski vähesed.

Jah, kooliõpetajad lausa kaebavad lugemisoskuse vähenemise üle. Lapsed ei taipa teatavate mõistete ja vanade sõnade sisu ning on hädas oma mõtete väljendamisega. Haridussüsteem lonkab, võib selle pääle öelda. Ja me näeme, kuidas seda vaest haridussüsteemi püütakse aina parandada ja putitada.

Kultuurini jõuavadki vähesed

Hea kirjandus on olnud kogu aeg määratud vähestele, peab natuke nukralt nentima. Kui aga tunda mõndagi noort inimest, kes loeb isukalt väärtkirjandust, süveneb valitud erialasse ja püüab end igakülgselt harida, võib siiski nentida, et kõik lootus pole veel tuulde hajunud.
Ikka on üksikud geeniused viinud edasi elu ja haritud inimesed tõstnud ka rahva maitset ja kultuuritaset. Ei tohi lihtsalt anda järele kassikullale ja imetleda kõike seda, mida laias maailmas trendiks loetakse, peame jääma endale truuks ja kirjutama südameverega, sügavaist asjust, arutama probleeme, millel tõesti elu ja surma küsimus, ning vaatama elu mitte ainult seltskondlikult positsioonilt, vaid ka universumi seisu­kohalt, nimelt, milline on inimese koht paisuvas universumis ja kas saame hakkama oma hirmsate ökoloogiliste ja sotsiaalsete probleemidega, olles vaid mutukad tohutus universumis.
Vaja on ka ausat ja haritud teejuhti praeguses raamatute laviinis. Tarka inimest, keda usaldada, kes annab nõu, mida lugeda ja millisel eesmärgil. Ja et ta ei alluks trendile, vaid juhinduks ainult väärtustest, mis annaksid lugejale rõõmu ja naudingut lugemisel.

Leida pori seest üles pärlid

Me oleme ju uudishimulikud, kuid praeguses infotulvas kaotame pea ning rabame kõike juhuslikult, sest meil pole teejuhti, tarka teejuhti. Ja nii saabki bestselleriks pori näkku loopimine, tõeline rämpskirjandus, ning nii edasi minnes pole lootustki, et rahva haridustase ja maitse muutuks, muutuks nii, et tõesti oskaksime pori seest pärlid üles leida.
Head lugemisaastat ja rõõmu! " kirjutab EKL liige Jaan Tooming Õpetajate Lehes 12.03.2010

Lugemise õigustamisele oli ERÜ keskendanud tänavuse kõnekoosoleku. Oma teest raamatu manu ja raamatu toest oma elus kõnelesid:


Kingi raamatukogudele raamatuid, esitas ERÜ üleskutse!

Tuesday, March 9, 2010

Tuhande lugemishuvilise abiga sündis raamatukogus päevarekord - Sakala - Artiklid

Tuhande lugemishuvilise abiga sündis raamatukogus päevarekord - Sakala - Artiklid

Selgusid kirjanduse aastaauhindade laureaadid - Kultuur - Postimees.ee

Selgusid kirjanduse aastaauhindade laureaadid - Kultuur - Postimees.ee

Natukene ajaloost: Postimees 1933 teatab!

Kes on Tartus loetavam kirjanik? Praegu töötatakse linna keskraamatukogus statistilisi andmeid läbi, mis annavad täpse ülevaate selle kohta, missugust kirjanikku ja milliseid teoseid Tartus kõige enam on loetud ja loetakse. Nende huvitavate andmete läbitöötamine sünnib kuue viimase aasta kohta, s. o. 1926. aastaga alates. Andmed töötatakse läbi hädaabitööliste krediitide arvel haritud tööta töölistega. Andmete läbitöötamine vältab kuid. [Sõnum] // Postimees,

02.02.1933, nr. 27, lk. 7. (Tartu teated. Lühidalt.) Kop. täiel

...

Hädaabitöödeks Riigi Keskahiivis pole veel summasid. Tänavu lubati esialgu Riigi Keskarhiivile hädaabitööde summadest 1600 kr., hiljem aga teatati, et nende summadega ei maksa arvestada. Praegu pole veel teada, kui palju lubatakse, ... saab tööd anda ainult mõnele üksikule. ... Möödunud aastal sai Riigi Keskarhiiv hädaabitööde summadest kasutada ligi 5000 kr., millega oli võimalus võtta tööle kuni 27 inimest. ... tehti palju lihtsamaid, kuid hädavajalikke korraldustöid. [Sõnum.] //

Postimees, 23.11.1933, nr. 275, lk. 7. (Tartu teated.) Kop. osal.

Loe siit!

Edetabel aastal 2010. Loe Maalehest!

Loe siit!