Mõttepesa

2011.a. kauneimad raamatud!

2012-02-02T06:55:00.000-08:00

Heljo Mänd
NÕGESED JA NARTSISSID
Kujundaja: Angelika Schneider
Kirjastaja: Tammerraamat
Trükikoda: Tallinna Raamatutrükikoda

Žürii: Lihtne ja isegi naiivne, kuid täpne kaas ja ajastu hõngu tabav sisukujundus, milles hea kirjakasutus ja rütm loovad huvitava terviku

Vaata 25 KAUNEIMAT EESTI RAAMATUT 2011 siit !

ja 5 KAUNEIMAT EESTI LASTERAAMATUT 2011 siit !

Ilukirjanduse müük kahanes mullu enneolematult väikeseks - Kultuur - Postimees.ee

2012-01-31T06:46:00.000-08:00

Ilukirjanduse müük kahanes mullu enneolematult väikeseks - Kultuur - Postimees.ee

Eesti autorite lasteraamatuid ostetakse rohkem: Pm 27.12.2011

Uusi lasteraamatuid ilmub üha vähem. Pm 27.12.2011

Lastekirjanduse esikümme
1. (6.) Pilvi Kula «Valmistume kooliks 1» (Koolibri) – 6116
2. (8.) Pilvi Kula «Valmistume kooliks 2» (Koolibri) – 5865
3. (12.) Olivia Saar «Eesti jõulusalmide ja -juttude kuldraamat» (TEA) – 5468
4. (23.) «Maailma muinasjuttude kuldraamat» (TEA) – 4067
5. (30.) Contra ja Nemvalts «Poiste aabits» (Grenader) – 3223
6. (33.) Aleksei Turovski «Aleksei Turovski loomalood» (TEA) – 3159
7. (36.) Andrus Kivirähk «Kaka ja kevad» (Varrak) – 2782
8. (38) Pilvi Kula «Valmistume kooliks. Kirja eelharjutused» (Koolibri) – 2673
9. (44.) Silvi Väljal «Jussikese seitse sõpra» (Avita) – 2259
10. (47.) «Loomariigi ehituskunst» (TEA) – 2143

2011. aasta enim müüdud raamatud
1. Aive Luigela «Tervise kokaraamat» (Varrak, klubiraamat) – 13 183
2. TEA entsüklopeedia 6. köide (TEA) – 8155
3. TEA entsüklopeedia 7. köide (TEA) – 8094
4. Nadežda Kaarma «Nadja koogid» (Menu) – 7700
5. Irina Tammis ja Pille Petersoo «Jõulud kodus» (Varrak, klubiraamat) – 7289
6. Pilvi Kula «Valmistume kooliks. 1» (Koolibri) – 6116
7. Andres Kasekamp «Balti riikide ajalugu» (Varrak, klubiraamat) – 6110
8. Pilvi Kula «Valmistume kooliks. 2» (Koolibri) – 5865
9. Marju Kõivupuu «101 Eesti pühapaika» (Varrak, klubiraamat) – 5754
10. Raul Vaiksoo «Aja lugu I» (TEA) – 5602
11. Johannes Pirita «Uued liiklusreeglid ja ohutu sõidu õpetus» (TEA) – 5497
12. Olivia Saar «Eesti jõulusalmide ja -juttude kuldraamat» (TEA) – 5468
13. Tarmo Vahter «Vaba riigi tulek» (Hea Lugu, Eesti Ekspressi raamat) – 5261
14. Maire Suitsu «Kevadpühade piduroad» (Varrak, klubiraamat) – 4954
15. Urmas Laansoo «Retk taimede maailma» (Varrak, klubiraamat) – 4810
16. Reet Pool «Treeni terviseks koos minuga. Seenioride koduvõimlemise käsiraamat» (Varrak, klubiraamat) – 4731
17. Epp Mihkels, Lia Virkus ja Pille Enden «Plaadikoogid ja -pirukad» (Ajakirjade Kirjastus) – 4698
18. Rein Sander «101 Eesti puud ja põõsast» (Varrak, klubiraamat) – 4367
19. Irina Tammis ja Elo Lutsepp «Eesti tikand 2» (Varrak, klubiraamat) – 4350
20. Rein Veidemann «101 Eesti kirjandusteost» (Varrak, klubiraamat) – 4348
21. Elina Hytönen «Suur Hiina meditsiini käsiraamat» (TEA) – 4231
22. Karin Greiner ja Angelika Weber «Toataimed. Üle 200 armastatud taime sõnas ja pildis» (Varrak, klubiraamat) – 4219
23. «Maailma muinasjuttude kuldraamat» (TEA) – 4067
24. Aavo Kokk ja Andres Eilart Pintsliga tõmmatud Eesti» (Hea Lugu, Eesti Ajalehed) – 3947
25. Gerda Kordemets, Anne Tuuling «Sulev Nõmmik: kui näeme, siis teretame!» (Tänapäev) – 3830
26. Merit Raju «Hingele pai» (Ajakirjade Kirjastus) – 3451
27. Indrek Hargla «Apteeker Melchior ja timuka tütar. III osa» (Varrak) – 3297
28. Evelin Ilves «Kingitud maitsed / Gifts of Taste» (Varrak) – 3260
29. «Maalehe aastaraamat» (Hea Lugu, Maalehe raamat) – 3243
30. Contra ja Nemvalts «Poiste aabits» (Grenader) – 3223
31. Rhonda Byrne «Vägi» (Pilgrim) – 3200
32. Viivi Luik «Varjuteater» (EKSA) – 3200
33. Daniel H. Pink «Liikumapanev jõud. Mis meid tegelikult motiveerib» (Äripäev) – 3191
34. Aleksei Turovski «Aleksei Turovski loomalood» (TEA) – 3159
35. «Suur kodudoktori käsiraamat» (TEA) 3115
36. Indrek Hargla «Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus. I osa» (Varrak) – 2785
37. Andrus Kivirähk «Kaka ja kevad» (Varrak) – 2782
38. Aive Luigela «Hoidised» (Varrak) – 2675
39. Pilvi Kula «Valmistume kooliks. Kirja eelharjutused» (Koolibri) – 2673
40. Tiina Kuuler «Koduveini aabits» (Hea Lugu, Maalehe raamat) – 2609
41. «Miljon miksi 2» (TEA) – 2490
42. Alison Maloney «Parima vanaema käsiraamat» (TEA) – 2404
43. Kustas Kikerpuu «See saatana salakaval muusika» (Varrak, klubiraamat) – 2377
44. Andres Laasik «Kaljo Kiisk. Ikka hea pärast» (Hea Lugu, Eesti Päevaleht) – 2264
45. Silvi Väljal «Jussikese seitse sõpra» (Avita) – 2259
46. Lia Virkus ja Pille Enden «Talvetoidud» (Ajakirjade Kirjastus) – 2251
47. Paulo Coelho «Aleph» (Pilgrim) – 2200
48. «Loomariigi ehituskunst» (TEA) – 2143
49. Indrek Hargla «Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus. II osa» (Varrak) – 2134
50. Elizabeth Gilbert «Söö, palveta, armasta» (Varrak) – 2126

Teatmekirjanduse esikümme
1. (2.) TEA entsüklopeedia 6. köide (TEA) 8155
2. (3.) TEA entsüklopeedia 7. köide (TEA) 8094
3. (9.) Marju Kõivupuu «101 Eesti pühapaika» (Varrak, klubiraamat) – 5754
4. (10.) Raul Vaiksoo «Aja lugu I» (TEA) – 5602
5. (13.) Tarmo Vahter «Vaba riigi tulek» (Hea Lugu, Eesti Ekspressi raamat) – 5261
6. (18.) Rein Sander «101 Eesti puud ja põõsast» (Varrak, klubiraamat) – 4367
7. (20.) Rein Veidemann «101 Eesti kirjandusteost» (Varrak, klubiraamat) – 4348
8. (24,) Aavo Kokk ja Andres Eilart «Pintsliga tõmmatud Eesti» (Hea Lugu, Eesti Ajalehed) – 3947
9. (40.) «Miljon miksi 2» (TEA) – 2490
10. (56.) Mihhail Kasjanov «Putinita» (Hea Lugu, Eesti Ekspressi raamat) – 2047

Tarbekirjanduse esikümme
1. (1.) Aive Luigela «Tervise kokaraamat» (Varrak, klubiraamat) – 13 183
2. (4.) Nadežda Kaarma «Nadja koogid» (Menu) – 7700
3. (5.) Irina Tammis ja Pille Petersoo «Jõulud kodus» (Varrak, klubiraamat) – 7289
4. (11.) Johannes Pirita «Uued liiklusreeglid ja ohutu sõidu õpetus» (TEA) – 5497
5. (14.) Maire Suitsu «Kevadpühade piduroad» (Varrak, klubiraamat) – 4954
6. (16) Reet Pool «Treeni terviseks koos minuga. Seenioride koduvõimlemise käsiraamat» (Varrak, klubiraamat) – 4731
7. (17) Lia Virkus, Pille Enden ja Epp Mihkels «Plaadikoogid ja -pirukad» (Ajakirjade Kirjastus) – 4698
8. (19) Irina Tammis ja Elo Lutsepp «Eesti tikand 2» (Varrak, klubiraamat) – 4350
9. (21.) Elina Hytönen «Suur Hiina meditsiini käsiraamat» (TEA) – 4231
10. (22) Karin Greiner ja Angelika Weber «Toataimed. Üle 200 armastatud taime sõnas ja pildis»
(Varrak, klubiraamat) – 4219

Ilukirjanduse esikümme
1. (27.) Indrek Hargla «Apteeker Melchior ja timuka tütar. III osa » (Varrak) – 3297
2. (32.) Viivi Luik «Varjuteater» (EKSA) – 3200
3. (35.) Indrek Hargla «Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus. I osa» (Varrak) – 2785
4. (46.) Paulo Coelho «Aleph» (Pilgrim) – 2200
5. (48.) Indrek Hargla «Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus. II osa» (Varrak) – 2134
6. (49.) Elizabeth Gilbert «Söö, palveta, armasta» (Varrak) – 2126
7. (76.) Viivi Luik ja Hedi Rosma «Ma olen raamat» (SEJS) – 1830
8. (77.) Heiki Raudla «Kuldsed lood» (TEA) – 1816
9. (90.) Peep Ilmet (koostaja) «Salme jõuludeks» (Varrak) – 1656
10. (92.) Sara Gruen «Vesi elevantidele» (Hea Lugu, Eesti Ekspressi raamat) – 1623

Aimekirjanduse esiviisik
1. (7.) Andres Kasekamp «Balti riikide ajalugu» (Varrak, klubiraamat) – 6110
2. (15.) Urmas Laansoo «Retk taimede maailma» (Varrak, klubiraamat) – 4810
3. (33.) Daniel H. Pink «Liikumapanev jõud. Mis meid tegelikult motiveerib» (Äripäev) – 3191
4. (54.) Aleksei Turovski «Loomult loom» (Varrak) – 2106
5. (82.) Arkadi Babtšenko «Sõda Tšetšeenias: ühe sõduri lugu» (Grenader) – 1725

Biograafiate esiviisik
1. (25.) Gerda Kordemets ja Anne Tuuling «Sulev Nõmmik: kui näeme, siis teretame!» (Tänapäev) – 3830
2. (42.) Kustas Kikerpuu «See saatana salakaval muusika» (Varrak, klubiraamat) – 2377
3. (43.) Andres Laasik «Kaljo Kiisk. Ikka hea pärast» (Hea Lugu, Eesti Päevaleht) – 2264
4. (55.) Gunnar Press «Jüri Jaanson. Sauruse tee» (Menu) – 2060
5. (71.) Tuuli Koch «Savisaar – tujukas mängur» (Ajakirjade Kirjastus) – 1860

K-M Sinijäev: Omakeelse kirjanduse kadumine on kahe põlvkonna küsimus. Pm 31.01.2012
A. Kivirähk: Inimesed loevad ilukirjandust raamatukogus. Pm 31.01.2012

Margus Tamm: kirjanikuks ma ennast veel ei pea - Kultuur - Postimees.ee

2011-12-06T06:38:00.000-08:00

Margus Tamm: kirjanikuks ma ennast veel ei pea - Kultuur - Postimees.ee

Margus Tamm on tänapäeva renessansiinimene, mees nagu orkester, Leonardo da Vinci, Andy Warholi ja Kiwa järglane, lugupeetud (ja ka pahameelt tekitanud) disainer, peformance’i- ja installatsioonikunstnik, nõtke sulega kunstikriitik ja nüüd ka Betti Alveri debüüdipreemiaga auhinnatud proosakirjanik..., kirjutab kriitik Janar Ala .

Margus Tamm
«Unesnõiduja»
Raudwara, 2011
190 lk

Margus Tamme debüütraamatut «Unesnõiduja» oma 41 lühiproosapalaga võib mingis mõttes võrrelda ka hea, intelligentse popalbumiga, ilma et peaks nõndaviisi määratledes mõistega kaasas käivat halba maiku häbenema. Lood on lühikesed, haaravalt ja nutikalt jutustatud.

Keeleliselt tähelepanuväärne (mida märkis ka Alveri žürii), detailides väljatöötatud. Margus Tamm märkab elu vastuolulist paljusust ja edastab selle hinnanguid andmata, mis ongi ehk tõsiseltvõetava kirjanduse üks tunnuseid. Raamat, mis on ise ja laseb ka teistel olla.

Algselt blogikirjandusena mõeldud teos on kiire ja kompaktne sissevaade ühe 21. sajandi inimese, nn kreatiivsesse klassi hulka kuuluja ellu. «Unesnõidujat» võib pidada ka reisiraamatuks – toimuvad need reisid siis autori tuumasõjahirmudest triibutatud lapsepõlve Loksal, paneelmaja elanikke ellu Tallinnas või siis hoopis Indiasse.

Annantalo's Children's Book Café | World Design Capital Helsinki 2012

2011-11-24T05:43:00.000-08:00

Annantalo's Children's Book Café | World Design Capital Helsinki 2012

Annantalo's Children's Book Café

Both the décor and functions of Annantalo Café will be transformed into Finland’s first Book Café designed by children.

The Children’s Book Café and adjoining Studio Anna are places for reading books, and will also serve as the venue of events such as illustration exhibitions, book launches, author and illustrator interviews, workshops, poetry panels, small-scale concerts and sales.

The patron of the Book Café is the academician, children’s writer, poet and translator Kirsi Kunnas. Storytelling grannies and grandpas from the Kamppi Service Centre will come in to read stories to children, and godparents, selected for six months at a time, will draw in the public to various events. The actress Seela Sella, rap artist, author Paleface and illustrator, author and film director Antonia Ringbom have agreed to serve as the first godparents. The first reading ambassadors for the Book Café are the author Annina Holmberg and actor Hannu-Pekka Björkman. They will take stories to places like hospitals, to children and teenagers who would otherwise be unable to enjoy the Book Café’s offerings. During the events, the entrance to Studio Anna will be through a Narnian wardrobe.

The leisure time instruction groups at Annantalo will focus on designing and making dishes and light fittings for the café. An important feature of the project is that the children themselves are able to influence the development of their environment by taking part in designing the café.

Annantalo Children’s Book Café is one of the Taikalamppu projects supported by the Ministry of Education and Culture.

Annantalo Arts Centre is an art house for children and young people situated in central Helsinki. Administratively, it is a part of the City of Helsinki Cultural Office. The purpose of Annantalo is to create a favourable ambience and conditions, allowing children and young people to produce and experience art and culture in Helsinki.

More information

Liisa Paatsalo
Cultural producer
+358 9 310 37174, +358 50 529 2141
liisa.paatsalo@hel.fi

2011.a. debüüdipreemia laureaat selgus 23. novembril - Betty Alveri sünnipäeval!

2011-11-23T06:42:00.000-08:00

Betti Alveri 2011 .a. debüüdipreemia žürii (esimees Maia Tammjärv, liikmed Kajar Pruul, Hannes Varblane, Valdur Mikita ning eelmise aasta Alveri preemia laureaat Triin Põldra Nirti) valis üle poolesaja debüütteose hulgast konsensuse alusel nominentideks välja kaheksa raamatut.

Proosa :

Mari Järve ulmeromaan "Esimene aasta",
Margus Tamm lühiproosakogu "Unesnõiduja",
ja kaks noorteromaani:
Linda-Mari Väli "Eikeegi eikunagi eikusagil" ,
Marek Kahro "Kaljud ja kameeleonid".

Luulekogud:

Maarja Pärtna "Rohujuurte juures",
Helena Läks "Helena Läks",
Kaur Riismaa "Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd" ,
Siim Pauklin "Aheldatud Jõgeva".

Laureaat on kunstnik ja disainer Margus Tamm , Eesti Kunstnike Liidu liige aastast 2005 - !

Õnnitleme esikraamatule "Unesnõiduja" (2011, kirjastus Raudwara) Betty Alveri preemia omistamise puhul autorit!

NB! Eesti esimene nutiraamatuna jõudis "Unesnõiduja" Apple´i raamatupoodi iBookstore (Loe: Forte 20,10.2011)

Riik annab raamatute ostmiseks 1,6 miljonit eurot - Eesti uudised - Postimees.ee

2011-11-08T07:18:00.000-08:00

Riik annab raamatute ostmiseks 1,6 miljonit eurot - Eesti uudised - Postimees.ee

2011-06-15T03:07:00.000-07:00

ELNET Konsortsiumi kodulehel on e-kataloogi ESTER
juhendmaterjalide rubriigis on uus kataloogimisjuhend:

Arvutifailid, e-lugerid ja mittemuusikalised helisalvestised.
Juhendis informatsioon heliraamatute, arvutimängude,
arvutiprogrammide ning e-lugerite kataloogimiseks.

Teavitavad

Kristel Veimann
kataloogimise ja nimenormandmete töörühma juht

Riin Olonen
arendujuht

Wiedemanni keeleauhinna saab Tiit-Rein Viitso - Teadus - Postimees.ee

2011-02-10T08:20:00.000-08:00

Wiedemanni keeleauhinna saab Tiit-Rein Viitso - Teadus - Postimees.ee

Taristu ja need teised uudissõnad...

2011-01-28T07:33:00.000-08:00

Keelekaitsja tutvustab sõnause tulemusi

President Toomas Hendrik Ilvese välja kuulutatud sõnaloomevõistluse ehk sõnause uute riigi ja ühiskonnaga seotud mõistete paremaks väljendamiseks eesti keeles üldvõitjaks tunnistati taristu.

Vasteid otsiti 11 mõistele, lisaks võis esitada vasteid enda pakutud mõistetele. Sõnataides osales 593 inimest 2123 ettepanekuga. Tulemusi kaalus vabariigi presidendi kantselei ja eesti keele instituudi koostöös moodustatud töörühm, kuhu kuulus korraldustoimkonnaga kokku 30 inimest. Töörühma juhtis Urmas Sutrop.
Võitjate selgitamiseks korraldati kaks eelvooru. Lõppvoorus arutati sõnu, mis eelvalikus olid saanud vähemalt ühe poolthääle. Osalejad esitasid nende põhjal oma valiku, mida nad põhjendasid. Järgnes arutelu ja eelistuste ülesmärkimine. Kui parima vaste osas valitses üksmeel, kuulutati see sõnapakkumine võitjaks. Kui üksmeelt ei olnud, toodi välja kolm enam eelistust saanud sõna, mis pandi tähestiku järjekorras hääletusele. Enim hääli saanud sõna osutus võitjaks.

Töörühm otsustas iga mõiste puhul valida välja paljude heade ettepanekute hulgast ühe sõna, ent kahel juhul pidas võimalikuks soovitada vabamasse kasutusse ka sünonüüme. Sõnause võistluse tulemused kuulutati välja mullu 2. detsembril.
Võõrsõna infrastruktuur kõrvale kuulutas žürii konkursi üldvõitjaks taristu. Siin oli esitatud kõige rohkem vasteid ja lõpuks valis töörühm tari-tüvest stu-liite abil tuletatud sõna taristu. Tari-tüvi viitab tarindi kaudu struktuurile kui kandvale konstruktsioonile ja tarindamisele ehk projekteerimisele ning konstrueerimisele; stu-liide märgib kogumit või süsteemi, vrd ajastu, andmestu, järvistu, ühistu. Võidukas sõnataidur oli Andres Valdre.

Ülejäänud võidusõnad on järgmised.

Averus – tähenduses „avaliku ja erasektori koostöö”, PPP – public-private partnership asemele.
Avaõiguslik – kohmakama avalik-õiguslik asemele.
Juhind – Euroopa Liidu direktiivi kõrvale.
Kestlik – ingliskeelse sõna sustainable asemele. Kõikehõlmav vaste sõnadele jätkusuutlik, säästev, elujõuline tähistamaks millegi suutlikkust, edasikestmist, vastupidavust ning on moodustatud tegusõnast kestma.
Peavoolustamine ingliskeelse sõna mainstreaming tõlkena. Millegi muutumine peavooluks tähendabki seda, et nähtust või teemat on läbivalt kogu tegevuses arvesse võetud.
Teisestamine ingliskeelse termini othering vastena.
Toimeabi – senise humanitaarabi kõrvale.
Toimija – ingliskeelse termini actor või player tõlkena.
Vabasektor, vabamas keelepruugis vabakond – senise kolmanda sektori asemele.
Lisamõistete hulgast soovitati võtta kasutusele järgmised sõnad.
Kärgpere – tähenduses „pere, kus on sinu-minu-meie lapsed”.
Tundetaip – ühendi emotsionaalne intelligentsus omasõnalise vastena.
Tõsteti esile sõna penipaun ingliskeelse sõna doggie bag (ka doggy bag) leidliku tõlkevastena.
„Uute sõnade käibeletulekut on raske ennustada,” tõdeb ülevaateloo autor Reet Vääri. „Tihti teevad sõnad ettearvamatuid tähenduspöördeid.” Ta toob näitena J. Aaviku loodud sõna luger luukere asemele, mis toona käiku ei läinud, kuid on nüüd kasutuses veebiraamatukogu tähenduses.
Veebiaabitsa kõrvale esitati tore sõna veebits.

Värske ajakiri Keelekaitsja on pühendatud keeleteadlase Eduard Vääri 85. sünniaastapäevale tänavu juunis. Seetõttu on kordusena avaldatud mitmeid põhjapanevaid artikleid E. Vääri sulest eesti ja liivi keele, keelepoliitika ja ajaloo teemadel. E. Väärit meenutavad tema kolleegid ja kunagised õpilased Tõnu Tender, Valve-Liivi Kingisepp, Maia Rõigas, Kaupo Ilmet, Külliki Kask, Karl Pajusalu jt. Õiguskeelest kirjutab Heino Siigur, Ain Kaalepi sõnaloomest ja tõlkimisest Siiri Randmaa, Madis Linnamägi Forseliuse seltsi medalitest „Suur Kuldtukat” ja „Wastne Testament 1686”, keelepäevast annab ülevaate Aime Kinnep, ära on toodud keeleuuendaja J. Aaviku juubelikonverentsi teesid.

Eesti keele kaitse ühingu populaarteadusliku ajakirja Keelekaitsja eesmärk on näidata eesti keele atraktiivsust ja ärgitada huvi eesti keele vastu. Ainuüksi see väljaanne iseenesest peaks andma vastuse J. Aaviku esitatud küsimusele, kas eesti keel on intelligendi keel. Kannab välja küll.

Time nimetas aasta inimeseks Facebooki asutaja

2010-12-15T05:48:00.000-08:00

ERR: "Time omistab selle tiitli inimesele, kes on avaldanud aasta jooksul maailma sündmustele kõige rohkem head või halba mõju, vahendas Reuters.

Aasta inimese kuulutas telekanali NBC saates välja Time'i toimetaja Richard Stengel.

26aastane miljardär Zuckerberg on Facebooki tegevjuht, omades ettevõttes 24-protsendilist osalust. Wikipedia andmetel hinnati tema varandust 2010. aastal 6,9 miljardile dollarile.

Mõni päev varem valisid Time'i lugejad aasta inimeseks Wikileaksi asutaja Julian Assange'i.

Time on valinud aasta inimest alates 1920. aastast ning selle tiitli on teiste hulgas pälvinud Adolf Hitler, Jossif Stalin, Vladimir Putin ja Ajatollah Khomeini.

2009. aastal kuulutati Time'i poolt aasta inimeseks USA keskpanga juht Ben Bernanke ning aasta varem oli selleks USA president Barack Obama."

Piret Viires: läinud kümnendil toimus eesti kirjanike hulgas digimodernistlik veebiplahvatus - Arvamus - Postimees.ee

2010-12-13T07:07:00.000-08:00

Piret Viires: läinud kümnendil toimus eesti kirjanike hulgas digimodernistlik veebiplahvatus - Arvamus - Postimees.ee

Piret Viirese lugu põhineb «Nurklikud nullindad. Konverents eesti nüüdiskirjandusest» 9.–10. detsembril Tallinna konverentsi ettekandel. Konverentsi korraldajad: Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi kirjandusteaduse osakond ja Eesti Kirjanike Liit. Toetas Eesti Kultuurkapital.

* eesti kirjanike n-ö digimodernistlik veebiplahvatus?

* Blogid on mitmetel kirjanikel:
Vahur Afanasjev, Contra, Aapo Ilves, Andrus Kasemaa, Kivisildnik, Jaan Kaplinski, Igor Kotjuh, Diana Leesalu, Jaan Pehk, Paavo Piik, Aare Pilv, Aarne Ruben, Olavi Ruitlane, Ivar Sild, Andra Teede, Elo Viiding, Heiki Vilep, Toomas Vint, Wimberg, Tõnu Õnnepalu ... (NB! nimekiri on ebapiisav! ).
* iseseisva blogis ilmunud veebiteoseks peab Piret Viires vaid Tõnu Õnnepalu blogi «Esna aeg», mis ühendab loodusfotod ja pildiallkirjad.

* eesti kirjanikud ei jagavat ettekande autori sõnul blogilugejatega oma intiimseid mõtteid, pihtimuslikku autobiograafilisust on minimaalselt.

* blogimise kõrgaeg hakkavat väidetavalt mööda saama, blogisid on küll loodud ja luuakse veel, aga enamik jääb pooleli ja seisab internetiavarustes. Ka osa eesti kirjanikke on oma blogid pooleli jätnud ja pole postitusi lisanud (nt Kivisildnik, Õnnepalu, Elo Viiding). Kui on küsitud, kuhu siis blogijad on kadunud, on vastus – Facebooki.

* Väga esialgse arvestuse kohaselt on eesti kirjanikke Facebookis 40–50 ringis ja nende hulk kasvab. Facebookis domineerivad ennekõike lühikesed teated oma tegevuse kohta, info üritustest, ajaviitemängud ja arutelud.

* Twitter on ju näiteks ergutanud Rein Rauda propageerima omaette kirjandusžanrit – tviteratuuri. Ootuspäraselt on veebis rohkem kodus nooremad kirjanikud ja nende seast on jõudnud nii mõnedki ka päriskirjandusse (nt Nirti, Diana Leesalu jt).

2010 Alveri auhind: Nirti: Ja anna meile andeks meie võlad

2010-11-24T05:22:00.000-08:00

Betti Alveri kirjandusauhinna 2010.a. žürii: Heiki Vilep (esimees), Andres Ehin, Sandra Jõgeva ja Lauri Eesmaa
valis tänavu auhinnasaajaks 8 sõelale jäänud debütandi (vt allpool!) seast välja Nirti.

Loe siit !

* Berit Renser, Terje Toomistu "Seitse maailma" (Petrone Print 2009)
* Nirti "Ja anna meile andeks meie võlad" (Petrone Print 2009)
*Donald Tomberg "Kazimir, Vladimir ja teised" Tartu leidumused vt siit! (Kirjastuskeskus 2010)
*Margus Karu "Nullpunkt" (Pegasus 2010)
* Siim Nurklik "Kas ma olen nüüd elus" (2010)
* Ott Kilusk "Oktoobrikuine tuuker" (Kirjastuskeskus 2010)
* Aigi Vahing "Valik" (Pilgrim 2010)
* Häniläne "Ma pühäpääväpõllõ mõsi" (Võro Instituut 2010)

2009 auhindade kohta vt siin!
2008 laureaat, vt siit!

Suurepärane! Eelistagem omamaist tarkvara...

2010-10-04T06:12:00.000-07:00

Kodumaine raamatukogutarkvara areneb jõudsalt! Loe siit!

Kirjastused soovivad e-raamatule madalamat käibemaksu - Äriuudised - E24.ee

2010-09-14T06:54:00.000-07:00

eKirjastused soovivad e-raamatule madalamat käibemaksu - Äriuudised - E24.ee

Kooliraamatukogud jäävad uue kirjandusega kimpu - Eesti uudised - Postimees.ee

2010-09-02T07:18:00.000-07:00

Kooliraamatukogud jäävad uue kirjandusega kimpu - Eesti uudised - Postimees.ee

... Kirjanduse ainekava koostamist juhtinud ja Tartu Herbert Masingu Kooli keele ja kirjanduse õpetaja Andrus Orgi sõnul tuleks kooliraamatukogude fondi kindlasti uuema kirjanduse osas täiendada ja selleks peaks ministeerium vastavad rahaeraldused tegema.

Orgi hinnangut toetab ka Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse esimees ja Oru põhikooli õpetaja Kaja Sarapuu, kelle hinnangul ei pruugi koolides uuemat kirjandust piisavalt olla...

Loe: siit, siit, siit !

... Õpetajate seminari eesti keele ja kirjanduse didaktika lektor Maret Olo tõstis esile Tartu Kesklinna kooli, mille klassides on kujundatud lugemispesad ja leitud huvitavaid võimalusi lugemishuvi tõstmiseks.

Samas toonitas temagi, et ta on näinud koole-klasse, kus õpetaja annab kohustusliku lugemisvara nimekirja ja kuupäeva, millal raamat läbi peab loetud olema.

«Loetud raamatu ühine mõnus analüüski on mõnikord asendatud pelgalt faktide kontrollimisega,» nentis Olo. «Nii et kõik algab õpetajast.»

Näiteks võiks õpetajad Olo hinnangul pakkuda poistele ja tüdrukutele erinevaid soovitusi. Volteinigi arvates tuleks lapsi valikule kaasata, kuid seda saab teha nii, et õpetaja teeb teatava eelreklaami mitmele raamatule ja lapsed valivad nende hulgast.

«Siis on nendel ka valiku ja vastutuse tunne olemas,» selgitas Elve Voltein.

Lisaks võiks raamatu valik Volteini hinnangul toetama kohalikke olusid - kui ikka klassis õpib lastekirjaniku poeg või tütar, siis on väga loomulik, et tutvutakse selle kirjaniku teostega ja kohtutakse temaga.

Mis raamatut soovitaksid Sina?

Sõnaus: Vabariigi President kuulutas 23.8.2010 välja sõnavõistluse

2010-08-26T03:35:00.000-07:00

"Keel on riist, keel on masin!" Johannes Aavik 130 :
EPL 08. dets 2010

Loe siit ! Võta osa !

Sõnavõistluse töörühma koosseis:

Eesti Keele Instituudil ja Vabariigi Presidendi Kantseleil aitavad sõnavõistlust korraldada:

* Doris Kareva – luuletaja, ajakirja Meie Pere peatoimetaja
* Krista Kerge – Tallinna Ülikooli professor
* Katrin Kern – Tartu Ülikooli õppejõud
* Toomas Kiho – ajakirja Akadeemia peatoimetaja
* Margit Langemets – Eesti Keele Instituudi sõnaraamatute peatoimetaja
* Siiri Lauk – Eesti Terminoloogia Ühingu esimees
* Ülle Madise – Tallinna Tehnikaülikooli professor
* Iivi Anna Masso – politoloog, kolumnist
* Helle Metslang – Emakeele Seltsi esimees, Tartu Ülikooli professor
* Maria Mälksoo – Tartu Ülikooli vanemteadur
* Renate Pajusalu – Helsingi Ülikooli ja Tartu Ülikooli professor
* Peeter Päll – Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja
* Maire Raadik – Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja
* Jüri Raidla – Advokaadibüroo Raidla ja Partnerid advokaat
* Peeter Saari – Tartu Ülikooli professor, Eesti TA ja Euroopa TA akadeemik
* Kaja Sarapuu – Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse esimees
* Karl Martin Sinijärv – kirjanik, Eesti Kirjanike Liidu esimees
* Urmas Sutrop – Eesti Keele Instituudi direktor, Tartu Ülikooli professor
* Kaarel Tarand – ajalehe Sirp peatoimetaja
* Arvi Tavast – Tallinna Ülikooli dotsent
* Indrek Treufeldt – ajakirjanik, Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse nõunik
* Udo Uibo – ajakirja Looming toimetaja, Eesti Keele Instituudi leksikograaf
* Mart Ummelas – Eesti Rahvusringhäälingu vastutav toimetaja, Vikerraadio saate Keelesõnum autor
* Tiia Valdre – Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf
* Raivo Vare – ettevõtja, Eesti Arengufondi nõukogu esimees
* Tõnu Viik – Tallinna Ülikooli professor
* Jaan Õispuu – Johannes Aaviku Seltsi esimees

***

NB! sõnausel osales 593 inimest 2123 sõnaettepanekuga! Millised olid võidusõnad, vaata siit! siit ! Presidendi vastuvõtust pildigalerii. Loe siit ka ! EV Presidendi kõne sõnavõistluse lõpetamisel 2. detsembril.

Näitelauseid

•• Mul on Hiiul hiiul ja viiul.

•• Koval kutsus üles omavalimistel osalema kõiki eestilasi, ÜTI-dest ja raharditest kuni pruunlasteni, välja arvatud kuriraha teenijaid.

•• Parem joomikust vabakaasa kui joodikust päriskaasa.

•• Olgu su hobiks kuuling või muskeldamine – kui ikka nii kõva nöha on, et ninast tuleb pikarone, ei tasu trenni teha.

•• Moder ja ohjur muinastasid oma vabakaasadega meitlas.

•• Lobinik soovitas peiparil lühareid mitte kanda.

•• Krakk nurjas digistamise.

***

JOHANNES AAVIKU 130. SÜNNIAASTAPÄEVALE PÜHENDATUD KONVERENTS "SADA AASTAT HILJEM: KEELEUUENDUSE POOLT JA VASTU"

8. detsembril 2010 möödub 130 aastat eesti keeleuuendaja, tõlkija, literaadi ja pedagoogi Johannes Aaviku sünnist. Johannes Aaviku Selts korraldab laupäeval, 20. novembril 2010 Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia maja saalis (Kohtu tn 6) konverentsi "Sada aastat hiljem: keeleuuenduse poolt ja vastu". Osavõtumaks 190 krooni, üliõpilastele ja pensionäridele tasuta. Osavõtumaksust on vabastatud ka konverentsil esinejad.

Oma soovist konverentsil esineda või kuulajana osaleda palutakse teatada meilitsi hiljemalt 5. septembriks 2010 Jaan Õispuule (jaan.oispuu@mail.ee) või Peep Nemvaltsile (peep.nemvalts@tlu.ee). Esineda soovijailt ootame ka ettekande või vaatmiku teemat.

Konverentsile registreerunutele saadame 2. ringkirja oktoobri algul.

Johannes Aaviku Seltsi juhatus
Tallinna Teadlaste Maja

Suri kirjanik ja tõlkija Leo Metsar - Kultuur - Postimees.ee

2010-08-05T00:35:00.000-07:00

Suri kirjanik ja tõlkija Leo Metsar - Kultuur - Postimees.ee

Eesti rahvaraamatukogudes lokkab meelelahutuslik tõlkekirjandus ?

2010-06-30T00:00:00.000-07:00

Loe siit: Ainiki Väljataga, SA Autori-hüvitusfondi tegevjuht: Laenutuse hüvitamisest ja lugemiseelistustest.

ja siit: Maire Liivamets, ERR eesti kirjanduse referent: Lugemisaasta auks ja raamatu kiituseks.

Aga - kuivõrd näitab "raamatukogupennihüvis" tegelikke lugemishuve, ostuhuve? Võibolla parimad ilmunuist ostavad lugejad oma isiklikku raamatukokku? Mida raamatukogust laenatakse, kes ja mispärast laenavad? Kahjuks ei jõua nn tutvumislugemiseks raamat esmajoones raamatukokku. Kuigi sellist praktikat - kõigepealt raamatukogudesse! - kutsus üles rakendama kunagine raamatukoguõppe lemmiktegelane Nadežda Konstantinovna Krupskaja. Sama praktika kehtib praegu tegelikult USA-s - vt nn rohelise liini leping! Meie raamatukogudes on nn töötlusperiood pikavõitu (nn liigitajad tegelevad kirjastuses vajakajääva tööga, mida tehakse suurtes kultuuriruumides ära juba koostöös autori ja tiitlitoimetajaga määratlemaks adekvaatsed märksõnad etc), ja enne uudisraamatu turule ilmumist ei jõua raamatud komplekteerimisvajaduse ja -mahu otsustamiseks mitte raamatukokku...

Keelekontaktid ja eesti keele grammatika

2010-06-27T09:31:00.000-07:00

XLIII J. V. Veski päev :

”Keelekontaktid ja eesti keele grammatika”
Esmaspäeval, 28. juunil 2010 kell 10.00 Tartu Ülikoolis
J. V. Veski auditooriumis
PÄEVAKORD:
I osa kl 10–11.35
Avasõna HELLE METSLANG
LEMBIT VABA Läti-eesti keelekontaktide ilmingud eesti grammatikas
JÜRI VIIKBERG Saksa keelest eesti keeles
HELLE METSLANG Grammatikamuutuste sammud ja hüpped
II osa kl 11.50–12.50
ENN VELDI Inglise laenudest eesti keeles Euroopa kontekstis
MARTIN EHALA Keelekontakt veebis: näiteid varieerumisest sihitise kasutamisel
Ettekande pikkus kakskümmend minutit; igale ettekandele järgneb kuni kümme minutit arutelu. Kell 14 asetatakse lilled akadeemik J. V. Veski kalmule.

Ilmub esimene põhjalik ungari-eesti sõnaraamat - Ülikoolid - Tartu Postimees

2010-06-20T07:09:00.000-07:00

Ilmub esimene põhjalik ungari-eesti sõnaraamat - Ülikoolid - Tartu Postimees

Sõnaraamatu adressaadiks on üldjuhul need kasutajad, kes juba omavad algteadmisi ungari keelest ja vajavad abi nõudlikumate tekstide lugemisel ning tõlkimisel eesti keelde.

«Ungari-eesti sõnaraamat» sündis Tartu Ülikooli hungaroloogide ligi kümme aastat kestnud talgutööde tulemusena. Sõnaraamatu peatoimetajad on TÜ õppejõud Tõnu Seilenthal ja Anu Nurk. Sõnaraamatu koostamist rahastasid Eesti Keele Sihtasutus ja haridus- ja teadusministeerium. Teose esmaesitlusel musitseerivad Lembit Saarsalu ja Olav Ehala.

Helju Vals: ennekuulmatu kohv - Arvamus - Tartu Postimees

2010-05-31T05:04:00.000-07:00

Helju Vals: ennekuulmatu kohv - Arvamus - Tartu Postimees

:) Päevast päeva keedetakse Lõunakeskuses kokku inglise sõnu café (= kohvik) ja coffee (= kohv) ning saadakse caffee, mida inglise keel ei tunne. Milline keel tunneks?

Võru kogemus: Lugemisaasta eesmärk on tuletada meelde, et lugemine on nauding, mis annab nii elamusi kui teadmisi!

2010-05-07T06:32:00.000-07:00

" ... Lugejate juhtimiseks väärtkirjanduse juurde vajavad raamatukoguhoidjad põhjalikumaid kirjandusalaseid teadmisi. Seda lünka täitis ajavahemikul 29.01.-30.04.2010 Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia täiendkoolitusprogrammi Kaasaegse eesti kirjandus - 52-tunnise kursuse läbimine: 50 Võrumaa rahvaraamatukogutöötajat, valdavalt MTÜ Järjehoidja liikmed.
Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetooli lektor Janek Kraavi suunamisel alustati kaasaegse eesti kirjanduse tõlgendamist lähimineviku mõtestamisega. Mõistetavamaks ja lähedasemaks said 20. sajandi lõpul toimunud poliitiliste muutustega kaasnenud vabaduse ja arvamuste paljususe tingimustes sündinud identiteedikirjandus, elulooline proosa, postmodernistlik proosa ja „kolekirjandus“, noorte elu ja hoiakuid kujutav noortekirjandus ning kaasaegne luule. Üsna terava arutelu kutsus esile nii mõnegi teose sisu ja temaatika, inetu keelekasutus ja eksperimentaalne vorm. Õppetöö õnnestumisele aitas kaasa kodutööna kohustusliku kirjanduse läbitöötamine. Koolitus sai võimalikuks tänu Eesti Kultuurkapitali Võrumaa Ekspertgrupi ja Ivi Eenmaa toetusele" andis teada ja saatis osavõtjate foto ERÜ listis Ere Raag, Võrumaa Keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja

Loe siit! siit ka! siit!

Kirjandusfestival Prima Vista 2010

2010-05-06T07:45:00.000-07:00

Kirjandus kui nafta - Dmitri Bõkav(1967-) oli leidnud mõjuka võrdluse!
Dmitri Bõkov on lõpetanud Moskva Ülikooli ajakirjanduse teaduskonna kirjanduskriitika eriala cum laude, Vene Kirjanike Liidu liige alates 1991. aastast . kuue romaani ja kuue luulekogu ning kolme publitsistika kogumiku autor, Bulat Okudzava ja Boriss Pasternaki biograaf. Prima Vista MTÜ ja EKS ühisväljaandena on nüüd eesti keelde jõudnud Dmitri Bõkavi romaan "Mahakantud" (Списнные). Tõlge Toomas Kall, toimetaja Kairit Henno. (Pehmes paberköites ja tihedas kahvatuvõitu šriftis, kahjuks). Festivalihind 150. kr.

Kaarel Tarand heitis Prima Vista 2010 avamisele järgnenud vestlusringis "Mitmes võim on kirjandus?" ette eesti oma õpetlasautorite huvipuudust loodusteaduste tutvustamiseks!
vt siit!
vt siit ka! Jaan Tooming arvab nii: "... Kaplinski kirjutab oma raamatu lõpupeatükis ennetest ja mainib astroloogiat, kuid see peatükk on küll liigliha. ... võiksime tõlkida näiteks Michio Kakut, füüsikut, tuntud teaduse populariseerijat, kelle viimane raamat maailma võimatutest asjadest on huvitav lugeda, kuigi ta sinisilmselt usub, et nt telepaatia seletatakse kunagi teaduslikult ära. Michio Kaku bestseller „Hüperruum” tuleks kindlasti eesti keelde tõlkida ning head on ka tema „Paralleelsed maailmad” ja „Nägemused”. Viimane on jälle ülioptimistlik raamat ja see teeb meie praeguses maailma üliohtlikus olukorras veidi ettevaatlikuks..."
Kus Eesti endi täppisteadusbestsellerid, mida tõlgitaks teistesse keeltesse?

Päeva karikatuur: nii palju kirjandust ühes nädalas - Arvamus - Postimees.ee

2010-05-04T07:19:00.000-07:00

Päeva karikatuur: nii palju kirjandust ühes nädalas - Arvamus - Postimees.ee

Vabaduse platsil toimub suur kirjandusmaraton - Õhtuleht

2010-04-27T06:00:00.000-07:00

Vabaduse platsil toimub suur kirjandusmaraton - Õhtuleht
Festivali pidevalt muutuv ja täienev kodulehekülg asub aadressil www.headread.ee

Head lapsed kasvavad raamatuga - 6.5.10 Solarise Keskuse Nokia Kontserdisaalis Eesti Lastekirjanduse Keskuse õpipäev!

2010-04-22T04:58:00.000-07:00

10.00 – 11.00 Miks on kiisul kriimud silmad ehk mudilase... Mare Müürsepp (Tallinna Ülikooli lastekirjanduse dotsent)
11.00 – 11.45 Väikelapse raamat Bolognast vaadatuna. Viive Noor (Eesti Lastekirjanduse Keskuse kunstiekspert, kunstnik)
11.45 – 12.30 Ettelugemisest iselugemiseni ehk Tallinna lasteaedades läbiviidud lugemisküsitluse kokkuvõtted. Tiina Undrits (Eesti Lastekirjanduse Keskuse lugejateeninduse konsultant)
12.30 – 12.45 Raamatud ja ideaalid. Epp Annus (Kirjastus „Päike ja Pilv“)
12.45 – 13.00 Laste rõõm. Tiina Tammer (Kirjastus Tammerraamat)

13.00 – 14.00 Balti Raamatumessi avamine

14.00 – 14.30 Raamat on vaatamis-, lugemis- ja õppimisasi. Siiri Essenson (Tallinna Virmalise lasteaia õpetaja)
14.30 – 15.00 Nipi ja trikiga lugemise poole ehk raamatukoguhoidja näitleb, laulab, tantsib, pajatab. Reet Tomband (Lääne-Virumaa Keskraamatukogu laste- ja noorteosakonna juhataja).
15.00 – 15.30 Ruttu raamatulapseks. Jaanika Palm (Eesti Lastekirjanduse Keskuse lastekirjanduse uurija)

Toomas Vint: Proosamaastik 2009, kaldu harrastuskirjanduse poole

2010-04-16T07:27:00.000-07:00

Eesti Kirjanduse Seltsi 2009. aasta eesti kirjanduse ülevaatekoosolekul peetud hr Toomas Vindi ettekannet uue proosakirjanduse kohta loe siit!

Sirp jätkab järgmistes numbrites samal koosolekul peetud Hannes Varblase (2009. aasta luule), Toomas Kiho (reisikirjandus), ja Kadri Tüür (kriitika) ettekannete avaldamist.

Loe edasi:
Kolm korda üks kolmandik on umbes üks, Sirp, 23.4.2010
Reisile raamatuga, Sirp, 23.4.2010
Kes loeb? 2009. aasta päevakriitikast, Sirp, 23.4.2010

Ramo Pener: Ühikarotid levitavad katku - Arvamus - Virumaa Teataja

2010-04-15T06:17:00.000-07:00

Ramo Pener: Ühikarotid levitavad katku - Arvamus - Virumaa Teataja

......Raamatute lugemine on mõttetu, kaunite kunstidega tegelemine on nohikute pärusmaa. Nemad ootavad reedest päeva, et siis kaheks-kolmeks päevaks kärss likku panna, mitte millelegi mõelda, unustada, kes olen, kust tulen ja kuhu lähen - ja ühikarotid sellist katku-alternatiivi just pakuvadki. Kes ja kus pakub vaktsiine, sest tegemist on hoopis tõsisema hädaga kui seagripp?........

....

Ärge tulge väitma, et nooruk teeb vahet reaalse ja irreaalse, reaalse ja virtuaalse vahel. Need piirid hägustuvad üha rohkem ja üha kiiremini. Nõmeduse, vulgaarsuse ja perverssuste demonstreerimine ning sellega kaasnenud pealtvaatajate (loe: õpilaste) ovatsioonid juurutavad meie noorukites põhimõttelist suhtumist iseendasse ja oma kaaslastesse. Kui sa esmaspäeva õhtuti ei vaata ega naudi "Ühikarotte", siis sind lihtsalt pole olemas.

Katk levib juba algklassidessegi. Paljud on nakatunud ja igaks juhuks püüavad suuremate lastega kaasa naerda. Labasus ja nilbus on omaette väärtusteks. Kui õpetaja ei räägi ühikarottide teemal vaimustusega kaasa, siis ta on heal juhul luuser.....

Toomas Raudam: vastamatus - Kultuur - Postimees.ee

2010-04-13T02:04:00.000-07:00

Toomas Raudam: vastamatus - Kultuur - Postimees.ee

2010-04-12T07:40:00.000-07:00

Millest räägib "Muti metroo"? "Ei tea, ei saa aru!"

Aigi Viira 10.04.2010 Õhtuleht

Miks ei suuda algklassilaps mõista lihtsa lastelaulu "Muti metroo" teksti sisu ega seda oma sõnadega ümber jutustada?

Miks kurdavad matemaatikaõpetajad, et tekstülesandeid on võimatu lahendada, sest keskastme lapsed ei saa tekstist aru? Emakeeleõpetaja Age Salo ütleb välja tõe: "Kuna nende keeleoskus on vilets. Kuna nende lugemus on väike."

"Minu suurim šokk oli see, kui üks poiss ütles, et on kolme gümnaasiumiaasta jooksul käinud vaid korra linna keskraamatukogus ja siis ka kedagi ootamas, mitte raamatuid laenutamas," muigab Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Age Salo.

Kastikasvatuse lapsed

"Tema lugemus on kohustuslikust kirjandusest vaid pool, kui sedagi. Ja kolleeg, kes töötab ülikooli juures, rääkis, et magistrandid, kellele ta soovitas otsida materjale ülikooli raamatukogust, küsisid seepeale: "Kus see veel asub?" Üliõpilased on nii netipõhise õppe peal, netis on kõik materjalid olemas, et neil puudub vajadus käia raamatukogus."

See on Salo meelest ka põhjus, miks praegused koolilapsed ning tudengidki erilise eneseväljendusoskusega ei hiilga: raamatuarmastuse puudumine jätab nii kõne- kui ka kirjakeelde suure tühimiku.

"Lugemus! Lugemus! Lugemus! Ilma selleta ei kujune oma stiili, kuid oma stiil tähendab ju oma maailmanägemust!" kinnitab semiootik Ann Malts, kes peab peasüüdlasteks telerit ja arvutit ning nimetab tänapäeva noori kastikasvatuse lasteks. Ehk siis teisisõnu – lapsevanemad on telerit lapsehoidjana kasutanud ning seega laste silmaringi televiisori laiendada jätnud.

Nõukogude ajal, kui Malts esimest korda Kanadas käis, palus ta pererahval demonstreerida tohutut telekanalite hulka, mida tollases Eestis veel nähtud polnud. Teleripuldiga klõpsiti kiirelt ühelt kanalilt teisele, pildid vaheldusid tohutu kiirusega. Malts toob näite, et selline kiire pildivahetus, kus ühel minutil vaatad pühalikku filmi Neitsi Maarjast ja teisel kohe mõnd võigast piinamissteeni, lööb hoobi telerisõbra maailmapilti. "See on pildikast, mis lõhkus narratiivi," sõnab ta ning pakub, et ehk sellepärast kiinduvadki inimesed üha enam telerist seriaalide vaatamisse, mis sest, et nende sisu võib olla tühisemast tühisem – inimesed otsivad lugu, mida neile jutustatakse vastukaaluks nn videoklipistunud maailmale, kus pildid vahelduvad nii kähku, et tervikut ei teki. Kunstpildi visuaalsus ja kiirus on tema sõnul tappev vastuolu raamatuile. Raamatute järele ei pruugigi sestap ka loo-otsija käsi sirutuda, sest enese paksust teosest läbi närimine ei paku nii kiiret naudingut kui arvuti- ja teleripilt seda suudavad.

Loeb, aga aru ei saa

Tartu Descartes’i Lütseumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Anneli Heinmaa lausub, et õpetajana näeb ta kaunis tihti hetki, mil õpilased kipuvad raamatuid mitte lugema ning askeldavad enamalt jaolt üksnes teleri-arvutiilmas: "Tundub, et põhiliselt elatakse just arvutiilmas, teleriilmaski enam nii väga vist mitte. Võib-olla telerist mingeid filme ja tõsieluseriaale vaadatakse, kuid muid saateid – uudised, kultuur, arvamussaated – üldjuhul mitte. On kohutavalt kummaline, et gümnaasiumiosas käib tohutu hulk lapsi, kes ei tea midagi näiteks Eesti filmiklassikast, isegi mitte "Viimsest reliikviast". See, mis 30–40aastastele on täiesti enesestmõistetav ja teada-tuntud, on neile võõras maailm. Sülearvutid on osal iga päev kooliski kaasas ja muutumas noorte inimeste kehaosaks."

Kui aga Salo nimetab praegusi koolilapsi koomiksipõlvkonnaks, siis Heinmaa jääb kindlameelselt väljendi "internetipõlvkond" juurde ning toob näiteks 2008. aastal ajakirjas Akadeemia avaldatud Nicholas Carri kirjutise "Kas Google muudab meid lolliks?", milles autor tõestab, et internet kärbib kildhaaval keskendumis- ja juurdlemisvõimet. (NB! 2008 nr. 12 Akadeemia, lk 2708 , tlk Tanel Toobik)

Üks päevikusse ja valmis

"See on kindla peale üks põhjus, miks tänapäeva keskmine koolinoor ei loe raamatut," usub Heinmaa. "Selleks oleks tarvis keskendumis- ja juurdlemisvõimet, mida tal ei ole. On ka selliseid, kes loevad, aga väidavad, et ei saa aru. See ongi see kirutud funktsionaalne kirjaoskamatus: loen, aga aru ei saa. Tõepoolest on järele jäänud ka neid, kes mingil põhjusel loevadki. Kas kohusetundest (korralikud tütarlapsed, kes ei taha halbu hindeid) või sellepärast, et kodus on lugejad intelligendid ees ja laps on harjunud raamatute maailmaga. Minu silme läbi on pilt selline. Keskkoolis, kus ma õpetan. Mõtlengi keskkooli kui vanuseastet, aga ega pilt põhikoolis pole kindlasti mitte teistsugune."

Leie põhikooli emakeeleõpetaja Ulve Pedastik on sama meelt, mis Heinmaa: mitte et noorsugu oleks hukas, vaid et nende väljendusoskus on piiratud ning lugemisharjumust raske juurutada. Seda ka kohustusliku kirjanduse puhul, mida mõni laps kätte võttagi ei taha ning tulemuseks on hinne üks.

Salo lisab, et kümmekond aastat tagasi saatis ta raamatut mittelugenu arvestuselt tagasi ning enne jutule ei võtnud, kui kõik oli loetud. "Praegu pole päris null-lugemusega välja tuldud, nii et mingi hinde saan ikka välja panna," tähendab ta.

Mida teha lastega, kes üldse ei taha raamatut kätte võtta? Kas ongi nii, et lõpuks tuleb talle päevikusse üks panna ja sellega asi lõppebki? Või on ehk ka muid lahendusi?

"Muu lahendus on see, kui õpilane on mingitest sekundaarsetest allikatest – põhiliselt otsib ja leiab ta neid internetist – raamatu kohta andmeid kogunud ja suudab rahuldavalt sellest rääkida-kirjutada," pakub Heinmaa. "Siis ta oma hinde ka saab, aga on ka võimalik, et ei saa, sest kes ei loe, sel napib ju eneseväljendusoskust. Mina üldiselt püüan olla järjekindel ja ootan, et õpilane loeks raamatu ise läbi. Aeg-ajalt see õnnestubki. Mind ärritab, kui inimene räägib asjast, mida ta ei tunne. Ma ei suuda leppida, et õpilane ei loe. Ega ma õpetajana sellepärast just populaarne ole. Olen keskkoolis öelnud, et kui inimene tuleb gümnaasiumisse ja ikka seetõttu, et saada head haridust, siis peab ta olema võimeline ilukirjanduslikku teksti lugema. Kuid üks asi on see, mida ta minu arvates peab, teine asi tegelikkus. Ma ei taipa, kuidas nad mõistavad oma füüsika- või bioloogiaõpikutes leiduvaid keerulisemaid ja teaduslikumaid tekste ja ilukirjandust mitte. Mõtlemis-, arutlemis- ja kirjutamisoskus algab ja tuleb minu meelest ju ikka lugemisest."

Loevad sõnu, mitte teksti

Sama meelt Heinmaaga on ka Salo: "Nende oskus loetut kasutada vajab ikka väga kõva trenni. 12. klassile on tundi hea anda, õpetajatöö kogemus on väga hea, siis tekivad endalgi erinevad seosed ning eks siis lükkadki tunnis seoseid ette, lootes, et nad õpivad sarnaselt mõtlema." Ta lisab, et lugemine – see jääb. Aga hoopis teine asi on teksti mõistmine. "Nad loevad raamatuid küll, kuid loevad üksnes sõnu ega mõista teksti," lausub Salo.

Pilt-pilt-pilt-seoseid, nagu teleris või arvutis, ei ole ja nii on vaid raamatuteksti põhjal loo kokkusaamine vaevaline. "Nad vajavad lahtiseletamist. Teeme vestlusringe, et nad omavahel räägiksid. Ja siis tekib ka häid mõtteid. Jah, nad suudavad mudeleid luua, hästi primitiivseid," ütleb Salo. "Nad on ikka suures osas koomiksipõlvkond. Ja nüüd on ju olemas ka täiskasvanute koomiksid. "Videvikud" ja kõik need lühendatud jutud. Nii pole õpilased enam üldse tekstide sees. Jah, tõesti, nad loevad, aga teine asi on see, kui palju nad mõtlevad. Aga raske on see neile küll."

Loe siit !

Loevad ja soovitavad: perekond Mägi, Kadri Kõusaar ja Toomas Kiho

2010-04-09T08:00:00.000-07:00

Tartu Linnaraamatukogu 97. sünnipäeva nädalal jagasid omi lugemiselamusi ja raamatu juurde jõudmisi
Kärt Johanson ja Tõnis Mägi
ning Kadri Kõusaar ja Toomas Kiho.

Tõnis Mägi hindas kõrgelt Lauri Sommeri "Kolme Yksiklast". Kui Sommer lõpetanuvat Nick Drake loo kirjutamise, olevat Sommeri käe peale laskunud liblikas... Vt lähemalt selle raamatu kohta siit!

Avatud ligipääsuga raamatukogunduse ja infoteaduse ajakirju

2010-04-01T03:34:00.000-07:00

Journal of Library Innovation

Veel avatud ligipääsuga raamatukogunduse ja infoteaduse ajakirju vt siit!

Uudise edastas hr Vallo Kelder, Viljandi Kultuuriakadeemia
infohariduse osakonna raamatukogunduse lektor

E-raamatutega seonduvast kirjutab 3.04.2010 ÕpL-s hr Argo Kerb

Tähtvere linnaosa täidab keskpärane arhitektuur - Uudised - Tartu Postimees

2010-03-30T06:57:00.000-07:00

Tähtvere linnaosa täidab keskpärane arhitektuur - Uudised - Tartu Postimees

Loe:

• Tähtveres on 2 munitsipaallasteaeda, 3 eralasteaeda, 2 erakooli ja 1 riigikool ning 2 kõrgemat kooli.

• Tartule kuuluvad lasteaiad Tähtvere (252 last) ja Nukitsamees (30). Eralasteaiad on Väike Pauline (50), rahvusvaheline lasteaed (6) ja katoliku lasteaed (70).

• Erakoolid on katoliku kool (285 õpilast) ja rahvusvaheline kool (5). Hiie kool (320) kuulub riigile.

• Vaksali linnaosas on Miina Härma gümnaasium (797 õpilast).

• Eesti Maaülikoolis on 4727 ja Eesti Lennuakadeemias 325 üliõpilast.
25 hoonet on Tähtveres Eesti Maaülikoolil.

• Vaksalis tegutsevad Tartu lastekunstikool, mille galerii ja osa klasse asuvad Tähtvere serval Jakobi mäel, ning Tartu rahvaülikool.

• Kirikuid on kahe linnaosa peale üks – Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kirik ehk katoliku kirik.

• Muuseume on kahes linnaosas kokku kaks – A. Le Coqi õllemuuseum ja Endel Taniloo ateljeemuuseum.

• Eesti Geenivaramus Tiigi tänavas oli eile hommikul vedelas lämmastikus 42 978 DNA-proovi.

• Tähtveres tegutsev A. Le Coq Tartu Õlletehas on linna tööandjate hulgas neljandal kohal, Tähtvere tootmishoonetes on ametis 186 töötajat.

• 2009.a. valmis A. Le Coqi tootmishoonetes Tähtveres 57,3 miljonit liitrit õlut ja 36,8 miljonit liitrit muid jooke. Kui see kõik oleks tulnud ainult tartlastel ära juua, siis pidanuks igaüks neelama 582 liitrit õlut ja 374 liitrit muid jooke.

• Vaksali linnaosas on 2 avalikku haljasala – Vaksali haljasala (1 ha) ja Vaksali park (1,9 ha).

• Tähtvere haljasalad: Tähtvere park (7,2 ha), Tähtvere lastepark (1 ha), Tuglase ja Vaksali vaheline ala (0,7 ha), dendropark (49,4 ha), spordipark (10 ha), lauluväljak (5,8 ha), Taara pst ja Näituse vaheline ala (0,2 ha), Tuglase tänava haljasala (0,6 ha).

• Tähtvere skate-pargi pindala on 2 ha, seal on 22 eraldi obstaaklit, kusjuures tagumises nurgas on võimalus jalgrattatraieli harrastamiseks.

• Koeri on registreeritud Tähtveres 166 ja Vaksalis 128.

• Avalikke mänguvahenditega platse lastele on 2. Need asuvad Jakobi 6 ja Emajõe kaldal vabaujulas.

• Vaksali linnaosas asub vaksali ees haljasalal liivaga täidetud purskkaevu keskel graniitskulptuur Karu, mille on Ole Ehelaid loonud aastal 1957.

• Tähtvere mõisat on esimest korda mainitud aastal 1515. Enne võõrandamiseni aastal 1919 kuulus aastast 1819 mõis von Wulfi suguvõsale, viimane omanik oli Emil von Wulf.

• Tähtvere pindala on 250 hektarit ja temaga külgneva Vaksali linnaosa pindala 76 hektarit, mis teeb kahe peale kokku kümnendiku Tartu pindalast.

• Eramaad on Tähtveres 119,6, linnamaad 82,7 ja riigimaad 5,2 hektarit ning 42,5 hektarit sellist maad, mille krundi omandisse vormistamise toimingud ei ole veel lõppenud.

• Eramaad on Vaksalis 40, linnamaad 7,3 ja riigimaad 4,6 hektarit ning 24,1 hektarit sellist maad, mille krundi omandisse vormistamise toimingud ei ole veel lõppenud.

• Maksustatud krunte on Tähtveres 593 (126 ha). Aastal 2008 laekus nende kruntide omanikelt 1 145 576 krooni maamaksu.

• Maksustatud krunte on Vaksalis 371 (111,2 ha). Aastal 2008 laekus nende kruntide omanikelt 587 612 krooni maamaksu.

• Asustustihedus on Tähtveres 1238 ja Vaksalis 4211 inimest ruutkilomeetril. Asustustiheduse poolest on Vaksali Tartu linnaosadest Annelinna (5184) järel teisel kohal. Tähtverest vähem inimesi ruutkilomeetril elab Maarjamõisas (313), Ihastes (504) ja Ropka tööstuse linnaosas (690).

• Tähtvere tänavate pikkus on ühtekokku 12 kilomeetrit ja 765 meetrit. Pikim on Kreutzwaldi (2090 m) ja lühim Oru (80 m).

• Vaksali tänavate kogupikkus on 5 kilomeetrit ja 990 meetrit. Pikim on Kastani (1600 m) ja lühim Kase (105 m).

Kirjarahvas ilmutab end õpilastele pildiraamatus

2010-03-29T06:53:00.000-07:00

Kirjarahvas ilmutab end õpilastele pildiraamatus - Kultuur - Tartu Postimees

Eesti Kirjandusmuuseumis esitleti Alar Madissoni, Piret Noorhani ja Vilve Asmeri ühistööd «Kirjarahva pildiraamat. Fotosid aastatest 2001–2009». Kunst, Tartu 2009, 163 lk.

HTM keeleosakonna peaeksperdi Riina Koolmeistri hinnangul peaks «Kirjarahva pildiraamat» sobima õppevahendiks nii algklassides kui ka gümnaasiumis, nii keeleõpetajale, kunstiõpetajale, ühiskonnaõpetuse õpetajale kui ka teistele.

.... Peaaegu kogu tiraaž läks veebruari lõpul haridus- ja teadusministeeriumi eestvõttel ja koostöös kirjastusega Kunst kingituseks kõikidesse üldhariduskoolidesse. Seepärast on järjehoidjaks kaasa pandud minister Tõnis Lukase pöördumine!

Võrumaa Teataja tutvustab lugemisaasta raames kodukandikirjanikke

2010-03-29T06:13:00.000-07:00

Nööbu, näidend joomisest ja miljon krooni ehk Võrumaa Teataja Olavi Ruitlasel külas
Võrust pärit kirjanikul käisid külas Irja (Vaher) Tähismaa ja Inno Tähismaa
Kuna käimas on lugemisaasta, siis Võrumaa Teataja võtab nüüdsest lähema vaatuse alla Võrumaal elavad ja Võrumaaga seotud kirjanikud, et uurida neilt, mis neil parajasti teoksil.

Võrumaa kirjanike galeriid vt siit! Võrumaa lastekirjanikud!

kaanehinna erinevus eesti- ja ingliskeelsel raamatul?

2010-03-26T05:58:00.000-07:00

Varraku raamatublogis esitab toimetaja Marek Tamm 250-kroonise raamatu hinna näitliku kujunemise – originaali autoritasu 20, tõlkija autoritasu 28, keeletoimetamine ja korrektuur 17, küljendamine ja kujundus 11, trükk 40, logistika 9, turundus 10, üldhaldus 14, kirjastuse kasum 9, kaupluse juurdehindlus 72, käibemaks 20 krooni.
Loe: EPL 26.03.2010

vt siit ka.

Loe siit!

Lugerit lugedes tunned end tulevikus - Sakala - Artiklid

2010-03-22T05:27:00.000-07:00

Lugerit lugedes tunned end tulevikus - Sakala - Artiklid

Jelena Skulskaja: oma arvamus tähendab elamist - Arvamus - Postimees.ee

2010-03-19T07:39:00.000-07:00

Jelena Skulskaja: oma arvamus tähendab elamist - Arvamus - Postimees.ee

Riin Olonen: ELNET Konsortsiumi teadaanne_MARC21 juhendid avalikeks!

2010-03-16T05:27:00.001-07:00

Eesmärgiga ühtlustada kataloogimise reegleid Eesti raamatukogude erinevates MARC21 vormingut kasutatavates andmebaasides on ELNET Konsortsium vastavalt kokkulepetele Kultuuriministeeriumiga avalikustamas e-kataloogis ESTER ja Eesti artiklite andmebaasis ISE kasutatavaid MARC21 juhendeid.
Esimesena on ELNET Konsortsiumi kodulehele (http://www.elnet.ee) välja pandud Eesti artiklite andmebaasis ISE kasutatav "Artikli MARC21 bibliografeerimise juhend". E-kataloogis ESTER kasutatavad MARC21 kataloogimise juhendid pannakse välja järgmisena (selle kohta saadame eraldi teadaande).
Juhendeid võivad vabalt kasutada kõik Eesti raamatukogud, kuid silmas tuleb pidada, et nende koostamisel on arvestatud ainult ELNET Konsortsiumi liikmesraamatukogude ja neis kasutatava infosüsteemiga. Seega sisaldavad materjalid vähesel määral ka juhiseid, mis on vajalikud ainult ELNET Konsortsiumi liikmesraamatukogudele. Juhendeid koostavad ja regulaarselt uuendavad ELNET Konsortsiumi raamatukogude spetsialistidest koosnevad
töörühmad. Ühised põhimõtted kataloogimisel ja bibliografeerimisel tagavad andmebaaside ühtlasema kvaliteedi, mis lisaks vähemale lisatööle kopeerkataloogimisel tähendab ka efektiivsemaid otsinguid lugejale.

Lisainfo:
andmebaasi ISE töörühma juht, andmebaasi ISE haldur Külli Solo (e-post: kylli.solo@elnet.ee). Loe: siit!
kataloogimise ja nimenormandmete töörühma juht Kristel Veimann (e-post: kristel.veimann@nlib.ee)
liigitamise ja märksõnastamise töörühma juht Sirje Nilbe (e-post: sirje.nilbe@nlib.ee)

Riin Olonen, arendusjuht e-post: riin.olonen@elnet.ee
MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu tel: (+372) 6307 189
Konsortsium mob: (+372) 56 807 189
http://www.elnet.ee

Pihtla vald sai täisealiseks

2010-03-15T07:04:00.000-07:00

Pihtla vald sai täisealiseks

Jah, raamatuaastad on nüüd asendatud lugemisaastaga? küsib Jaan Tooming

2010-03-12T07:29:00.000-08:00

Lugemisaasta.
Jah, raamatuaastad on nüüd asendatud lugemisaastaga. Eks see ole natuke naljakas ka. Nagu oleks vaja hakata lugema õppima, kuigi nimetame ennast uhkelt raamaturahvaks.

Lugema õppimine on tore protsess, ikka tähtede kaupa, siis sõnad kokku ja lõpuks lausejupid, kuni laps rõõmsalt taipab, mida loeb. Kõigepealt muidugi koolis aabits, siis muud lastele määratud lugemispalad, värsse lausa õpitakse pähe. Ja varsti laps enam ei ootagi, et vanemad jutustaksid midagi või loeksid ette – ise, ise saan hakkama, rõõmustab laps. Ja siis tuleb raamat kakajunnist, oi-oi kui tore raamat, lausa naerma ajab.

Elu on ropuks läinud

Kuid me unustame, et maainimene ei ütle kunagi „kaka”, ta ütleb ikka otse välja: „sitt”. Nii et sitajunn. Kuidas küll seda tohib! Linnavurledest emad ja isad kirtsutaksid nina ja peidaksid raamatu lapse eest, rumalate sõnade õppimine on ju keelatud, kuigi laps on juba ammu teadlik sõnast „sitt”. Aga autor teenib nendega ränka raha ning talle võib ainult soovitada kirjutada järgmiseks „Nokupoisi seiklused lollidemaal”.

Nali naljaks, asi on veidi tõsisem, kui näib. Praegune kirjandus kubiseb roppustest ja seda peetakse kirjandusringkondades normaalseks. Ainult Arvo Valton on tagasihoidlikult maininud, et tema ei kavatse oma loomingus vängeid sõnu kasutada, saab ka ilma hakkama. Jah, elu on ropuks läinud ja kirjandus peab peegeldama elu. Kuid siin räägib Nikolai Baturin hoopis imelikku juttu, et kirjandus peab looma võimatuvõimalikke maailmu, ta lausa eitab realismi. Nii et erandeid siiski on. Tänu Jumalale.

Meil ilmub tohutul hulgal raamatuid, kuigi enamasti väga väikeses tiraažis. Mõtleme välja sihtgruppe ja reklaamime oma kaupa. Kirjastused võistlevad omavahel hittide pärast ja möll missugune. Kui palju on aga selles kõiges väärtkirjandust? Ja kes seda meie internetiajastul loeb? Ilmselt siiski vähesed.

Jah, kooliõpetajad lausa kaebavad lugemisoskuse vähenemise üle. Lapsed ei taipa teatavate mõistete ja vanade sõnade sisu ning on hädas oma mõtete väljendamisega. Haridussüsteem lonkab, võib selle pääle öelda. Ja me näeme, kuidas seda vaest haridussüsteemi püütakse aina parandada ja putitada.

Kultuurini jõuavadki vähesed

Hea kirjandus on olnud kogu aeg määratud vähestele, peab natuke nukralt nentima. Kui aga tunda mõndagi noort inimest, kes loeb isukalt väärtkirjandust, süveneb valitud erialasse ja püüab end igakülgselt harida, võib siiski nentida, et kõik lootus pole veel tuulde hajunud.
Ikka on üksikud geeniused viinud edasi elu ja haritud inimesed tõstnud ka rahva maitset ja kultuuritaset. Ei tohi lihtsalt anda järele kassikullale ja imetleda kõike seda, mida laias maailmas trendiks loetakse, peame jääma endale truuks ja kirjutama südameverega, sügavaist asjust, arutama probleeme, millel tõesti elu ja surma küsimus, ning vaatama elu mitte ainult seltskondlikult positsioonilt, vaid ka universumi seisukohalt, nimelt, milline on inimese koht paisuvas universumis ja kas saame hakkama oma hirmsate ökoloogiliste ja sotsiaalsete probleemidega, olles vaid mutukad tohutus universumis.
Vaja on ka ausat ja haritud teejuhti praeguses raamatute laviinis. Tarka inimest, keda usaldada, kes annab nõu, mida lugeda ja millisel eesmärgil. Ja et ta ei alluks trendile, vaid juhinduks ainult väärtustest, mis annaksid lugejale rõõmu ja naudingut lugemisel.

Leida pori seest üles pärlid

Me oleme ju uudishimulikud, kuid praeguses infotulvas kaotame pea ning rabame kõike juhuslikult, sest meil pole teejuhti, tarka teejuhti. Ja nii saabki bestselleriks pori näkku loopimine, tõeline rämpskirjandus, ning nii edasi minnes pole lootustki, et rahva haridustase ja maitse muutuks, muutuks nii, et tõesti oskaksime pori seest pärlid üles leida.
Head lugemisaastat ja rõõmu! " kirjutab EKL liige Jaan Tooming Õpetajate Lehes 12.03.2010

Lugemise õigustamisele oli ERÜ keskendanud tänavuse kõnekoosoleku. Oma teest raamatu manu ja raamatu toest oma elus kõnelesid:

Andres Langemets, ajakirja Tuna toimetaja, kirjanduskriitik
Ingo Normet, professor, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli juhataja
Vallo Kepp, vabakutseline operaator ja režissöör, 2009. aasta kultuuripreemia laureaat loominguliste saavutuste eest

Kingi raamatukogudele raamatuid, esitas ERÜ üleskutse!

Tuhande lugemishuvilise abiga sÃ¼ndis raamatukogus pÃ¤evarekord - Sakala - Artiklid

2010-03-09T07:58:00.000-08:00

Tuhande lugemishuvilise abiga sÃ¼ndis raamatukogus pÃ¤evarekord - Sakala - Artiklid

Selgusid kirjanduse aastaauhindade laureaadid - Kultuur - Postimees.ee

2010-03-09T07:53:00.000-08:00

Selgusid kirjanduse aastaauhindade laureaadid - Kultuur - Postimees.ee

Natukene ajaloost: Postimees 1933 teatab!

2010-03-09T07:25:00.000-08:00

Kes on Tartus loetavam kirjanik? Praegu töötatakse linna keskraamatukogus statistilisi andmeid läbi, mis annavad täpse ülevaate selle kohta, missugust kirjanikku ja milliseid teoseid Tartus kõige enam on loetud ja loetakse. Nende huvitavate andmete läbitöötamine sünnib kuue viimase aasta kohta, s. o. 1926. aastaga alates. Andmed töötatakse läbi hädaabitööliste krediitide arvel haritud tööta töölistega. Andmete läbitöötamine vältab kuid. [Sõnum] // Postimees,

02.02.1933, nr. 27, lk. 7. (Tartu teated. Lühidalt.) Kop. täiel

...

Hädaabitöödeks Riigi Keskahiivis pole veel summasid. Tänavu lubati esialgu Riigi Keskarhiivile hädaabitööde summadest 1600 kr., hiljem aga teatati, et nende summadega ei maksa arvestada. Praegu pole veel teada, kui palju lubatakse, ... saab tööd anda ainult mõnele üksikule. ... Möödunud aastal sai Riigi Keskarhiiv hädaabitööde summadest kasutada ligi 5000 kr., millega oli võimalus võtta tööle kuni 27 inimest. ... tehti palju lihtsamaid, kuid hädavajalikke korraldustöid. [Sõnum.] //

Postimees, 23.11.1933, nr. 275, lk. 7. (Tartu teated.) Kop. osal.

Loe siit!

Edetabel aastal 2010. Loe Maalehest!

Loe siit!

ARX-Raamat areneb edasi!

2010-03-05T06:16:00.000-08:00

Mitmetes kooliraamatukogudes praegu kasutusel olevat ARX-Raamat 7.0.150 konsulteerib 4. märtsil 2010 autor Argo Roots programmi kasutusvõimalustega rahul olevatele klientidele - Pirita Majandusgümnaasium (ca 900 õpilast)raamatukoguhoidja Margit Sarapik ning Tartu Lastekunstikool, raamatukoguhoidja Asta Liivak.

Vt siit Phare ISE programm: Infosüsteem Eesti koolidele?? Tolle projekti kohta loe siit! Niipaljuke ajaloost...

Praegu kasutavad kooliraamatukogud veel RIKSi ja URRAM tarkvarasid. Aastal 2008 on need saanud koolide raamatukogudest üpris positiivset tagasisidet.

Kuid ka ARX-Raamat - sündinud Kundas sealse kooli oma õppuri käe alt oma kooli raamatukogu algatusel, ja enne RIKS ja URRAMi tulekut näiteks Tartu linna kõikidele koolidele omandatatud (toona hind 4000.-) - on muutumas võrgupõhiseks, jäädes autori sõnutsi edaspidigi kooliraamatukogudes tasuta kasutatavaks.

Kuna autori töökoormus on teda takistanud programmi täiustamist lõpule viimast, siis on palve kõigile ca 40 kooliraamatukogule, kus kasutuses ARX-Raamatu senine versioon, anda teada kõigist oma tähelepanekuist ja täiendamissoovidest programmi autorile - Argo Rootsile, et sama programmi täiustatud võrguversioonina
edasi kasutada!

Tark mõtleb, rumal maksab! Kunagi massiivse "arvutiajastu" algul oli vist käibel sähendune tarksõna? Tasub nüüdki meeles pidada. Oma soovid ja tähelepanekud saatkem info@arx.ee

Lauri Sommerilt empaatiline uudisraamat

2010-02-26T08:22:00.000-08:00

... Neile lugejatele, kes kurdavad kaasaegse kirjanduse üha lamedamaks, asjalikumaks, argisemaks, ajakirjanduslikumaks, koledamaks, vägivaldsemaks muutumise üle, peaks Lauri Sommeri „Kolm yksiklast” olema kohustuslik kirjandus. Ilma naljata. Tegu on tõepoolest ülendava lugemisega. Kuna üleloomulikkus on Sommeri kirjeldatavas maailmas loomulik, aga mitte jäik ega struktureeritud, mõjub tema proosaraamat ühtaegu pidulikult ja lohutavalt. Kahtlemata on see selle aasta üks kodumaiseid tippteoseid, väidab Jan Kaus, Sirp 26.01.2010

NB!
Uku Masingu käsikirja "Saadik Magellani pilvest" mentaalne, ajalis-ruumiline ja elulooline taust : magistritöö / Lauri Sommer ; Tartu Ülikool, filosoofiateaduskond, eesti kirjanduse õppetool, Tartu Ülikool, 2003

Loe Uku Masingu kohta siit, siit, siit ja siit , siit , siit .

Nick Drake (19 June 1948 – 25 November 1974). Oma raamatu esitlusel väitis Lauri Sommer, et temale oli Nick muusikaline eeskuju, kohta vt siin, tema lood!

Külatark Darja kaudu viib Sommer meid Setumaa süvaelule ligidale...

vt siit ka!

NB! Uku Masingu 100. juubeliaasta puhul on laupäeval, 13.märtsil 2010 kell 12.00 Raplamaal Lipa koolimajas “Uku Masingu tekstid helides” CD kontsertesitlus:

Uku Masingu tekste sõnas ja helis

Esinevad:
Priit Pedajas, Tõnu Tepandi, Eva Eensaar ja Maria Peterson, Anne Maasik ja Heiki-Rein Veroman, Kadri Hunt, Ly Lääne, Liis Kalda, Dmitri Rozgonjuk, Urmas Sisask jt.

INFO: Anne Kalf kalfanne@gmail.com / mob: 56 465 874
Buss Lipale väljub Rapla bussijaamast kell 11.00
(peatused Rapla kesklinnas, Maxima kaupluse juures, Kuusikul, Kabalas)
Osalemine tasuta!

Intervjuu riigiarhivaar Priit Pirskoga

2010-02-26T08:07:00.000-08:00

Loe lähemalt Sirp 26.01.2010 : Digiinfo pikaajalise säilitamise perspektiiv on udune

... Linnar Viik: Mida arvata Google’i sündroomist? Suure osa infost arhiveerivad digitaalselt erahuvides tegutsevad organisatsioonid. Nii ei pruugi olla arvesse võetud meie rahvuslikke huve ega prioriteete?

Google’i raamatukogu puhul on tulipunktis autoriõiguse küsimused, sh konflikt Euroopa ja Ameerika õigussüsteemi vahel. See puudutab aga rohkem raamatukogusid kui arhiive. Ajaloolist, s.t piiranguvaba arhiiviainest, sh sellele juurdepääsu teemat on viimase 60 aasta vältel käsitletud kui rahvushuvide-ülest teemat, kuigi näiteks Venemaal tehakse tänaseni uurijateeninduses vahet kodakondsuse järgi.

...

Mihkel Volt: Kus näete rahvusarhiivi ja rahvusraamatukogu suurimat koostööpotentsiaali?

Interneti sisu on valdkond, mis paigutub raamatukogu ja arhiivi toimetuste vahele. Rahvusraamatukogu on seni keskendunud eelkõige võrguväljaannete hõlmamisele, rahvusarhiiv peaks esijoones muretsema nt riigiasutuste veebilehtede saatuse pärast. Kuid veebis rullub lahti meie tänane elu kogu oma kirevuses. Selle teabe hindamine ja olulisema jätkusuutlik alleshoidmine on ühiskonna põhiküsimuste hulka kuuluv ülesanne. Me oleme rahvusraamatukoguga kokku leppinud siin initsiatiivi näidata.

Riik loob kultuuripärandi infoportaali - Eesti uudised - Postimees.ee

2010-02-15T07:04:00.000-08:00

Riik loob kultuuripärandi infoportaali - Eesti uudised - Postimees.ee

2010-02-12T07:33:00.000-08:00

...Mõnikord tundub, et peale viimast suurt andekat ja viljakat põlvkonda (alates Mats Traadist ja lõpetades Juhan Viidinguga) on järgnenud suure kära ja vähese villaga tühimik. Kirjandusega on lugu nii nagu inimese eluga, kui elad ühte päeva. Läheb meelest ära, et oled elanud aastaid. Pikkade aastate taustal vaadates on Eesti kirjandusega kõik nii nagu alati. Alati on olnud üksikud suured puud ja hulk võsa. Nii on ka praegu..., ütleb Maalehes Viivi Luik.

huvitav ettevõtmine?

2010-02-03T06:06:00.000-08:00

Narva raamatukogu selgitab välja kõige igavama raamatu:

http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=29989

Письмо недели - Газета - Postimees.ru

2010-01-29T05:28:00.000-08:00

Письмо недели - Газета - Postimees.ru

" ... в Палдиски место, куда в любую погоду тянутся люди в поисках душевного равновесия. Это — наша библиотека, которой город может гордиться... Почетный гражданин нашего города, господин Лембит Одрес (сын Иоханнеса Одреса, мэра Палдиски с 1917-го по 1940 год) однажды рассказал, как создавалась библиотека.
В 1923 году, когда Палдиски был еще одноэтажным, а отопление — печным, при мэрии создали библиотеку. Весь ее книжный фонд размещался в трех шкафах, где были книги эстонских, финских, русских авторов. У библиотеки не было хорошего помещения, но зато всегда были преданные читатели. Город разрастался, ряды читателей пополнялись строителями, рыбаками, пограничниками, жителями ближайших хуторов. В 1970-х годах заведующей библиотекой работала Александра Петровна Леонтьева. Она знала всех своих читателей, их вкусы и пристрастия в книжном мире — ведь работала она в библиотеке 40 лет. Хочется рассказать еще об одной заведующей нашей библиотекой, удивительном человеке, выпускнице Тартуского университета, госпоже Асте Лийвак. Она рассказывала, что влюбилась в наш город, в его окрестности, море и в наших людей. При ней библиотека стала маленьким центром культуры. Здесь были постоянными гостями поэты, писатели, журналисты и просто интересные люди. Госпожа Лийвак отличалась открытостью и редким даром сопереживания. Для своих русскоязычных читателей она проводила бесплатные курсы изучения эстонского разговорного языка. Она оставила о себе добрую память в сердцах своих читателей.

Сейчас наша библиотека имеет удачно подобранный фонд классической литературы, много новинок, большинство издающихся в Эстонии газет, журналов, справочной литературы. В уютном и просторном читальном зале постоянно есть читатели — ведь не все имеют возможность выписывать газеты и журналы. В компьютерном зале всегда много молодежи. Юные читатели — их около 400 человек — особая забота сотрудников библиотеки. Для них собраны книги издательств «Varrak», «Росмэн», «Живой мир», «Тайны живой природы», энциклопедии издательства «Аванта». Эстонские и русские ребята охотно берут красочные книги на обоих языках. Взрослых читателей — а их более 1000 человек — привлекает не только богатый книжный фонд с последними новинками, но и возможность получить консультации и советы по юридическим, моральным и этическим вопросам. В библиотеке постоянно проводятся тематические фотовыставки, общественные мероприятия, музыкальные лектории и т.д.

В нашей библиотеке всегда работали и работают неравнодушные, доброжелательные и тактичные люди.

2010 год Министерство культуры Эстонии провозгласило Годом чтения. Сотрудники библиотеки Аэри Сальме (заведующая), Ольга Дроздова, Уве Алберг, Татьяна Чиркова готовят цикл мероприятий, чтобы привлечь своих юных и взрослых читателей, а также жителей города принять участие в интересных занятиях. Ведь хорошие умные книги помогают людям пережить трудные времена... "

Альбина Стерзлева
Палдиски

Vt siit !
Moik, Eva; Paldiski linnakeskuse hetkeolukorra analüüs ja tulevikunägemus; juhendajad Lembit Odres; Juhan Rajala [Eesti Maaülikoolis 2002 kaitstud lõputöö]
Uuri siit, mida on veel lugeda Paldiskist!

NB! Lembit Odres (24.05.1921-27.01.2010) on oma elutööga säilitanud Paldiski linna ajaloolise ühismälu. Hüvastijätt Lembit Odresega toimub Tallinna Jaani kirikus 6.veebruaril kell 11.00.

Eesti raamatuturule on saabumas e-raamatuid

2010-01-26T06:44:00.000-08:00

Loe siit ! Siit ka! Siit tingimatta :)

Loe: EPL 26.01.2010

E-lugereid - vabatarkvaraga - hakkab pakkuma lähiajal Viru keskuse Rahva Raamat ja Tasku Rahva Raamat.
E-raamatu pakkumiseks on valmis juba Menu ja Erseni kirjastus.
Varrak, Eesti suurim kirjastus, nende arendusega algust teinud ei ole, miska puuduvat neil tulevikuprognoosid. Raamatukirjastuse juht Krista Kaer sõnas, et e-raamatust ei kavatseta siiski mööda vaadata. Edu sõltuks suurestil e-lugerite hinnast. E-raamatute käibemaks on ka paberraamatu 9% asemel 20%. Tänu trükikojakulu puudumisele tuleb hind ca kolmandik madalam. Paber- ja e-raamat jäävad loomulikult väga pikaks ajaks kõrvuti eksisteerima.

Milana. Eesti modelli päevik. Eesti Päevaleht, c2009 ([Viljandi] : Print Best) paberversiooni kataloogimisel Ester nii Tallinnas kui Tartus jätab digiversiooni olemasolule viitamata. NB! esimene eesti raamat, mida Apple’i nutitelefoni iPhone omanikud saavad e-poe App Store kaudu osta ja telefoni salvestada...

Lõunakeskuse raamatumüüjad soovitavad!

2010-01-25T07:59:00.000-08:00

Kuulus raamatukogukass Dewey

Vicky Myron ja Bret Witter

Vicky Myron on raamatukogujuhataja Ameerika väikelinnas Spenceris.
Ühel külmal jaanuarihommikul leiab Vicky raamatukogu uksele kinnitatud tagastamiskastist üdini külmunud kassipoja. Talle pannakse nimeks Dewey Loerohkem Raamatuid ja raamatukogust saab tema kodu rohkem kui 19 aastaks. Dewey lummab linnarahvast oma armsa, kiinduva ja malbe loomuga, ennekõike hämmastab aga inimesi tema imeline kuues meel – ta tunneb alati eksimatult ära, kes vajab tema lohutavat lähedust parasjagu kõige rohkem.
Dewey kuulsus aina kasvab, temast saab lausa turismiatraktsioon, staar, keda tullakse vaatama lähedalt ja kaugelt, keda tuntakse teises ilma otsaski.
Dewey lugu on lugu elust ja surmast, püsiväärtustest, tublidusest ja hakkamasaamisest, aga kõige enam kõikevõitvast armastusest.

Püsikliendi hind 170.10 krooni
Tavahind 179 krooni

Ilmumisaasta 2009
Kirjastus Kunst
Tõlkinud Kärt Merilain

Raamatumessidele minek aastal 2010

2010-01-03T04:02:00.000-08:00

Kultuuriministeerium finantseerib 2010.aastal Frankfurdi, Londoni, Bologna ja esmakordselt ka Tokyo raamatumessidest osavõttu kokku 700 000 krooniga.
"Jaapanist on meid korduvalt kutsunud ning soomlaste edu muumitrollidega innustab meid samuti minema," ütles Eesti kirjanduse teabekeskuse direktor Ilvi Liive. Tema sõnul võib Jaapanis huvi tekitada Lotte, vahendas Eesti Päevaleht.

Kultuuriministeeriumi kirjandusnõunik Asta Trummel ütles, et messidel käimist ei saa kavandada ühekordse aktsioonina. "See, et tänavusel Londoni messil esitletakse kümmet inglise keelde tõlgitud eesti raamatut ja ka prantsuskeelset Tammsaare "Tõe ja õiguse" kõigi viie köite tõlget, on pikaajalise töö tulemus," märkis Trummel ning lisas, et Göteborgi messi edu tõttu on Eesti Helsingisse 2011. aastaks kutsutud peakülaliseks.

"Eestist plaanivad messidel osaleda Eesti kirjanduse teabekeskus ja Eesti kirjastuste liit. Veel ei ole otsustatud, kas meie kirjandusnõunik sõidab Tokyosse või mitte, teisi ministeeriumi ametnikke messid ei puuduta," ütles kultuuriministeeriumi pressiesindaja Ave Toots-Erelt.

"Messiraha eest ei saa finantseerida raamatute ostmist kohalikele raamatukogudele, sest see on eelkõige kohalike omavalitsuste vastutus. Summa on messistendide eest tasumiseks: alates rendihinnast, kujundusest, tööl hoidmisest kuni maha monteerimiseni.Lisaks kogu logistika." kinnitab Toots-Erelt.
Göteborgi messi edu tõttu on Eesti Helsingisse 2011. aastaks kutsutud peakülaliseks.

Hääd Uut Aastat!

2010-01-01T03:08:00.000-08:00

President Ilves: uusaastakõne 2010

Soome President Tarja Halonen: uusaastatervitus 2010.
Taiesed Soome Presidendi esindushoonetes vt siit!

Jõulud 2009 Uue Maailma keskmes!

2009-12-29T04:28:00.000-08:00

Tarmo Teder: Õhtusöök vaeste kirjanike majas. Loe EE 25.12.2009
Loe: Kirjanik – kas kutsumus või pasteet? Sirbist, 2007

Lugemise aasta

2009-12-28T02:40:00.000-08:00

Katre Riisalu teatab: ...neljapäeval, 3. detsembril kogunes ERÜ juhatus järjekordsele koosolekule.
Kõne all oli aastal 2010 algav Lugemisaasta. Kuna informatsiooni kava ja plaanide kohta on väga vähe, lugemisaasta ajaveebis pärineb viimane sissekanne 14. septembrist, siis otsustati täiendava informatsiooni saamiseks pöörduda Kultuuriministeeriumi poole.
------
ERÜ tegevuse läbipaistvamaks ja kõigile mõistetavamaks muutmise eesmärgist ajendatuna arutati ja kinnitati dokument, mis selgitab ERÜ struktuuriüksuste tegevuse põhimõtteid. Dokumendiga saab tutvuda ERÜ kodulehel Organisatsiooni struktuuri rubriigis.

Lugemine pakub sügavale süüvimise naudingut: Raimu Hanson intervjueerib Krista Ojasaart, raamatuaasta koordineerijat (projektijuhti). Loe siit !
Lugemisaasta veebileht avati päev enne jõululaupäeva.
Ojasaar resümeerib: "Lugemisaasta tuleb esimest korda. Varem on olnud mitu raamatuaastat: aastatel 1935, 1975 ja 2000. Kõigil neil kordadel on tähistatud esimese eestikeelse trükise ilmumise aastapäeva. 2010. aastal möödub 475 aastat esimese eestikeelse osaliselt säilinud trükise, Wanradt-Koelli katekismuse ilmumisest ja 485 aastat esimese teadaoleva eestikeelse trükise ilmumisest. Seekord on rõhk lugemisel, mitte raamatul kui sellisel."

REIN SIKK: Innovatsioon: hävitame lugemisaastal lugemise? Loe siit!
... Lugemisaasta läbiviimine – sh säilib rahvaraamatukogude teavikute raha 2009 aasta tasemel (26,2 mln kr)?

Loe siit ka!

Loe siit: Lugemisaasta toetused - eesti keel ja kultuur maailmas.

Eesti Lugemisühing organiseerib 11. juunil 2010 TÜ Haridusteaduskonna saalis konverentsi „Lugemine on ainus kogu elu kestev nauding”.
Loe siit ! Siit,

On võhikutel otsus ühine, mis neile mõistmatu, see kõik on tühine... ?

2009-11-30T07:39:00.000-08:00

Kas keelekäru on kummuli?

Kuidas käru jälle püsti saada?

Kõiki emakeeleõpetajaid ja -huvilisi, kes soovivad, et emakeeleõpetuse käru taas püsti saaks, kutsub Martin Ehala, TÜ eesti keele didaktika ja rakenduslingvistika professor, kursusele „Uus emakeeleõpetus”, mis algab Tartu ülikoolis 10. veebruaril 2010. Kursus on avatud ülikooli kaudu kõigile soovijaile tasuta. Lisainfo: ehalam@ut.ee.

Loe ka: Martin Ehala: Praktilise eesti keele õpe gümnaasiumisse! ÕpL 18.9.2009

Uuri Martin Ehala raamatuid!

Kodanikupäev 2009: President kiitis Uue Maailma Seltsi tegemisi!

2009-11-28T11:45:00.000-08:00

Uues Maailmas leidub õige esinduslikke maju - uhkeid, ja kõnekaid, teadagi mis ajast! Uuel Maailmal on oma häälekandja, mida saab nii võrgust lugeda kui ka koju tellida..

President Toomas Hendrik Ilves külastas kodanikupäeval, 26. novembril Uue Maailma Seltsi ja jäi kuulduga-nähtuga väga rahule.

President arvas: “Liigutav on näha teie tegemisi. See kaotab võõrandumise ja anonüümsuse meie ümbert linnas, kus paljudel puhkudel ei tunne inimesed oma majanaabreidki. Niisugusest anonüümsusest võimaldab välja saada Uue Maailma Seltsile omane kogukonnatunne, mis avardab meie ruumi, mõtlemist ja suhtlemist.”

Vt Eesti Päevalehest ja Presidendi kodulehelt: www.president.ee

Pilte sellest külaskäigust põhjalikumalt vt veel DELFI galeriis!

Alveri preemia laureaat. 2009 selgub 23. novembril!

2009-11-13T05:48:00.000-08:00

Žürii - Piret Viires (esimees), Toomas Raudam, Triin Ploom, Urmo Mets (Alveri preemia laureaat 2008) ja Igor Kotjuh - valis 35 kandidaadi seast 9 parimat debüütraamatut, milliste hulgast selgub Betti Alveri sünnipäeval, 23. novembril Tartu Kirjanduse majas Alver-preemia laureaat. Kolmandik on üllitet kirjastuses Võluri Tagasitulek. Lemmit Kaplinski väikekirjastuse raamatuist kandideerivad Sandra Jõgeva „Draamapunkt”, Ott Heinapuu luulekogu „Inglile” ja Jüri Kolgi luulekogu „Barbar Conan peeglitagusel maal”. Veel nominente: Kuusealuse(pseud.!) luulekogu „Tegu ja tagajärg” ning Jan Beltráni(pseud.!) romaan „La mala vida”, Robert Randma noortejutt „Sigaret” (Eesti Päevalehe kirjastus), Triinu Merese luulekogu „Lagunemine” (Hermes), Triin Tasuja luulekogu „Provintsiluule” (Värske Raamat) ja Enn Kasaku romaan „Vaba pattulangemise seadus” (Argo).

15 000-kroonine auhinnastipendium pärineb Eesti Kultuurkapitalilt.

2008.a. kohta loe siit!

Loe: Väike luulekaleidoskoop I. Hakkan abimeheks: Jürgen Rooste Sirp 22.05.2009

Loe: Väike luulekaleidoskoop II. kolm kuningannat: Jürgen Rooste Sirp 05.06.2009

Loe: Luuletulv jätkub Väike luulekaleidoskoop 3 / Jürgen Rooste, Sirp 30.7.09

Jaanus Rooba loeng „Elupuu. Õnnistatud või neetud leib Heiti Talviku ja Betti Alveri loomingus“

Kirjanike muljeist rahvaraamatukogudes esinemistel aastal 2009

2009-11-06T08:10:00.000-08:00

"... üldse tuleks kirjanduse õpetamist alustada tänapäevast ja liikuda ajas kaugemale, mitte vastupidi – nagu praegu tehakse. Rääkides kooliõpilastest – ehkki oli koolivaheaja nädal, oli neid publiku seas märgata väga vähe. Keskmist kooliiga esindas kokku vaid kolm poissi, kaks Haanjas, üks Luunjas. Aga Luunja poiss läks poole pealt minema. Võrus olevat kohal olnud paar abiturienti. Paar noort inimest oli ka Haanjas. Aga valdav osa publikust oli siiski eakad naisterahvad... " väidab Wimberg Sirbis 6.11.09

"...Tekste, mis noortega räägivad, aga tõsiseltvõetavaks ei peeta. Kahjuks aga ei saa peatada aja kulgu, vanemad jäävad aina vanemaks ning nooremad, kes „õiget kirjandust” tarbida ei taha, kaugenevad sellest järjest enam. Oleme vist kõikjalt kuulnud, et noorus on hukas: nad ei oska süveneda, elavad ühe jalaga virtuaalmaailmas ning ei suuda nautida kõrgkunsti..." väidab kirjarahva tuuri hinnates Robert Randma samas lehes.

Teet Kallas, Peeter Sauter, Peeter Helme ja Andrei Hvostov esinesid Rakveres Lääne-Virumaa keskraamatukogus. Loe siit lähemalt!

Loe veel: 13.11.2009 Eesti lastekirjanduse keskuses tõlgitud noortekirjanduse seminar „Fantaasia võitlus eluga”, esineb Kätlin Kaldmaa ja 30.11.2009 jätkuseminar „Uuema eesti noortekirjanduse trendid”, Ave Mattheus Tallinna ülikooli võrdleva kirjandusteaduse lektor ärgitab arutlema Eesti lastekirjanduse keskuse ja Tänapäeva kirjastuse korraldatud noorsooromaanivõistlustel 2002., 2006. ja 2008. a auhinnatud ja äramärgitud tööde üle!

Jõgevamaal ja Lääne-Virumaal rääkisid kirjandusest ja lugesid oma loomingut Peeter Helme, Peeter Sauter, Andrei Hvostov ja Teet Kallas.
Loe: Õpetajate Leht 13.11.09 Peeter Helme(kirjanik): Eesti kirjanike kaks päeva päris elu - "... raamatukogud on kõikjal niivõrd ilusad! Igal pool paistsid värske remondi jäljed, ka olid Adavere mõisa, Jõgeva linnaraamatukogu, Laekvere valla Muuga raamatukogu ning Rakveres asuva Lääne-Virumaa keskraamatukogu ruumid hubased ja maitsekad. Jääb üle vaid loota, et need kohad ei kujuta endast erandeid ja raamatukogud on kõikjal Eestis nii meeldivad, et neisse ei taheta tulla mitte ainult raamatuid lugema või internetti kasutama, vaid viitsitakse kuulata ka kirjanikke, kes küll püüavad, aga kohe kuidagi ei oska vältida langemist eneseimetlusse..."

NB! 28.-29.10.2009 Raplamaal Alu mõisas Eesti emakeeleõpetajate seltsi ja kultuuriministeeriumi ühisseminar „Lugemisaasta – lugemise aeg”. Loe ülevaadet ÕpL 20.11.2009 (Autor: Edward Kess, Tallinna 37. keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja). Loe ka EDWARD KESS: Kirjanduse positiivne iive Epl 02.09 2006 : "... Mööngem tõika, et noored kirjutavad. Olgu eestlase kultuuritarbimisega kuidas on, kuid positiivne iive ja uusi tuuli toovad noored autorid ei ennusta sugugi musta tulevikku. Kui riigil ja kodanikel jätkub julgust ja tahtmist toetada ning innustada noori kirjanike, siis kindlasti leidub ka kümnete aastate pärast eestlase lugemislaual rahvuslikku ilukirjandust..." : Kirjandus pakub ja vajab võimalusi :

Võrumaa tunnustab: Bernard Kangro kirjandusauhind Leo Kunnasele!

2009-11-03T06:23:00.000-08:00

Loe lähemalt:siit! Bernard Kangro kirjandusauhinna võitis reservkolonelleitnant ja kirjanik Leo Kunnas ulmeromaani «Gort Ashryn. I osa. Enne viimast sõda» eest".
Sama romaan on ka Eesti ulmeauhinna Stalker võitnud (Parim eesti autori romaan!). Sarja teine romaan on ilmumas 2009 aasta lõpuks.

Bernard Kangro auhinna on saanud: Ilmar Vananurm «Vii üle vii» (2008), Igor Kotjuhi «Teises keeles» (2007), Jan Rahmani «Painaja» ja «Sõit» (2006), Olavi Ruitlase «Kroonu» (2005), Oskar Kruusi «Bernard Kangro. Elukäik ja looming» (2004), Hans Sissase «Meenutused» (2003), Kaido Kama «Ümbreilma reisikirä» (2002), Contra (Margus Konnula) «Suusamütsi tutt» (2001), Jaan Elleni «Võrumaa saaga» I-II (2000), Võru Instituudi «ABC kiräoppuse ja lugõmiku algkooli latsilõ» (1999), Voldemar Raidaru «Hõbelusikad» (1998), Hella Keemi «Võru keel» (1997), Julius Ungru «Minu lapsepõlve Paganamaa» (1996), Heino Sikk postuumselt koduloolise tegevuse eest (1995), Rein Põder mitmekesise loomingu sealhulgas romaanide «Hilised astrid» ja «Jahedad varjud» eest (1994), Valev Uibopuu kirjandusliku loomingu eest (1993), Ülle Kauksi 1992. aastal ilmunud loomingu eest ja Raimond Kolk kirjandustegevuse ning võru keele ja kultuuri toetamise eest (1992), Madis Kõiv (1991) ning Bernard Kangro (1990).

Auhind asutati 1990. aastal, selle esimene laureaat oli Bernard Kangro. Võru maavalitsus annab oma kirjandusauhinna välja 20. korda. Auhinna rahaline suurus on 4500 krooni, sellega kaasneb maavalitsuse tänukiri.

ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni juhatus kutsub 16.11.09 teabepäevale: Kooliraamatukogu areng keerulistel aegadel!

2009-11-02T05:48:00.000-08:00

16.11.2009.a ERR-s ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni teabepäev
„Kooliraamatukogu areng keerulistel aegadel“

Teabepäeval antakse pidulikult üle ERÜ „Aasta kooliraamatukoguhoidja“ auhind ning kutsekvalifikatsiooni tunnistused.

10:00 Raamatukogu koht koolis: Leelo Tiisvelt - Viimsi Keskkooli direktor

10:45 Juhtimine vs juhtumine kooliraamatukogus: Jaanus Kõuts–Rocca al Mare Kooli raamatukogu juhataja

11:10 Kooliraamatukoguhoidja õpilaste toetajana: Marju Selg – TÜ sotsiaaltöö õppejõud; Karis Reilent – TÜ sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika magistrant

11:40 Laps muutuvas ühiskonnas. Praktiku näpunäiteid: Marge Arusoo - psühholoog-praktik, Tallinna Lastekodu Kopli keskuse Noorte Oma Kodu sotsiaaltöötaja

12:25 Kuidas lugemishuvi keerulistel aegadel elus hoida: Igor Kaasik – Vanalinna Hariduskolleegiumi emakeele õpetaja

14:00 Ülevaade suveseminarist

14:10 Viimase kümnendi proosa ja luule: Jan Kaus–kirjanik, ajalehe Sirp kirjandustoimetaja

14:55 Kooliraamatukogu kui kaasaegne õpikeskkond: juurdepääs elektroonilistele inforessurssidele. Ülevaade uurimistööst: Piret Gailit – Tallinna Ülikooli Infoteaduste Instituudi bakalaureus

15:15 Praktilisi näpunäiteid arvuti kasutamiseks igapäevatöös: Liina Lelov - Tallinna Inglise Kolledži raamatukogu juhataja

15:45 Teated, sõnavõtud, teabepäeva lõpetamine

Raamatukogudel ees suured muudatused...

2009-11-01T01:30:00.000-07:00

Raamatukogudel ees suured muudatused: Thomas Frey, DaVinci Instituudi juhtivteadur

Questia, teadusraamatukogu võrgus.
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud Vallo Kelder algatades ERÜ listis disskussiooni autoriõigusega seonduvaist aspektidest viitab PM 25.10.2009 artiklile Guido Viik: piraatide või autorite erakond? - Rootsi piraatide partei edu Europarlamendi valimistel kehutab hr Viiki (tulevikuuuringute alal magistriõpe Perthi Curtini ülikoolis) väitma: "... praegune autoriõigus sobib loomemajandusse umbes sama hästi kui 19. sajandi seadused tööturu või 1950nda omad loodushoiu korraldamiseks. Seda nii Eesti kui globaalsel tasandil. Maist rikkust oleme juba õppinud (teatud mõistlikes piirides) ümber jagama. Intellektuaalse omandi osas on analoogne süsteem lihtsalt seni leiutamata.

Ma arvan, et see leiutatakse tulevikus niikuinii, loodetavasti demokraatliku debati käigus, mitte barrikaadidel. Siiski on juba praegu näha, et seltskond, kes Youtube’ist muusikute klippe kustutab ja Kapa-Kohila poemüüjalt raadiokuulamise eest raha nõuab, ei teeni tegelikult autorite huve. Autoritele on nad karuteenrid. Pigem, kui vanake Marxi krõbedat keelepruuki laenata, esindavad nad autoreid orjastada püüdva uuskapitalistliku nomenklatuuri – autoriõiguste valdajate – huve.

Loomemajanduses on need klassihuvid sama erinevad kui tööliste ja tööandjate omad varasemas kapitalismis.

Lõpetuseks teine ja veidi maisem põhjus, miks nooremal loomerahval Eestis piraadiliikumisele õlg ehk alla tasuks panna. Nimelt näitab nii viimaste kui roheliste tõus, et meie klassikaline «parem/vasak» maailmapilt on muutumas üha elukaugemaks.

Ükskõik, kui paremal või vasakul mõni meie praegune erakond ka ei paikne, ühel teisel skaalal – nimelt pragmaatikute/idealistide omal – asuvad nad kõik ühes otsas koos. Ja seda pragmaatikutest häälelugejate poolel.

Siinkohal meenubki, kuidas paarkümmend aastat tagasi loomeliitude pleenum toonase ühiskonna (samuti Bruno Sauli stiilis ülipragmaatilist) eliiti raputas ja muutusele katalüsaatoriks sai. Hiljem lõi uus, «võitjate» põlvkonnast pärit eliit platsi endistest direktoritest päris puhtaks. Nüüdseks on see uus eliit omakorda iseenese loodud paradigmasse takerdumas.

Küll on aga «võitjate» sünnitatud laulva revolutsiooni põlvkond nüüdseks ülikooli jõudnud. Arvan, et neil on olemas kõik eeldused, et mäng lähima kümnendi jooksul taas kord uuele väljakule üle viia ja oma vanematele tuul alla teha."
"Sisutootjad" ja raamatukogud muutusteks meil siin ja praegu - paistab, et asi edeneb? Ollakse ületamas infotehnoloogilisi ja autoriõigusega seostatavaid barjääre?

Loe: Veeb tõuseb, raamatukogu vaob: Vallo Kelder lähtus teema puhul "Raamatukoguhoidjad ja kaasaegne keskkond" teesist, et veeb tõuseb ja raamatukogu vajub. Teiste sõnadega: veebist saadav info on elulisem. See on atraktiivsem, vajadusel kiiresti varieeritav, salvestatav, ja mis eriti oluline - seda pole vaja tagastada tähtajaks. Samuti annab veebis töötamine esmase suhtlusplatvormi ja grupiliikme tunnetuse. Uues raamatukogus jääb raamatukoguhoidjale abistaja roll ja seetõttu peab koolitus rohkem panustama raamatukoguhoidja kui suhtleja õpetamisele. Et lugejaid raamatukokku meelitada, kehastub uuemates ameerika raamatu-koguprogrammides raamatukoguhoidja raamatutest/filmidest tuttavaks saanud virtuaaltegelaseks. E-raamatukogus kaotavad tähtsuse ka senised raamatukogu alustõed, näiteks kümnendliigitus.
Vallo Keldri arvates ei suutnud Eesti raamatukogud juba esimesel internetiseerimise etapil astuda arvutiteadusega ühte sammu. Seetõttu tuleb neil nüüd rohkem pingutada. Kohe tuleks luua töörühm, kes hakkab looma eestikeelset raamatukogunduse veebikeskkonda, kus ühe otsinguga on võimalik kätte saada kogu meie raamatukogudes leiduv info -trükised, artiklid, veebilehed, blogid ja kõik muu vajalik." (rahvaraamatukogude 27. suveseminar Viljandimaal Ramsil, 7.-9. aug.2007) Seisukohad on huvitavad:) Eks vahepeal on üht-teist teoksil olnud ka:)

Loe: Kas paberiajastu lõpp läheneb?

E-raamatukogu.com tarib eesti kirjandust internetti : sinu lähim raamatukogu !

Loe siit ka ! soovitab Ave Kusmin Valgu raamatukogust: ".... hr. Guido Viigi seniavaldatud tekstid... miks mitte pakkuda talle võimalust esineda mõnel ERÜ kõnekoosolekul. Teema on jätkuvalt kõneainet pakkuv ja futuristlikult huvipakkuv."

NB!

RR teatab: Strateegiline sihtrühm on e-lugeja: "Vastvalminud strateegia sõnum: Eesti Rahvusraamatukogu järgmise viie aasta peaeesmärk on tulenevalt sihtrühma ootustest ja vajadustest panna e-raamatukogu sama hästi toimima kui tavaraamatukogu. Peadirektor Janne Andresoo ja kogude direktor Ülle Talihärm räägivad teadusraamatukoguks olemisest ning raamatukogu teadus- ja arendustegevusest 22. novembril kella 15-16 Kuku raadio saates Kukkuv Õun. "

NB!
27.11.09 RR-s 3.rahvusvaheline digitaalse mälu seminar, sel korral teemal „Autoriõigus ja digitaalse sisu kättesaadavaks tegemine”.
Esinejad: Kultuuriministeeriumi levitalituse nõunik Toomas Seppel, advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid jurist Hele Karja („Mäluasutused, Google ja autoriõigus – kellega, kes ja kuidas?”)
Hamburgis asuva infoõiguse ekspertiisibüroo i. e. advokaat ja partner Dr. iur. Till Kreutzer („Saksamaal ja Euroopa Liidus kehtiva autoriõiguse analüüs ettepanekutega uusi meediakanaleid arvesse võtva põhjaliku reformi kohta”).
Seminari(osavõtt tasuta)korraldavad - Eesti Rahvusraamatukogu ja Riia Goethe Instituut. Ürituse töökeelteks on eesti ja saksa keel, tehakse sünkroontõlget. Lisainfo: Mihkel Volt.

NB!

Tartu Ülikoolis kaitstud juba aastal 2007 magistritöö: Internetiteenuste vahendaja tegevusega seotud õiguslikke küsimusi autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kasutamisel internetis : magistritöö / Evelyn Tohvri ; juhendaja: Heiki Pisuke ; Tartu Ülikool, õigusteaduskond, äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool: Tartu : Tartu Ülikool, 2007

NB!
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus koostöös advokaadibürooga Glimstedt Straus & Partnerid andis välja Eesti esimese intellektuaalse omandi kaitset käsitleva kaasuste kogumiku, mis on mõeldud kõigile ettevõtjatele ja õppematerjaliks üliõpilastele. Kogumiku on koostanud büroo vandeadvokaadid Priit Lätt ja Heiki Pisuke, kes on ühtlasi Tartu Ülikooli õigusteaduskonna intellektuaalse omandi õiguse professor ja Aleksei Kelli, kes on samas intellektuaalse omandi õiguse lektor.

Kogumik on kättesaadav Patendiraamatukogust ja elektroonilisel kujul ka nii EASi kui ka advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid veebilehelt.

Areen: Toatäis raamatuid sinu tagataskus; Argo Ideon: Kindle’i e-tint on silmasõbralik; Kuidas leida endale e-lugeja?

Laagna Gümnaasiumis töötab Aasta 2009 kooliraamatukoguhoidja - Eve Rahkema!

2009-10-26T03:39:00.000-07:00

Uuri lähemalt:

Rahvusvahelisele kooliraamatukogukuule pühendatud järjehoidjate ja kooli raamatukogu logo kujundamise võistlus Laagna Gümnaasiumis!
Žürii koosseisus Anne Kato - huvijuht ja kunstiõpetaja, Kaiu Viidik - raamatukoguhoidja ja Eve Rahkema - raamatukoguhoidja, valis igast klassist välja paremini kujundatud töö. Autor saab autasuks raamatu, rahvusvahelise kooliraamatukogukuu logoga tänukirja ja rahvusvahelise kooliraamatukogukuu miniplakati. Kõik teised osalejad saavad samuti raamatu.

Parimate tööde fotod on väljas kooli kodulehel.

ERÜ juhatuse nimel teatas pr Vaike Kurel kooliraamatukogude esindajana, et esmakordselt andis ERÜ esimest korda välja aasta kooliraamatukoguhoidja auhinna. Statuudi kohaselt toimub parima kooliraamatukoguhoidja avalikustamine rahvusvahelisel kooliraamatukogupäeval - oktoobri neljandal esmaspäeval.
ERÜ juhatuse koosolekul otsustati 2009. parimaks kooliraamatukoguhoidjaks tunnistada Tallinna Laagna Gümnaasiumi raamatukoguhoidja Eve Rahkema, kes on loonud kooli õpikeskuse - heal tasemel põhi- ja õpikukogu, samuti värskelt renoveeritud ning funktsionaalselt jaotatud ruumid. Teiste nominentide seast eristub Eve Rahkema teeb põhitöö kõrvalt ka ühiskondlikku tööd: kutsekomisjoni ja kutsenõukogu liige. Ta on pädev nõu andma kõiki töö- ja haridusseadusandluse kohta.

Rahkema, Eve. Kooliraamatukogu õpikeskusena. / / Raamatukogu (2003) nr. 4, lk. 38-39

(Kooliraamatukogu kui õpikeskuse roll ning eesmärgid õppeprotsessis, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kooliraamatukogude sektsiooni 6. suveseminar.
Kuupäev: 26.06.2003 - 28.06.2003;
Korraldajad:Pärnu Linnavalitsus. Haridusosakond / / Pärnu Ühisgümnaasium. Raamatukogu
Ettekandjad: Haljamaa, Kadri; Gren, Kristofer; Holmqvist, Christer; Niinikangas, Liisa; Kunttila-Matero, Eeva; Puustinen, Marjukka; Eskelinen, Riitta; Väli, Lumme; Rahkema, Eve; Kõuts, Jaanus)

Loe lähemalt: International School Library Day ; International School Library Month

ERÜ Kooliraamatukogude sektsiooni kohta vt siit.

Pr Vaike Kureli sõnum Õpetajate Lehes 29.10.2009

Tartu Linnaraamatukogu infopäeva kutse!

2009-09-03T04:17:00.000-07:00

10. septembril:

9.00 -10.00 Ülevaade Tartu Linnaraamatukogu töökeskkonna ohuteguritest (riskianalüüs) ja töökoha ohutumaks muutmise tegevuskava tutvustamine (Ewa Roots)

10.00 – 12.30 Ülevaade õppe- ja kultuurireisist Soome ja Taani - viis raamatukogu – Turu raamatukogu, Kopenhaageni keskraamatukogu, Koldingi raamatukogu, Aalborgi keskraamatukogu ja Hjörringi raamatukogu.
Teemad:
* Rohkem mängulisust ja eksperimenteerimisjulgust raamatukokku (Küllike Lutsar ja Ädu Neemre)(vt ka!)
*Fondid (info, fondi paigutus, kujundus, teavikute kujundus) (Iivi-Elve Purje ja Tamara Kozõreva)
* Aja mõiste erinevused raamatukogudes (Halliki Jürma)
* Kunst, disain, loovus (Jaroslava Šepel ja Aina Märdla)

1) Innovatiivsus kõiges – arhitektuur, sisekujundus, mööbel, tehnilised vahendid (laenutus- ja tagastusautomaadid jms.), raamatu propageerimise viisid ja teenindus
2) Äärmine loomingulisus ja nutikus näituste ja väljapanekute koostamisel
3) Prioriteet – lapsed
(Virve Eomäe, Margit Oja, Sirje Peegel, Elle Kasemets)

Kaasaegsed raamatukoguhooned ja nende seos linnaga (Kersti Jalas)

Tähelepanekuid töökorralduse, -keskkonna ja koolituste osas Turu ja Taani raamatukogudes (Ewa Roots)

Teema lahtine (Jekaterina Saks ja Kadri Jõks)

Hjörring – raamatukogu?! + Kokkuvõte reisil nähtud raamatukogudest. (Krõõt Kaljusto-Munck)

"Ants Piip 125" Kiidjärve Raamatukogus!

2009-08-17T13:07:00.000-07:00

vt siit Kiidjärve Raamatukogus.

"Ants Piip – õigusteadlane ja riigimees" – Priidu Pärna, notar, Notarite Koja aseesimees

"Ants Piibu koht Eesti välispoliitikas aastatel 1920–1930" – Eero Medijainen, Tartu Ülikooli professor

Fotonäitus – Lea Trikkant, Kiidjärve Küla Selts MTÜ

"Ants Piip ja Kiidjärve" – Ain Erik, Kiidjärve Küla Selts MTÜ

Eesti Mõttelugu 77: Ants Piip: Õiguse jõud. Trt 2007

IVAN ORAVA MÄLESTUSED ehk Minevik kui helesinised mäed
AUTOR : Andrus Kivirähk
Väljaandja: Andrus Kivirähk Päevalehe ning Rahva Hääle kulu ja kirjadega : Loe siit!

«Hea on keel, mida on mõnus kuulata ja huvitav lugeda.»

2009-08-10T01:35:00.000-07:00

...Selmet keeleseaduse autoreid hurjutada, võiks igaüks meist teha midagi rikkama keele heaks, kirjutab Mihkel Mutt... Loe: PM 10.8.09 Kui roosid räägiksid.

Õpi keeli üle võrgu!

Helju Vals: grammatik võid, stilist pead olema, TPm 17.08.2009

Loe: ÕpL 21.08.09 Headest kavatsustest heade oskusteni on pikk tee : Pille Penjam, TÜ teadur

Vaata lugu Eesti firmanimedest: EE!

e-raamat Eesti raamatuturule?

2009-08-03T05:19:00.000-07:00

"Kirjastus ERSEN algatas koos mõjuka Kanada kirjastusega HARLEQUIN eestikeelsete e-raamatute projekti Eesti raamatuturul.

Projekti põhiülesanne on e-formaadis raamatute seaduslik levitamine.

Ebooks.ee on võrgukeskkond, kus te võite
leida tuntud Eesti autorite teoseid, tuntud välismaiste kirjanike tõlkeid, noorte
(koguni varem avaldamata) kirjanike töid."
teatab Audru raamatukogurahvas! Loe lähemalt:

Siit ka! Ja siit Errapart Engineering OÜ !

Loe: E-raamat ei ohusta ehedat raamatut, vaid copyright’i Valle Sten Maiste, Sirp 6.03.2009

Daniel Vaarik: Mina ja e-raamat.

Miks kirjastused taunivad sundeksplaride seadust selle praegusel kujul?

2009-07-22T03:49:00.000-07:00

Loe lähemalt EPL 22.07.08 !

Sundeksemplariseadus
Loe siit ka! Ja siit!
Loe: Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kogude toimkonna pöördumine seoses Sundeksemplariseaduse muudatuste ettevalmistamisega siit :
" Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kogude toimkonna liikmed, kelle hulka kuuluvad ka esindajad sundeksemplare saavatest raamatukogudest, arutasid oma koosolekul 21. aprillil 2009 Tartus 1997. a. kehtiva Sundeksemplari seaduse muudatusettepanekuid. Koosolekust osavõtjad soovitavad jätta Sundeksemplari seaduse trükiseid käsitlevad ja hästi reguleeritud üldpõhimõtted samaks, sest praegusel kujul seadus toimib.
Sundeksemplari saavatel raamatukogudel on välja kujunenud efektiivselt toimiv süsteem sundeksemplaride hankimiseks, kirjeldamiseks ja hoidmiseks. Vaid läbimõeldud töökorraldus, pidev ja operatiivne sundeksemplaride nõutamine ning vastastikune koostöö garanteerib rahvusteavikute jõudmise raamatukogudesse. Sel viisil moodustub Eestis erinevate raamatukogude peale võimalikult täielik rahvusteavikute kollektsioon. Kuigi seadus kohustab väljaandjaid sundeksemplare loovutama, on sundeksemplaride laekumises väga suur roll siiski raamatukogude enda aktiivsel tööl. Parimad oma ala asjatundjad teevad seda tööd tõelise pühendumisega. Toimivat süsteemi lõhkuda ei ole mõistlik.

Rahvustrükise säilimise seisukohast on väikeriigi väljaannete hoidmine mitmes erinevas kohas säilituspõhimõtteid silmas pidades oluline. Samuti tuleb arvestada kogude ajaloolist kujunemist, järjepidevust ja maksimaalset ammendavust uurijate jaoks.
Sundeksemplari valikulise säilitamise ettepaneku kohta leiame, et sundeksemplari mõte on just nimelt valikuta säilitamises – vaid tulevikus saab anda lõpliku hinnangu, mis on teadus- ja loometööks vajalik, mis mitte. Just objektiivne pilt ajastust saab tulevikus olla teadusliku uurimise objektiks.
Hoidlate küsimus tuleb lahendada riiklikul tasemel, pidades eesmärgina silmas kõigi kogude, sealhulgas sundeksemplaride säilitamist. Kogude kirjeldamise ja säilitamise osas on suureks abiks olnud erinevad riiklikud programmid, siiski on neist saadud toetused ebapiisavad hoidlate olukorra parandamiseks.
Soovitame Kultuuriministeeriumil koostöös Teadus- ja Haridusministeeriumiga kaaluda seadusemuudatust arhiivraamatukogude määramise osas. Arhiivraamatukogu staatus ei saa olla tähtajaline ja periooditi taotletav, see ei ole riiklikult mõistlik.
Soovitame viia seadusse sisse täienduse trükieelsete failide loovutamisest Eesti Rahvusraamatukogule ja säilitamisest sealsamas, luues võimaluse nende kasutamiseks vähemalt kahes punktis (autoriseeritud töökohas), neist üks Eesti Rahvusraamatukogus ja teine Tartu Ülikooli Raamatukogus, lähtudes analoogiast võrguväljaannetega. Seadus vajab täiendamist ka auviste ja elektrooniliste teavikute säilitamise ning sellealase koostöö osas.
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kogude toimkonna liikmed: Tartus, 21. aprill 2009
Tiina Feldmanis (Eesti Patendiraamatukogu),
Maimu Heintalu (Eesti Hoiuraamatukogu),
Kairi Felt (Eesti Rahvusraamatukogu),
Kristhel Haak (Tartu Ülikooli Raamatukogu),
Anu Iho (TLÜ Akadeemiline Raamatukogu),
Merike Kiipus (Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu),
Helle Klementi (Eesti Rahvusraamatukogu),
Kate-Riin Kont (Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu),
Kaire Lass (Eesti Rahvusraamatukogu),
Kristin Liba (Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu),
Eve Lipand (Eesti Hoiuraamatukogu),
Elvira Mutt (Eesti Kunstiakadeemia Raamatukogu),
Kristina Pai (Tartu Ülikooli Raamatukogu),
Ilvi Rauna (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Raamatukogu),
Raina Rohumaa (Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu)
Vaiko Sepper (Eesti Hoiuraamatukogu)
Ülle Talihärm (Eesti Rahvusraamatukogu)
Marje Tamre (Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu)
Tiina Tohvre (Eesti Maaülikooli Raamatukogu)
Kaarin Viirsalu (Tartu Ülikooli Raamatukogu)"
Loe siit ka: Pm 97/01/13

Tiiu Valm , kauaaegne RR juht, töötab praegu eduka kirjastuse toimetuse juhina. See on minu meelest oluline garantii selleks et taastuks kirjastustepoolne kvaliteetne märksõnastamine autoriga koostöös arvesse võttes EMS-s kehtestatut!

Suvepäevad 2009 Presidendi koduvallas!

2009-07-12T03:21:00.000-07:00

ABJA SUVEPÄEVAD 17.-19. JUULI !!!!

REEDE 17.JUULI

15. 00 Rattaralli Jalakäijate tee algus
17.00 Võistlused veebatuudil Baasi järvel
18.00 Ümber järve jooks Baasi järv
19.00 Etendus _Vanamehed seitsmendalt_ Abja Kultuurimaja Pääse 25.-
21.00 Disko endistelt Abja diskoritelt (tasuta)Lasteaia tagusel platsil

LAUPÄEV 18.JUULI

9.00-16.00 Suur kauplemine Tiigi tänav, Kuga hoov
10.00 Abja Tulekaitse Selts 110 Tööõpetusemaja sisehoovis
10.00 Urmas Jalakase Trüfflituba Pärnu mnt. noortekeskus
11.00 Meisterdamise õpituba Noortekeskuses
10.00-14.00 Kunstitöötuba Päevakeskuses
11.00 Kontsert "Kirss ànd Garden" Kpl. "Kuga" hoovis
12.00 Võrrivõistlus "Abja Kiirus"vol 5 Kesklinnas
14.00 Bussiretk Sarja külla giididega (tasuta) Väljasõit bussijaamast
16.00 Abja Rammumees Gümnaasiumi staadion
18.00 Tearietendus "Koristajad" Pääse 25.- Abja Kultuurimaja
21.00 Peoõhtu ansambliga "Igatahes"(tasuta) Lasteaia tagusel platsil
10.00-14.00 Batuut, ronimissein (tasulised) Kesklinnas

PÜHAPÄEV 19.JUULI

10.00-17.00 Pitbaikide üle eestiline treeningpäev Õunaaias
11.00 Lasteetendus"Lumekuninganna" (tasuta) Abja Kultuurimaja
11.00 Võrkpalli võistlused Abja tenniseväljakul

Peeter Olesk Eesti maaeluelukultuuri järjepidevusest

2009-07-07T05:22:00.000-07:00

Loe! Sakala 7.7.09

... Eesti põllumajandusmuuseum ei olnud mõeldud praeguse maaülikooli ajaloo muuseumina või kui, siis marginaalselt, üksikute õppejõudude isikufondide ja unikaalsete õpetusseadmete ulatuses. Et maaülikool on oma nime, ajaloo pikkust, struktuuri ning õppehoonete asukohta palju kordi muutnud, on tema ajaloo kokkukirjutamine äärmiselt problemaatiline. Selleks läheb tarvis terviklikku metakeelt.
Jüri Kuuma huvitas selles vallas eraldi põllumajanduslik arvepidamine, sest maaparandus on oma loomu poolest alati kollektiivne ettevõtmine. Tammsaare kirjeldas säärasest tööst peamiselt kraavitamist, Oskar Luts «Suves» kivilõhkamist.
Tahtes Jüri Kuuma elutööd jätkata, peaksime jõudma küsimuseni, mismoodi toimis talupidamises arvepidamine, kui ei päriskohapidajad ega sulased olnud matemaatikat õppinud.
Teine küsimus on kidasem. Maaülikooli raamatukogus puudub hulk ülikooli õppejõudude õpikute ja õppevahendite eksemplare. Osa neist on sisuldasa muidugi aegunud, kuid nad kirjeldavad sellegipoolest didaktiliste printsiipide evolutsiooni, seda teekonda, mille lõpusirgele on jõudnud järgmise põlvkonna kolleeg.
Just nende printsiipide analüüs ja korrigeeritud arendamine on üks algava kümnendi tähtsamaid ülesandeid, mille lahendamiseks on vaja rikkalikult näitematerjali.
Soovitan maaülikooli kasvandikel kodused kogud selle nurga alt läbi vaadata. Mis meie raamatukogus puudub, seda näeb raamatukogudevahelisest e-kataloogist ESTER interneti kaudu kerge vaevaga...

2009-06-29T14:27:00.000-07:00

Loe siit WR tähelepanekuid Läti jaanipäevast ja Rein Sepa talu väisangust. C-K resümeerib ka!

Kirjanike Petersoni-rännak lõppes 29. juunil Toomemäel.

Kõrgpeerar!

2009-04-27T07:05:00.000-07:00

Täidetud kõrgpeenar

Kuidas peenart teha:
Tasandage maapind. Peenra alus võiks olla
1,2–1,5 m ning kõrgus 60–70 cm.
1 Tükeldatud peenemad puu- ja põõsaoksad
2 Rohumättad ja veidi mulda
3 Kuivanud puulehed (umbes 25 cm)
4 Vähelagunenud turbamuld või sõelumata kompost. Hea, kui komposti hulgas on ka sõnnikukomposti
5 Hästi lagunenud kompostmuld, mille hulka on segatud kasvuturvast ja head aiamulda

Loe siit !
Vaata siit ka : Erakond Eestimaa Rohelised poolt Maamessil kõrgpeenar !

teabepäev 20.04.09 „Kooliraamatukoguhoidja roll õppekirjanduse vahendamisel”

2009-04-22T07:50:00.001-07:00

Vaata siit!

Lastekirjanduse Keskuse soovitused:

2009-04-06T07:47:00.000-07:00

LAST ARENDAV RAAMAT:
1-3 kl.
Apteegitont Aavi Laidla, S: rtkg-s ; poes!
Ella teatris Parvela, T. Rmtkg-s ; poes
Kuninganna Anni lood Õunpuu, M. Rmtkg-s ; poes
Laiskade laste raamat Sauter, P. rmtkg-s ; poes!
Leiutajateküla Lotte Kivirähk, A. rmtkg-s ; poes !
Mari ja Jüri 10 ametit Soans, K. Rmtkg-s ; poes !
Mereröövlimäng Henno, S. Rmtkg-s ; poes !
Nõiutud pulmarong Vaiksoo, J. rmtkg-s ; poes !
Paula-sari Pervik, A.
Samueli võlupadi Kass, K. Rmtkg-s ; poes!
Sanna ja salakütid Raud, P. Rmtkg-s ; poes !
Ville Vainola, K. rmtkg-s ; poes !
4-6 kl.
Aeg hiirte jaoks ei peatu Hoeye, M. Poes!
Augud Sachar, L. Rmtkg-s ; poes !
Charlie ja Suur Klaaskabiin, Nõiad Dahl, R. Poes!
Iseloomuga loom ja Musta kassi mumba Trull, I. rmtkg-s ; poes !
Lugu hiirest nimega Despereaux Dicamillo, K. - rmtkg-s ; poes !
Lätikeelne jäätis Tungal, L. poes!
Nelja nimega koer ja Roheline kindlus Rannap, J. Rmtkg-s ; poes !
Nukkude teater Ulman, M. Rmtkg-s ; poes!
Spiderwicki kroonika Black, H. Rmtkg-s ; poes !
Suleline, Puhuja ja must munk Pervik, A. Rmtkg-s ; poes !
Varaste isand Funke, C. Rmtkg-s ; poes !
Ülemnuuskur Osvald Bieniek, C. Rmtkg-s ; poes !
7-9 kl.
Ah sa pagan! Nöstlinger,C. Rmtkg-s ; poes !
Apelsinitüdruk Gaarder, J. Rmtkg-s ; poes !
Eragon, Vanem Paolini, C. Rmtk-s , poes !
Maarjamäe kägu Priilinn, K. Rmtkg-s ; poes !
Mängult on päriselt Leesalu, D. Rmtkg-s ; poes !
Pärnaõietee Laidla, S. Rmtkg-s ; poes !
Tiivad varvaste vahel Lehtinen, T. Rmtkg-s ; poes !
Vaid sina suudad inimkonna päästa Pratchett, T. Rmtkg-s ; poes !
Vihma vari Vassel, R. Rmtkg-s ; poes !
Võimumäng, Laste linn Schülter, A. Rmtkg-s ; poes !
sari: Maailma elulood
Loe: Lastekirjandus on elusam kui enne / Mare Müürsepp, 8.04.2008

Laste raamatu päev - 2. aprill !

2009-03-31T04:07:00.000-07:00

2.03, H. C. Anderseni sünnipäeval, on rahvusvaheline lasteraamatu päev juba aastast 1967! Loe lähemalt siit!
ja siit!
Sel aastal on lasteraamatupäeva sponsor IBBY Egiptuse sektsioon.
Plakati ja sõnumi “Mina olen maailm” autor on Egiptuse kunstnik Hani D. l-Masri.
Eesti kohta loe siit!
Mineva aasta eesti lastekirjanduse ülevaadet loe siit !
2009. aasta kevade 10 head lasteraamatut ! Nimekirja koostab Eesti Lastekaitse Liit koos Eesti Kultuurkapitali, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Lastekirjanduse Keskuse, Emakeeleõpetajate Seltsi, Eesti Lugemisühingu, Eesti Kirjastuste Liidu, Rahva Raamatu ja Apollo raamatupoodidega.

2010 : Lugemise aasta

2009-03-27T13:02:00.000-07:00

LKK juht pr Anne Rande näitab Kadri-Keiule raamatut, taamal ta ema Presidendi abikaasa Evelin Ilves ja Postimehe peatoimetaja Merit Kopli. Foto: Peeter Langovits
Lugemisaastat valmistavad ette Eesti Lugemisühing, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kirjanduse Selts, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Lastekirjanduse Keskus, Eesti Kirjastuste Liit, Tallinna Ülikool jpt.
Kultuuriministeeriumi eelarves on tänavu lugemisaasta ettevalmistuseks 360 000 krooni. Tänavu on alustatud rongiluule projektiga, samuti valmistutakse järgmisel aastal Tallinnas toimuvaks Balti Raamatumessiks.
Kultuuriministeeriumis on ettevõtmise koordineerijaks kirjandusnõunik Krista Ojasaar
Loe! Ja siit!
Loe: Kohustuslik kirjandus ja lugemine ...
Lugemine päästab inimese?
Lugemine - see pole mingi tilu-lilu...
Veel lugemisest ja raamatutest ...
Loe: Pm 3.04.2009
Loe PM 6.7.09:Lugemisaasta logo kujundas Heino Prunsvelt

Emakeele päev!

2009-03-15T04:40:00.000-07:00

Viru laste laulud

Korraldustoimkonnale laekus ligi 200 luuletust 21 Virumaa koolist, mille hulgast valis žürii parimad luulekogusse "Viru laste laulud". Luuletuste juurde joonistasid pildid Sõmeru põhikooli õpilased.

Vaata, milllised on kõige kenamad eestikeelsed mõtted Rakvere Põhikooli laste meelest!

2009-03-09T15:03:00.000-07:00

12.– 19. mail on Tallinnas rahvusvaheline kirjandusfestival, kunstiline juht Jan Kaus . Krista Kaer peab Tallinna kirjanduspidu võimaluseks anda raamatusõbrale aimu rahvusvahelisest kirjandusfestivalist.

Lisaks eesti kirjanikele tuleb väliskülalisi, kelle raamatutest enamik maikuuks ka Eestis ilmuvad! Peale Sofi Oksaneni ja Hanif Kureishi tulevad praeguse seisuga veel Briti luuletaja ja tõlkija Fiona Sampson, Hispaania kirjamees Javier Sierra, flaami kirjanik Anne Provoost jpt. Toimub ligi 50 üritust. Kuna ettevõtmine on tekkinud Sotsia ja Põhjamaade luulefestivali kokkusulandamisel, sestap on alles ka nende festivalide leivanumbrid: Poetry Slam, Laulvad Kirjanikud ja räppluule õhtu ning Niguliste kirikus pühapäevane luulelugemine, kus tänavu esinevad ainult Eesti luuletajad.

Uudisena on loodud proosakirjanike programm, mis peaks tõestama, et autori esituses proosateksti kuulamine on huvitav. Eestist astuvad festivalil üles: Asko Künnap, Indrek Hargla, Tiit Aleksejev, Andrei Hvostov jpt.

Kirjandushuvilised kogunevad Kirjanike Maja ette suurtelki, kus igal täistunnil midagi toimub. Kavas on matku Tallinna eri piirkondadesse kohaliku kirjaniku juhatusel. Näiteks tutvustab Kopli kohavaimu Tarmo Teder ja Uue Maailma oma Mihkel Kaevats.

Loe!

Uuri Sofi Oksaneni raamatuid Google e-raamatukogus, laena raamatukogust !

Uuri: Hanif Kureishi raamatuid Google raamatukogus

laenuta Kureishi paberraamatuid: Tallinnas ja Tartus!

Fiona Sampson Googles, Tartu raamatukogudes!
Javier Sierra Google e-raamatukogus, Eesti raamatukogudes ei ole kättesaadav!

Anne Provoost Google e-raamatukogus, Eesti raamatukogudes seni puudub!

Kulutusteks: Kirjanduse sihtkapitalist
(2009. aasta I jaotus ) Eesti Kirjanike Liidule Tallinna
Kirjandusfestivali korraldamiseks (v.a. päevarahad) 100 000,00 kr

Loe: Postimehest , Päevalehest !

Sofi Oksase romaani "Puhastus" (tlk Jan Kaus, kirjastaja: Varrak )on trükitud 8000 eksemplari, mis olla Eesti jaoks suur tiraaž! Oksanen : „... ise pean oluliseks, et romaan ilmub USA-s ja Inglismaal, kus tavaliselt soome ilukirjanduse tõlkeid ei ilmu, Inglismaa raamatuturul moodustab tõlkekirjandus vaid kaks protsenti ilukirjandusest. „Puhastus” ilmub näiteks ka Brasiilia. Kõiki maid, kus romaan peaks ilmuma, korraga nimetada ei oskagi"

NB! Eestis on tõlkekirjanduse osakaal 90 %, Soomes kuuldavasti 50% ringi. Inglismaal Sofi Oksase väitel 2%. Mõtelgem ise edasi... eneseküllasuse tugevate ja nõrkade külgede üle!

Laskem naisel olla naine!

2009-03-06T08:04:00.000-08:00

Laskem naisel olla naine

Naistepäev vabaks päevaks.. või siis mitte?

Rahvusvaheline naistepäev!

Tutvu : Sillamäe Linna Keskraamatukogu

2009-02-26T05:27:00.000-08:00

Loe: Väike-Ameerika Hääl jaanuar 2009: nr 2

2009-01-29T07:33:00.000-08:00

A. H. TAMMSAARE KIRJAD TÜTRELE

Esitlus A.H.Tammsaare sünnipäeval Kadriorus! Loe: Epl 29.01.2009 ja Wikipedia (inglise keeli) , ja siit (eesti keeli)!

Osta: siit!

Kultuur ja internet Eestis ?

2009-01-05T06:07:00.000-08:00

Tiit Hennoste: Eesti kultuuriinimesed pole osanud internetiajastusse sisse elada / Riho Laurisaar, EpL 3.01.2009
Loe: BERK VAHER: Kas internet päästab kultuuri? Epl 14.01.2009
NB! 27.veebruaril 2009.a. toimub Eesti Rahvusraamatukogus ERÜ aasta- ja kõnekoosolek "E-raamat ja ehe raamat".
Loe veel siit!

Loe: siit!

Marvet: kirjanikud võiksid vastu võtta Google’i abikäe eestikeelsete raamatute levitamisel / EPL 25.02.2009

Loe:EPL 25. veebruar 2009

Loe: Jelena Skulskaja: raamatud internetti? /Jelena Skulskaja, PM 3.03.2009
... Täiesti iseasi on raamatukogu raamatud. Isegi kui neid koju laenutatakse, ei saa nendega kunagi veeta aega nii nauditavalt kui oma raamatuga, mille suhtes sul on täiesti konkreetsed tunded. Raamatukogu raamatus on alati tempel ja pikk number, mis meenutab, et juba enne sind ja ka pärast sind puudutavad ja kaevad seda võõrad käed ja silmad, nii et mingit isiklikku suhet ei saagi tekkida. Ja kui vastik on vaadata võõraid allakriipsutusi, muserdatud lehenurki, plekke – ei, raamat peab ikka olema enda oma!

... Tekstide kolimine virtuaalsesse ruumi on sama vältimatu nagu progress ise, meeldib see meile või mitte. Jah, seesama progress annab võimaluse lahutada sinu tekst pisimateks osadeks, võtta sealt välja tsitaate, ümber komponeerida, annab ka võimaluse sinu ideid, teemasid ja kujundeid varastada.

Kuid sellest hoolimata elavad sinu tekstid edasi kogu maailmale ühises kultuuriruumis ning kõik, tõepoolest kõik (!) saavad võimaluse pühendada end sinu fantaasiatesse, sinu kujutlusmaailma, ja kes teab, äkki selgub, et sinu sugulashingi on palju rohkem, kui praegu paistab....

Loe: Sirje Kiin: digiraamatu poolt / Sirje Kiin, PM 5.03.09

... Kindle 2 ehk Amazon.comi digitaalne raamatulugeja on meeldiv, kerge ja õhuke nagu väike elegantne raamat, ainult selle vahega, et Kindle’isse saab sümboolse tasu eest (pisut üle saja Eesti krooni) tellida sadu tuhandeid maailmakirjanduse meistriteoseid, rääkimata ajalehtede või entsüklopeediate lugemisest vms....

Loe: E-raamat ei ohusta ehedat raamatut, vaid copyright’i / Valle-Sten Maiste. Sirp 06.03.2009

Sirvi: e-raamatukogu.com

Loe: Maaleht 13.03.2009: Katse: veebimasin tõlgib, kuid läbi häda

PAABELI RAAMATUKOGU : KIRJANDUS – HÄÄLEKAS ALISTUMINE?

2008-12-01T08:41:00.000-08:00

12.-13. XII Eesti Rahvusraamatukogu väikses konverentsisaalis

Reede, 12. XII
13.00 Karl Martin Sinijärv
13.20 Andrei Hvostov: Kas eesti kirjanduses on suured teemad läbi?
13.50 Peeter Helme: Pigem väike kirik
14.40 Juhani Salokannel: Kuidas Jaan Kross soomlased lugema õpetas
15.10 Rein Veidemann: Jaan Kaplinski ja Tõnu Õnnepalu seotud kõne
15.40 Siim Aimla: Kirjandus ja muusika. Nende omavaheline mõju
16:30 Andrus Kivirähk ja Mart Juur vestlevad kirjandusest,
vestlust suunavad Karl Martin Sinijärv ja Jürgen Rooste
Laupäev, 13. XII
13.00 Krista Kaer: Igaüks on kirjanik?
13:30 Toomas Paul: Kirjasõna devalveerumine: reaalsus või hirm?
14.00 Arne Merilai: Mis kasu on pragmapoeetikast?
14.50 Jaak Urmet: Blogi või päevik?
15.20 Juku-Kalle Raid: Kultuurikeskus
15.50 Merike Taal: Kas kirjandus on seksikas?
16.40 Vestlusring: Sirje Helme, Hardo Pajula ja Taavi Eelmaa (kui ta oma kiirest graafikust ikka pääseb) räägivad kirjandusest, juttu suunab Karl Martin Sinijärv
Korraldavad:
Eesti Kirjanike Liit
Eesti Rahvusraamatukogu
Konverents toimub Eesti Kultuurkapitali toel
Loe: kirjanduse kohta :)
Loe: pragmapoeetika kohta, vaata siit ka !
Loe: Jaan Krossi , Jaan Kaplinski ja Tõnu Õnnepalu kohta !
Loe lähemalt ettekannete teese ! Paabeli raamatukogu 2008-2005 ülevaated!

Kasulik koht Eesti kooliraamatukoguhoidjatele!

2008-11-19T04:42:00.000-08:00

Kooliraamatukogude rahva võrgukodu

See on blogi, kuhu saab üles riputada Eesti kooliraamatukogude hoidjate jaoks olulist teavet. Blogi peab Jaanus! (jaanus.kouts[ät]ramkool.edu.ee).

90 protsenti Eestis ilmuvast kirjandusest tõlkekirjandus !!!

2008-11-14T05:48:00.000-08:00

.... praegu on 90 % Eestis ilmuvast kirjandusest tõlkekirjandus !!! Loe lähemalt katsest tõsta tõlkijate oskuste taset. Loe koolitusest EpL 14.11.2008
Mis on tegelikud põhjused, mis sunnivad kirjastajaid siis eelistama tõlgete avaldamist, mis sest, et silmaga näha - kvaliteettõlgete tegijaid ja asjatundjaid toimetajaid napib?

Näiteid tõlkeelu olukorra koomilisusest on Mari Klein, loo kirjutaja, Krista Kaera ettekandest üles korjanud ja kirja pannud metsa läinud tõlkelausetest:
•• Proua, te haugute vale puu all.
•• Astusin sisse õigeusu kirikusse, kus pastor pidas missat.
•• Päike paistis ja linnud laulsid. Üks ilus vedru. (spring – ingl k nii vedru kui ka kevad)
•• Läksin ülakorrusele ja muutusin. (Went upstairs and changed – selles kontekstis tähendab change riideid vahetama.)
•• Ma jõudsin kohale kiiresti, sest mul oli autos CD-plaat.(CD-plate tähendab ka saatkonnale kuuluva auto numbrimärki, millel on liikluses suuremad õigused.)
Kaera soovitusi:
•• Tõlkijal tuleb endale selgeks teha teoses käsitletav teema, olgu see muusika või keskaeg.
•• Tõlkijal tuleb tõlkida kaardid, tabelid, pildiallkirjad, pühendused ja tänusõnad ning kontrollida mõisted ja terminid.
•• Üht murret ei tohiks asendada teisega. Näiteks Yorkshire’i oma Võru omaga. Aga kui üks tegelane räägib murdes, tuleks see kuidagi markeerida, näiteks mõne konkreetse sõnaga.
•• Alati tuleb üle kontrollida nimed, mida inglased kipuvad mugandama. Nt Aesop > Aisopos; Bavaria > Baierimaa
•• Ka võõrkeelsed fraasid tuleb tõlkijal üle kontrollida.
•• Luuletusi ja tsitaate ei peaks tõlkija hakkama ise tõlkima. Kui neid on varem tõlgitud, kasutada algset varianti.
•• Fantaasiakirjanduses üldiselt nimesid ei tõlgita. Kui väga vaja, kasutada joonealust.
•• Samas ei ole ilukirjanduses joonealused märkused eriti soovitatavad.
•• Tõlge peab olema adekvaatses eesti keeles. Kõrgklassi keelt ei saa asendada omameheliku kõnepruugiga.
•• Toimetaja parandused viigu sisse tõlkija ise. Ainult siis näeb ta oma vigu.

Programm:
I tsükkel: Eesti tõlkelugu ja tõlkimise-toimetamise põhialuseid.
II tsükkel: eri keeltest tõlkimise iseärasused.
III tsükkel: erinevad tõlkemeetodid ja tõlkeliigid.
IV tsükkel: tõlkija kui kirjanik ja teksti autor.
I tsükli lektorid:

Ave Tarrend (kirjandusteadlane, Tallinna Ülikool):
Hille Saluäär (tõlkija ja toimetaja, Antenna Translations)
Krista Kaer (tõlkija ja peatoimetaja, kirjastus Varrak)
Kätlin Kaldmaa (tõlkija ja kirjanduskriitik, Eesti Päevalehe kirjastus)

II mooduli lektorid:
10.05 Kas Baudelaire on eesti kirjanik? Algupärandi ja tõlke vahekord
eesti kirjandusloos. Mart Velsker, Tartu Ülikool
11.00 Põhjamaadest ja Eestist. Anu Saluäär, Loomingu Raamatukogu
12.45 Eesti keel tõlkijale. Tiina Leemets, Eesti Keele Instituut
13.45 Tõlkimine: kas antropofaagia või sümbioos? Jüri Talvet, Tartu Ülikool
15.00 Perioodikirjanduse tõlkimine vikoriaanliku kirjanduse näitel.
Kersti Unt, Tartu Ülikool
16.00 Derringer ja improsamba ehk Kuidas me „Jumala linna" tõlkisime.
Mele Pesti ja Leenu Nigu, Tallinna ja Tartu Ülikool
Loe ilmunud kirjandust eesti keeli:

Anne Lange. Tõlkimise aabits. Valgus 2008. 85 lk.

Anu Saluäär. Põhjamaadest ja Eestist. Kirjutisi 1987 – 2008. Eesti Keele Sihtasutus 2008. 592 lk.

Klaarika Kaldjärv. Autor, jutustaja, tõlkija: Borgese autofiktsioonid eesti keeles. Tartu Ülikooli Kirjastus 2008. 346 lk.

Eesti Kirjanduse Seltsi Aastaraamat XXXII (2006):
Ain Kaalep 80. Konverentsikogumik. Eesti Kirjanduse Selts 2008. 188 lk.
George Steiner. Valik esseid. Tlk Triinu Pakk. Loomingu Raamatukogu 33-34, 2008. 152 lk.
Loe: neid raamatuid analüüsib Märt Väljataga "Tõlkimise teooriast ja praktikast" Sirp 28.11.2008
Loe: Tõlkijana sõnakunsti aias / Janika Kronberg. Sirp 12.01.2008
Loe: Horror-tõlkijate pealetung / Ellen Arnover. Sirp 13.01.2009
Loe: Tõlkija angažeeritusest * / Anne Lange. Sirp 13.01.2009
Loe: Mikk Sarv

Loe: Kas tõlkeprobleemidest on suurem sõnasõnalisus või juurdekirjutus? Epl 23.01.2009

Loe: Milliseid tõlkeapse oled tähele pannud? Epl 16.04.2004

III tsükkel ERINEVAD TÕLKEMEETODID JA TÕLKELIIGID
Loengud: 16. märtsil kl 10.00-17.00 Tallinnas Projekteerijate Majas (Rävala 8)
Seminarid: 17. ja 18. märtsil Eesti Keele Instituudi ruumides (Roosikrantsi 6) ja Tartu Kirjanike majas (Vanemuise 19).

10.05 Raamatu saamine. Mihkel Mõisnik, toimetaja

11.00 Olematute maailmade keel. Fantaasiakirjanduse tõlkimine. Krista Kaer, tõlkija ja toimetaja

12.45 Alguses oli lause: lausest, mõttest ja mõistest filosoofilises tekstis. Filosoofiliste tekstide tõlkimine. Triinu Pakk, tõlkija

13.45 Sürrealisti jõupõder. Luule tõlkimine. Doris Kareva, luuletaja

15.00 Mis värvi on pruun leib? Toimetajatöö rõõmud ja mured. Mati Soomre, tõlkija ja toimetaja

16.00 Mis vahet seal on, mis keelest ta tõlgib. Prantsuse keelest tõlkimine. Indrek Koff, tõlkija ja toimetaja

Tõlkeseminar läheb edasi
26. mail toimub Projekteerijate Majas (Rävala 7) järjekordne tõlkeseminar.
Fookuses on tõlkija kui kirjanik ja teksti autor.
Jean Pascal Ollivry räägib isikliku kogemuse põhjal „Tõe ja õiguse” tõlkimisest prantsuse keelde. Mati Sirkel kõneleb saksa-eesti tõlkest ja Maria Kristiina Lotman luule tõlkimisest NB!. Anne Lange, Kätlin Kaldmaa ja Arvi Tavast arutlevad tõlkija rolli üle.

KOKKU toetab Kultuurkapital tõlkeelu korrastamist Eesti Kirjastajate Liidu algatusel finantseerides seda seminaride tsüklit 263 000 krooniga:

kirjanduse sihtkapital: Eesti Kirjastuste Liit -- seminari- ja koolitusprogrammi korraldamine tõlkijatele ja toimetajatele -- 2008-- 2009 (4. moodul): 100 000,00 --2009. aasta I -- Jõustunud 29.06.2009.

kirjanduse sihtkapital: Eesti Kirjastuste Liit -- seminari- ja koolitusprogrammi korraldamine tõlkijatele 163 000,00 -- 2008. aasta III -- Jõustunud 01.03.2009 --Aruanne 29.01.2009

?! Eestis on tõlkekirjanduse osakaal 90 %, Soomes kuuldavasti 50% ringi. Inglismaal Sofi Oksase väitel 2%. Mõtelgem ise edasi... eneseküllasuse tugevate ja nõrkade külgede üle!

Ka tõlkija on inimene: mitmekeelse oskussuhtluse instrumentalistlik käsitlus: Arvi Tavasti doktoritöö, 2008

Betti Alveri kirjandusauhinna 2008 sai Urmo Mets, arhitekt

2008-11-13T06:44:00.000-08:00

NB! Alveri preemia sai arhitekt Urmo Mets (esimene sürrealistlik luuletaja Eestis, kes oma esikkogu eest saab preemia!) Võidu toonud luulekogu «Toimumata tulvade toimik» kirjutamise aegu oli U.M. tallinlane. Oma vanavanemate linna Tartusse kolis ta paar nädalat tagasi.

Betti Alveri kirjandusauhinna žürii koosseisus Hasso Krull (esimees),
Andres Langemets, Priidu Beier, Johanna Ross ja Jaan Malin valis 1. novembri koosolekul välja kaheksa debüütteost, mille hulgast
määrata Betti Alveri kirjanduspreemia laureaat. Auhind antakse pidulikult üle 23. novembril kell 14 Tartu Kirjanduse Majas.

Esiletõstetud teosteks on luulekogudest Maria Lee "Äramõte", Urmo
Metsa "Toimumata tulvade toimik" ja Andrus Kasemaa "Poeedirahu",
proosateostest Olle Lauli "Niguliste õpilased", Peeter Helme
"Puudutus", Chaneldiori "Kontrolli alt väljas" ja Barthol Lo Mejori
"Popdada" ning näidendiraamatutest Ingel Unduski "Taevase rahu
otsinguil".

Loe: Urmo Mets "Toimumata tulvade toimik" / Aapo Ilves, EE 29. 02.2008

Loe: Kondase Keskuse aias tuleb luulepiknik / Eia Uus 20.05.2008

Loe: Pakuvad verbaalset meditsiini / Kaile Kabun, Võrumaa Teataja 20.11.2008

"... kirjanike tänavuse tuuriga jõudsid 13.11 Võrumaale uue kirjandusrühmituse Purpurmust Org liikmed Carolina Pihelgas, Urmo Mets, Kaarel B. Väljamä e ja Hanna Kangro. Kohtumisel Võrumaa keskraamatukogus jäi kõlama, et neid üsna mõjusa nime alla koondunud noori autoreid ühendab peaasjalikult kirjanduse loomine ja kirjandusest hoolimine, mitte manifest.

„See on kunstlikult tekitatud rühmitus. Meil ei ole mingit kandvat ideed, miks koos tegutseda. Oluline on omavaheline suhtlus. Meil on koos lõbus olla ja me saame üksteisest aru. Me saame aru, kui luuletus tabab sind vastu pead…” jagas Urmo Mets vestlusringis oma mõtteid. „Ma arvan, et meid on kokku toonud noorte inimeste inimlik lähedusvajadus,” täiendas kaaslase öeldut Kaarel B. Väljamäe, vihjates Purpurmusta liikmete päritolule arvutipõlvkonnast.

Kirjandusliku atmosfääri loomiseks lugesid noored autorid ette ka oma tekste. Kas nende tähendus kuulates päris pärale jõudis, on üks asi, aga lähedasemaks said nad elava esitusega küll. Ligemale saab igaüks ise tungida: Carolina Pihelgasel, Urmo Metsal ja Kaarel B. Väljamäel on ka debüütkogud ilmunud.

Kõneks tuli veel, mis sunnib inimest kirjutama, n-ö kirjanikuks hakkama.

„Mina luuletan sellepärast, et elan. Kuna ma elan, siis peaksin midagi tegema. Kui olen mõne luuletuse valmis kirjutanud, on tükk aega hea tunne,” ütles Urmo Mets. See kõlab nagu enesepäästmine. Luule ongi justkui verbaalne meditsiin — loodetavasti päästab mõne teisegi.

Vastukaaluks paljudele suletud kirjandusrühmitustele tahab Purpurmust Org ukse uutele kirjandusse tulijatele lahti hoida. Sealt võivad sisse astuda ka inimesed metsakülast…

Loe lisaks: www.purpurmust.org."

2008-10-20T10:30:00.000-07:00

Küllike Lõhmus :a me ei vaja Soome ega Ameerika koolimudelit Postimees

Mõttepesa

2011.a. kauneimad raamatud!

Ilukirjanduse müük kahanes mullu enneolematult väikeseks - Kultuur - Postimees.ee

Margus Tamm: kirjanikuks ma ennast veel ei pea - Kultuur - Postimees.ee

Annantalo's Children's Book Café | World Design Capital Helsinki 2012

Annantalo's Children's Book Café

More information

2011.a. debüüdipreemia laureaat selgus 23. novembril - Betty Alveri sünnipäeval!

Riik annab raamatute ostmiseks 1,6 miljonit eurot - Eesti uudised - Postimees.ee

Wiedemanni keeleauhinna saab Tiit-Rein Viitso - Teadus - Postimees.ee

Taristu ja need teised uudissõnad...

Time nimetas aasta inimeseks Facebooki asutaja

Piret Viires: läinud kümnendil toimus eesti kirjanike hulgas digimodernistlik veebiplahvatus - Arvamus - Postimees.ee

2010 Alveri auhind: Nirti: Ja anna meile andeks meie võlad

Suurepärane! Eelistagem omamaist tarkvara...

Kirjastused soovivad e-raamatule madalamat käibemaksu - Äriuudised - E24.ee

Kooliraamatukogud jäävad uue kirjandusega kimpu - Eesti uudised - Postimees.ee

Sõnaus: Vabariigi President kuulutas 23.8.2010 välja sõnavõistluse

Suri kirjanik ja tõlkija Leo Metsar - Kultuur - Postimees.ee

Eesti rahvaraamatukogudes lokkab meelelahutuslik tõlkekirjandus ?

Keelekontaktid ja eesti keele grammatika

Ilmub esimene põhjalik ungari-eesti sõnaraamat - Ülikoolid - Tartu Postimees

Helju Vals: ennekuulmatu kohv - Arvamus - Tartu Postimees

Võru kogemus: Lugemisaasta eesmärk on tuletada meelde, et lugemine on nauding, mis annab nii elamusi kui teadmisi!

Kirjandusfestival Prima Vista 2010

Päeva karikatuur: nii palju kirjandust ühes nädalas - Arvamus - Postimees.ee

Vabaduse platsil toimub suur kirjandusmaraton - Õhtuleht

Head lapsed kasvavad raamatuga - 6.5.10 Solarise Keskuse Nokia Kontserdisaalis Eesti Lastekirjanduse Keskuse õpipäev!

Toomas Vint: Proosamaastik 2009, kaldu harrastuskirjanduse poole

Ramo Pener: Ühikarotid levitavad katku - Arvamus - Virumaa Teataja

Toomas Raudam: vastamatus - Kultuur - Postimees.ee

Millest räägib "Muti metroo"? "Ei tea, ei saa aru!"

Aigi Viira 10.04.2010 Õhtuleht

Loevad ja soovitavad: perekond Mägi, Kadri Kõusaar ja Toomas Kiho

Avatud ligipääsuga raamatukogunduse ja infoteaduse ajakirju

Journal of Library Innovation

Tähtvere linnaosa täidab keskpärane arhitektuur - Uudised - Tartu Postimees

Kirjarahvas ilmutab end õpilastele pildiraamatus

Võrumaa Teataja tutvustab lugemisaasta raames kodukandikirjanikke

kaane­hinna erinevus eesti- ja ingliskeelsel raamatul?

Lugerit lugedes tunned end tulevikus - Sakala - Artiklid

Jelena Skulskaja: oma arvamus tähendab elamist - Arvamus - Postimees.ee

Riin Olonen: ELNET Konsortsiumi teadaanne_MARC21 juhendid avalikeks!

Pihtla vald sai täisealiseks

Jah, raamatuaastad on nüüd asendatud lugemis­aastaga? küsib Jaan Tooming

Tuhande lugemishuvilise abiga sÃ¼ndis raamatukogus pÃ¤evarekord - Sakala - Artiklid

Selgusid kirjanduse aastaauhindade laureaadid - Kultuur - Postimees.ee

Natukene ajaloost: Postimees 1933 teatab!

ARX-Raamat areneb edasi!

Lauri Sommerilt empaatiline uudisraamat

Intervjuu riigiarhivaar Priit Pirskoga

Riik loob kultuuripärandi infoportaali - Eesti uudised - Postimees.ee

huvitav ettevõtmine?

Письмо недели - Газета - Postimees.ru

Eesti raamatuturule on saabumas e-raamatuid

Loe: EPL 26.01.2010

Lõunakeskuse raamatumüüjad soovitavad!

Vicky Myron ja Bret Witter

Raamatumessidele minek aastal 2010

Hääd Uut Aastat!

Jõulud 2009 Uue Maailma keskmes!

Lugemise aasta

On võhikutel otsus ühine, mis neile mõistmatu, see kõik on tühine... ?

Kodanikupäev 2009: President kiitis Uue Maailma Seltsi tegemisi!

Alveri preemia laureaat. 2009 selgub 23. novembril!

Kirjanike muljeist rahvaraamatukogudes esinemistel aastal 2009

Võrumaa tunnustab: Bernard Kangro kirjandusauhind Leo Kunnasele!

ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni juhatus kutsub 16.11.09 teabepäevale: Kooliraamatukogu areng keerulistel aegadel!

Raamatukogudel ees suured muudatused...

Laagna Gümnaasiumis töötab Aasta 2009 kooliraamatukoguhoidja - Eve Rahkema!

Tartu Linnaraamatukogu infopäeva kutse!

"Ants Piip 125" Kiidjärve Raamatukogus!

«Hea on keel, mida on mõnus kuulata ja huvitav lugeda.»

e-raamat Eesti raamatuturule?

Miks kirjastused taunivad sundeksplaride seadust selle praegusel kujul?

Suvepäevad 2009 Presidendi koduvallas!

Peeter Olesk Eesti maaeluelukultuuri järjepidevusest

Kõrgpeerar!

teabepäev 20.04.09 „Kooliraamatukoguhoidja roll õppekirjanduse vahendamisel”

Lastekirjanduse Keskuse soovitused:

kaanehinna erinevus eesti- ja ingliskeelsel raamatul?

Jah, raamatuaastad on nüüd asendatud lugemisaastaga? küsib Jaan Tooming