Eesti rahvaraamatukogudes lokkab meelelahutuslik tõlkekirjandus ?

Loe siit: Ainiki Väljataga, SA Autori-hüvitusfondi tegevjuht: Laenutuse hüvitamisest ja lugemiseelistustest.


ja siit: Maire Liivamets, ERR eesti kirjanduse referent: Lugemisaasta auks ja raamatu kiituseks.

Aga - kuivõrd näitab "raamatukogupennihüvis" tegelikke lugemishuve, ostuhuve? Võibolla parimad ilmunuist ostavad lugejad oma isiklikku raamatukokku? Mida raamatukogust laenatakse, kes ja mispärast laenavad? Kahjuks ei jõua nn tutvumislugemiseks raamat esmajoones raamatukokku. Kuigi sellist praktikat - kõigepealt raamatukogudesse! - kutsus üles rakendama kunagine raamatukoguõppe lemmiktegelane Nadežda Konstantinovna Krupskaja. Sama praktika kehtib praegu tegelikult USA-s - vt nn rohelise liini leping! Meie raamatukogudes on nn töötlusperiood pikavõitu (nn liigitajad tegelevad kirjastuses vajakajääva tööga, mida tehakse suurtes kultuuriruumides ära juba koostöös autori ja tiitlitoimetajaga määratlemaks adekvaatsed märksõnad etc), ja enne uudisraamatu turule ilmumist ei jõua raamatud komplekteerimisvajaduse ja -mahu otsustamiseks mitte raamatukokku...

Riin Olonen: ELNET Konsortsiumi teadaanne_MARC21 juhendid avalikeks!

Eesmärgiga ühtlustada kataloogimise reegleid Eesti raamatukogude erinevates MARC21 vormingut kasutatavates andmebaasides on ELNET Konsortsium vastavalt kokkulepetele Kultuuriministeeriumiga avalikustamas e-kataloogis ESTER ja Eesti artiklite andmebaasis ISE kasutatavaid MARC21 juhendeid.
Esimesena on ELNET Konsortsiumi kodulehele (http://www.elnet.ee) välja pandud Eesti artiklite andmebaasis ISE kasutatav "Artikli MARC21 bibliografeerimise juhend". E-kataloogis ESTER kasutatavad MARC21 kataloogimise juhendid pannakse välja järgmisena (selle kohta saadame eraldi teadaande).
Juhendeid võivad vabalt kasutada kõik Eesti raamatukogud, kuid silmas tuleb pidada, et nende koostamisel on arvestatud ainult ELNET Konsortsiumi liikmesraamatukogude ja neis kasutatava infosüsteemiga. Seega sisaldavad materjalid vähesel määral ka juhiseid, mis on vajalikud ainult ELNET Konsortsiumi liikmesraamatukogudele. Juhendeid koostavad ja regulaarselt uuendavad ELNET Konsortsiumi raamatukogude spetsialistidest koosnevad
töörühmad. Ühised põhimõtted kataloogimisel ja bibliografeerimisel tagavad andmebaaside ühtlasema kvaliteedi, mis lisaks vähemale lisatööle kopeerkataloogimisel tähendab ka efektiivsemaid otsinguid lugejale.

Lisainfo:
andmebaasi ISE töörühma juht, andmebaasi ISE haldur Külli Solo (e-post: kylli.solo@elnet.ee). Loe: siit!
kataloogimise ja nimenormandmete töörühma juht Kristel Veimann (e-post: kristel.veimann@nlib.ee)
liigitamise ja märksõnastamise töörühma juht Sirje Nilbe (e-post: sirje.nilbe@nlib.ee)

Riin Olonen, arendusjuht e-post: riin.olonen@elnet.ee
MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu tel: (+372) 6307 189
Konsortsium mob: (+372) 56 807 189
http://www.elnet.ee

Intervjuu riigiarhivaar Priit Pirskoga

Loe lähemalt Sirp 26.01.2010 : Digiinfo pikaajalise säilitamise perspektiiv on udune

... Linnar Viik: Mida arvata Google’i sündroomist? Suure osa infost arhiveerivad digitaalselt erahuvides tegutsevad organisatsioonid. Nii ei pruugi olla arvesse võetud meie rahvuslikke huve ega prioriteete?

Google’i raamatukogu puhul on tulipunktis autoriõiguse küsimused, sh konflikt Euroopa ja Ameerika õigussüsteemi vahel. See puudutab aga rohkem raamatukogusid kui arhiive. Ajaloolist, s.t piiranguvaba arhiiviainest, sh sellele juurdepääsu teemat on viimase 60 aasta vältel käsitletud kui rahvushuvide-ülest teemat, kuigi näiteks Venemaal tehakse tänaseni uurijateeninduses vahet kodakondsuse järgi.

...

Mihkel Volt: Kus näete rahvusarhiivi ja rahvusraamatukogu suurimat koostööpotentsiaali?

Interneti sisu on valdkond, mis paigutub raamatukogu ja arhiivi toimetuste vahele. Rahvusraamatukogu on seni keskendunud eelkõige võrguväljaannete hõlmamisele, rahvusarhiiv peaks esijoones muretsema nt riigiasutuste veebilehtede saatuse pärast. Kuid veebis rullub lahti meie tänane elu kogu oma kirevuses. Selle teabe hindamine ja olulisema jätkusuutlik alleshoidmine on ühiskonna põhiküsimuste hulka kuuluv ülesanne. Me oleme rahvusraamatukoguga kokku leppinud siin initsiatiivi näidata.

Raamatud digikujul kättesaadavaiks?

Raamat kolib internetti / Maris Meiessaar. EpL 11.10.08
... Rahvusraamatukogu e-kogu­de peaspetsialisti Kairi Felt: tudengid, noored ja õppejõud on need, kes elektroonilist kirjandust kõige rohkem kasutavad ja kellele elektroonilised erialaajakirjad on muutunud asendamatuks infoallikaks.
“Raamatust digitaalkoopia tellimise kogemuse põhjal – see on uus teenus, mis hõlmab vaid vanu raamatuid ja on autoriõiguse kaitse alt vabanenud – on nimelt õppejõud ja teadlased need, kellel on e-raamatut kõige rohkem vaja, sest nii saavad nad raamatu oma koduarvutisse. On olnud nii, et inimene ütleb, et tal on selle vana raamatu originaal riiulis, aga töö tegemiseks on tal mugavam kasutada digiteeritud raamatut, kuna digiraamatust saab hõlpsalt teksti otsida ja lõike kopeerida...”
Mis puutub eestikeelsesse e-kirjandusse, siis Eestis seda elektroonilisel kujul peaaegu ei ilmugi. “On paar kirjastust, kes annavad välja tasuta ilukirjandust, aga nemad on erandid,” sõnab rahvusraamatukogu kogude arenduse osakonna juhataja Ülle Talihärm.
••Tasuta e-raamatute levitamist turunduseesmärkidel on ära kasutanud kirjanikud Neil Gaiman ja Paulo Coelho. Loe:

••Gaiman lubas tänavu veebruaris üle veebi tasuta lugeda oma “Ameerika jumalaid”. Kampaania tõstis tema paberraamatute läbimüüki kirjastusest sõltumatutes raamatupoodides 40 %. E-raamatu lugemise võimalust kasutas 85 000 inimest ning keskmiselt luges igaüks raamatust 46 lehekülge. Kirjanik lubab tasuta lugemise kampaaniaid tulevikus veel korraldada.

••Maailma vanim digitaalne raamatukogu on Gutenbergi projekt, mis arhiveerib vabatahtlike abil raamatuid alates 1971. aastast. Projekti kodulehelt leiab kümneid tuhandeid (peamiselt ingliskeelseid) teoseid, mille autoriõigused on aegunud. Viimase kuu jooksul on sealt alla laaditud 2,47 miljonit raamatut. Nõutumate seas on kirurgi käsiraamat, legendid kuningas Arthurist, kesk- ja renessansiaja kombed ja tavad, mööbli illustreeritud ajalugu, USA ajalugu, kujundusõpetus “Naine kui dekoratsioon”, “Uhkus ja eelarvamus”, “Alice Imedemaal”, Leonardo da Vinci märkmeraamatud, “Ilias” jne. Soomekeelsete väljaannete seast leiab muide ka Lydia Koidula “Ojamylläri ja hänen miniänsä”.

* Tasuta kättesaadavat väliskirjandust vt Wikipeedia kaudu
* wiki.mobileread.com
* google_book_search
* Read and download ebooks
* FullBooks.com
* InternetArchive
jm.

••Tasulisi raamatuid, nagu tavalisigi, saab osta Amazoni kaudu jm!

Eesti ilukirjandust :
BahamaPress
Poogen
Kirjanike Kodu
kongress.ee
Rahvaluule

Tervisealaseid brošüüre-raamatuid :

Teostest, mille autoriõigused on aegunud, saab tasulise digitaalkoopia tellida raamatukogude e-kataloogi ESTER vahendusel

Millega e-raamatut lugeda?
•• Esimene mõte, et arvutiga? Aga - on võimalik ka internetipoodidest hankida seadmeid, mis on loodud e-raamatute lugemiseks. Lugeja kasuks raamatu ees kõnelevad võimalus lugeda ühest seadmest tuhandeid teoseid ja arvuti ees väiksus, e-paberist ekraani silmasäästlikkus ja kuni kaks nädalat kestev aku. Peale selle oskavad uuemad lugejad internetti ühenduda, mis tähendab, et nende vahendusel saab kätte ka värsked ajalehed ja ajakirjad, e-posti, veebilehed ning rss-vood. Samuti mõistavad lugejad mängida muusikat ja näidata pilte. Miinuseks on seni olnud üsna kõrge hind, mustvalge ekraan ja suutmatus lugeda kõiki failitüüpe. Järgnevalt mõned enam levinud ja oodatud e-raamatute lugejad.

Amazon Kindle
••Suurus 19 x 13,5 x 1,8 cm
••Kaal 295 grammi
••6-tolline ekraan
••Ühendus USB, USA-s ka mobiilivõrgu kaudu
••Aku kestus kuni nädal
••Hind 4100 krooni, väidetavalt on välja tulemas ka teine põlvkond

Sony Reader PRS-700BC
••Suurus umbes 17 x 12 x 1 cm
••Kaal 284 grammi
••6-tolline puutetundlik LED-taustavalgusega ekraan
••Ühendus USB kaudu
••Aku kestus kuni kaks nädalat
••Hind umbes 4600 krooni, jõuab müügile novembris (vanem mudel PRS-505 maksab 3400 krooni)

Polymervision Readius
••Suurus kinniselt 11,5 x 5,7 x 2,1 cm, lahtiselt 11,5 x 16 x 2,1 cm
••Kaal 115 grammi
••5-tolline lahtirullitav ekraan
••Ühendus USB, mobiilivõrgu ja Bluetoothi kaudu
••Aku kestus kuni 30 tundi
••Peaks jõudma müügile selle aasta lõpus.

Plastic Logic
••Suurus umbes A4, paksus 0,7 cm
••Kaal umbes 370 grammi
••Umbes 14-tolline puutetundlik painduv ekraan
••Ühendus USB, wifi ja Bluetoothi kaudu
••Peaks müügile jõudma tuleval aastal.

Vt ka ammuseid kavu, Minerva, Kurmo Konsa ettekanne, 16. aprillil 1997 seminar digiraamatukogu kohta, raamatukogudes on algamas IPodi ajastu! :)

Loe: INTERVJUU TOMI JA ANNIGA ARVUTI-TEEMAL. Järva Teataja, 11. oktoober 2008 :)

Sirvi ja loe

José Manuel Barroso: uus kultuurivärav – digiraamatukogu Europeana Pm, 20.11.2008

Vaata ka siit: digiraamat.ee
Kontakt:
aadress: Raudtee 102, Tartu 51014
e-mail: teet.saluvere@gmail.com
tel: 5106049
Teet Saluvere
OÜ Nospel

Loe: Ivar Silla Raamaturiiul

Sony demonstreeris ka kahte raamatulugejat, mis on saadaval juba praegu. Viietolline e-lugeja maksab 199 dollarit ning kuuetolline versioon 299 dollarit.

Oma uue lugejaga üritab Sony tõsise tuule alla teha Amazonile, kelle Kindle’it on peetud korralikuks ohuks tavaraamatutele.

Tiina Tammer: kas raamatule kehtestatakse saastemaks?

Loe: Pm 2.09.2008

----
Nõnda leiab kirjastaja: ... Ettepanek tõsta Eestis raamatute käibemaks viielt protsendilt
18 protsendile tähendab raamatu hinna olulist tõusu. Ning vaevalt tähendab see tõus lisamiljoneid ohtrate poliitiliste lubaduste tuhinaga kärssama läinud riigi rahakotti.

Küll aga tähendab see tõus, et raamatuid ostetakse ja loetakse vähem. Ja siis veel vähem. Ja veel vähem. Ning see ei ole ainult äri või tarbimise küsimus.
See on küsimus riigi ja rahvuse elujõust. Ka see on sisejulgeolek.

Kui praegused otsustajad astuksid läbi rahvusraamatukogus 1.–14. septembrini Eesti Kirjastuste Liidu korraldatud näituselt «Raamat Eesti Vabariigile», kus väljas vaid väike valik uue Eesti ehk 17 aasta jooksul kirjastatud olulisi raamatuid, mõistaksid ehk nemadki, et raamat on osa kultuurist. Ja see ei ole saastamine.

Loe lähemalt käibemaksu ja käibemaksusüsteemide kohta! Ja siit!

vt:

2. septembril kell 16.00 avati ERR peanäitusesaalis Eesti Vabariigi 90. juubeliaastale pühendatud raamatunäitus „Raamat Eesti Vabariigile”.

Näitus pakub ühe võimaliku läbilõike omakultuuri kajastavatest raamatutest, mis välja antud Eesti taasiseseisvusperioodil (1991-2008). Ajaloolane ja kirjastaja Marek Tamm ütleb näituse saatetekstis: „Ühe riigi vaimset elujõudu on võimalik välja arvutada ilmuvate raamatute põhjal. See näitaja on viimasel iseseisvusajal olnud kõrge.”

Näitusel on eksponeeritud ligikaudu 600 teost. Põhiteemadeks on riik ja rahvas (ajalugu, biograafilised leksikonid, mälestused, teadus, riigi sümboolika), kultuur (kultuurilugu, kunst, arhitektuur, elulood, rahvakultuur, muusika, Eestit käsitlevad õppematerjalid, sport) ja loodus.

Raamatunäituse korraldavad Eesti Kirjastuste Liit ja Eesti Rahvusraamatukogu. Näituse sisulisteks koostajateks on Mall Jõgi (ajakiri Keel ja Kirjandus), Sirje-Mai Pihlak (kirjastus Ilo), Kadri Haljamaa (kirjastus Koolibri), Helle Remmelt (Eesti Rahvusraamatukogu) ja Marek Tamm (kirjastus Varrak). Näituse kujundas Lennart Mänd (Eesti Kunstiakadeemia).

Näitus ja fuajees on avatud 1.-13. septembrini, edasi eksponeeritakse rändnäitusena maakondade raamatukogudes.

Kirjastamine on ju ennekõike äri, kultuurikeskne äri, aga ikkagi äri! Milline on kirjastajatel kasumi maksimeerimise strateegia?

Millistel kaalutlustel kavandab riik kirjavara käibemaksu tõstmist?

Loe veel, mida eesti rahvuskultuuri ja kulka seostest kokkuhoiu aja tingimustes arvab noorkirjanik Vahur Afanasjev, sisutootja.

Loe, kes Kulkale võlgu jäänud on: Pm 3.09.08


"... Raamat, armsad kaasmaalased, on muidugi ime," on õelnud President Meri korduvalt! Loe: Kõne Eesti Rahvusraamatukogu avamisel 11. septembril 1993

ERR eelarve vähenenuvat 10% ?

Tiiu Valm: Pärast 2009. aasta eelarveprognoosi kättesaamist koostatud tulevikuplaan on Rahvusraamatukogul nukker.
loe lähemalt:

*Raamatukogu lahtiolekuaeg kahaneb äripäeviti kahe õhtutunni võrra.

*Laupäeviti ei tööta biblioteek enam üldse.

*Uute teavikute hankimine väheneb oluliselt.

*Tegevuse lõpetavad ajalehe- ja Interneti- ning Prantsuse saal.

*Riist- ja tarkvarahangete vähenemise pärast seiskub elektroonilise raamatukogu arendamine.

*Peatatakse osalemine Euroopa rahvusraamatukogude infoportaalis ja digitaalraamatukogus Europeana.

*Raskeks läheb Euroopa Liidu projektide kohustuste täitmisega.

*Peatatakse isikuarhiivide läbitöötamine ja venekeelse kaartkataloogi konverteerimine.

*Lõpetatakse hoidlate temperatuuri, õhuniiskuse ja bioloogilise õhusaaste uuring.

*Vähendatakse teavikute restaureerimistööd.

*Peatatakse teavikute puhastamine ja nende säilitusümbriste hankimine ning lõpetatakse hoidlate koristamine.

*Lõpetatakse riigikogu bibliograafia kirjastamine.

*Sagenevad avariid tehnovõrkudes ning tekib oht, et hoone sulgetakse lõplikult.

"Kuigi rahapuudus tõotab teha raamatukogus asjatamise tublisti tülikamaks, on Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Tiiu Valmi väitel külastatavuselt Euroopa esimeste seas – iga päev käib seal üle 600 lugeja ning registreeritud lugejaid on asutusel tervelt 51 000.
RR peab täitma ka Parlamendiraamatukogu funktsioone! Vt lähemalt Riigikogu töid ja tegemisi! Riigikogu teatmikud sisaldavad Riigikogu liikmete lühielulugu (sünniaeg, haridus, fraktsioon, komisjon) koos fotodega ning andmeid Riigikogu komisjonide ja fraktsioonide koosseisu kohta. Ilmub kord aastas, pärast Riigikogu juhatuse valimisi, eesti ja inglise keeles!

Kuidas läheb Tallinna teistel raamatukogudel? Tallinna Keskraamatukogul?
Tallinna Ülikooli Akadeemilisel Raamatukogul?
Ja ka mujal Eesti raamatukogudes?
Milline on õige ellujäämistaktika raamatukogude põhifunktsioonide täitmiseks allahindlusi tegemata?

NB! ERRs on avatud võrgupõhine näitus "Meie Parlament ja aeg".
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing kuulutas esmakordselt välja auhinna Aasta Tegu 2008:Selle auhinna sai see virtuaalnäitus!

Vt ka Eesti Rahvusraamatukogu koostatud andmebaasi Vabariigi Presidendi bibliograafia , mis koondab Presidendi trükis ilmunud kõnesid, artikleid ja intervjuusid, presidendi tegevuse kajastusi ja kirjutisi tema kohta, artiklitele presidendi abikaasa ja Vabariigi Presidendi Kantselei tegevuse kohta, samuti viiteid sõnumitele, tsitaatidele, anekdootidele, följetonidele, karikatuuridele ja fotodele.
Toomas Hendrik Ilves : aprill 2006 -
Arnold Rüütel : juuni 2001 - oktoober 2006
Lennart Meri : juuli 1992 - september 2001 (pdf)

NB! Loe Pm 3.09.2008: Tulviste: katastroof pole rahvusraamatukogus, vaid Gruusias / Rebecca Lotman

... ERR eelarve 10-protsendiline ehk 9,35 miljoni krooni suurune vähenemine võrreldes mullusega on paratamatus ... Peadirektor Valmi sõnul toimub peamine kokkuhoid aastal 2009 personalikulude arvelt – praegu kulub sellele eelarvest 70 protsenti ning vaid 30 protsenti läheb tegevuskuludeks.
... Eelarvekärped ootavad ees ka teisi raamatukogusid – näiteks väheneb esialgsete prognooside kohaselt rahvaraamatute komplekteerimise summa ligi kolmandiku ehk umbes 15 miljoni krooni võrra.

... Samuti peab näiteks Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus arvestama ligikaudu 10 protsenti väiksema (580 000 krooni) riigieelarveeraldusega.

Loe!