Ilukirjanduse müük kahanes mullu enneolematult väikeseks - Kultuur - Postimees.ee

Ilukirjanduse müük kahanes mullu enneolematult väikeseks - Kultuur - Postimees.ee

Eesti autorite lasteraamatuid ostetakse rohkem: Pm 27.12.2011

Uusi lasteraamatuid ilmub üha vähem. Pm 27.12.2011

Lastekirjanduse esikümme
1. (6.) Pilvi Kula «Valmistume kooliks 1» (Koolibri) – 6116
2. (8.) Pilvi Kula «Valmistume kooliks 2» (Koolibri) – 5865
3. (12.) Olivia Saar «Eesti ­jõulusalmide ja -juttude kuld­raamat» (TEA) – 5468
4. (23.) «Maailma muinas­juttude kuldraamat» (TEA) – 4067
5. (30.) Contra ja Nemvalts «Poiste aabits» (Grenader) – 3223
6. (33.) Aleksei Turovski «Aleksei Turovski loomalood» (TEA) – 3159
7. (36.) Andrus Kivirähk «Kaka ja kevad» (Varrak) – 2782
8. (38) Pilvi Kula «Valmistume kooliks. Kirja eel­harjutused» (Koolibri) – 2673
9. (44.) Silvi Väljal «Jussikese seitse sõpra» (Avita) – 2259
10. (47.) «Loomariigi ehituskunst» (TEA) – 2143

2011. aasta enim müüdud raamatud
1. Aive Luigela «Tervise kokaraamat» (Varrak, klubiraamat) – 13 183
2. TEA entsüklopeedia 6. köide (TEA) – 8155
3. TEA entsüklopeedia 7. köide (TEA) – 8094
4. Nadežda Kaarma «Nadja ­koogid» (Menu) – 7700
5. Irina Tammis ja Pille Petersoo «Jõulud kodus» (Varrak, klubiraamat) – 7289
6. Pilvi Kula «Valmistume kooliks. 1» (Koolibri) – 6116
7. Andres Kasekamp «Balti riikide ajalugu» (Varrak, klubiraamat) – 6110
8. Pilvi Kula «Valmistume kooliks. 2» (Koolibri) – 5865
9. Marju Kõivupuu «101 Eesti pühapaika» (Varrak, klubiraamat) – 5754
10. Raul Vaiksoo «Aja lugu I» (TEA) – 5602
11. Johannes Pirita «Uued liiklusreeglid ja ohutu sõidu õpetus» (TEA) – 5497
12. Olivia Saar «Eesti jõulu­salmide ja -juttude kuldraamat» (TEA) – 5468
13. Tarmo Vahter «Vaba riigi ­tulek» (Hea Lugu, Eesti ­Ekspressi raamat) – 5261
14. Maire Suitsu «Kevadpühade piduroad» (Varrak, klubiraamat) – 4954
15. Urmas Laansoo «Retk taimede maailma» (Varrak, klubiraamat) – 4810
16. Reet Pool «Treeni terviseks koos minuga. Seenioride ­koduvõimlemise käsiraamat» (Varrak, klubiraamat) – 4731
17. Epp Mihkels, Lia Virkus ja Pille Enden «Plaadikoogid ja -pirukad» (Ajakirjade Kirjastus) – 4698
18. Rein Sander «101 Eesti puud ja põõsast» (Varrak, klubiraamat) – 4367
19. Irina Tammis ja Elo Lutsepp «Eesti tikand 2» (Varrak, klubiraamat) – 4350
20. Rein Veidemann «101 Eesti kirjandusteost» (Varrak, klubiraamat) – 4348
21. Elina Hytönen «Suur Hiina meditsiini käsi­raamat» (TEA) – 4231
22. Karin Greiner ja Angelika ­Weber «Toataimed. Üle 200 armastatud taime sõnas ja pildis» (Varrak, klubiraamat) – 4219
23. «Maailma muinasjuttude kuldraamat» (TEA) – 4067
24. Aavo Kokk ja Andres Eilart Pintsliga tõmmatud Eesti» (Hea Lugu, Eesti Ajalehed) – 3947
25. Gerda Kordemets, Anne Tuuling «Sulev Nõmmik: kui näeme, siis teretame!» (Tänapäev) – 3830
26. Merit Raju «Hingele pai» (Ajakirjade Kirjastus) – 3451
27. Indrek Hargla «Apteeker ­Melchior ja timuka tütar. III osa» (Varrak) – 3297
28. Evelin Ilves «Kingitud maitsed / Gifts of Taste» (Varrak) – 3260
29. «Maalehe aastaraamat» (Hea Lugu, Maalehe raamat) – 3243
30. Contra ja Nemvalts «Poiste ­aabits» (Grenader) – 3223
31. Rhonda Byrne «Vägi» (Pilgrim) – 3200
32. Viivi Luik «Varjuteater» (EKSA) – 3200
33. Daniel H. Pink «Liikumapanev jõud. Mis meid tegelikult motiveerib» (Äripäev) – 3191
34. Aleksei Turovski «Aleksei Turovski loomalood» (TEA) – 3159
35. «Suur kodudoktori käsi­raamat» (TEA) 3115
36. Indrek Hargla «Apteeker Mel­chior ja Oleviste mõistatus. I osa» (Varrak) – 2785
37. Andrus Kivirähk «Kaka ja ­kevad» (Varrak) – 2782
38. Aive Luigela «Hoidised» ­(Varrak) – 2675
39. Pilvi Kula «Valmistume kooliks. Kirja eelharjutused» (Koolibri) – 2673
40. Tiina Kuuler «Koduveini ­aabits» (Hea Lugu, Maalehe ­raamat) – 2609
41. «Miljon miksi 2» (TEA) – 2490
42. Alison Maloney «Parima vanaema käsiraamat» (TEA) – 2404
43. Kustas Kikerpuu «See saatana salakaval muusika» (Varrak, klubiraamat) – 2377
44. Andres Laasik «Kaljo Kiisk. ­Ikka hea pärast» (Hea Lugu, Eesti Päevaleht) – 2264
45. Silvi Väljal «Jussikese seitse sõpra» (Avita) – 2259
46. Lia Virkus ja Pille Enden «Talvetoidud» (Ajakirjade Kirjastus) – 2251
47. Paulo Coelho «Aleph» (Pilgrim) – 2200
48. «Loomariigi ehituskunst» (TEA) – 2143
49. Indrek Hargla «Apteeker Mel­chior ja Rataskaevu viirastus. II osa» (Varrak) – 2134
50. Elizabeth Gilbert «Söö, palveta, armasta» (Varrak) – 2126


Teatmekirjanduse esikümme
1. (2.) TEA entsüklopeedia 6. köide (TEA) 8155
2. (3.) TEA entsüklopeedia 7. köide (TEA) 8094
3. (9.) Marju Kõivupuu «101 Eesti pühapaika» (Varrak, klubiraamat) – 5754
4. (10.) Raul Vaiksoo «Aja lugu I» (TEA) – 5602
5. (13.) Tarmo Vahter «Vaba riigi tulek» (Hea Lugu, Eesti Ekspressi raamat) – 5261
6. (18.) Rein Sander «101 Eesti puud ja põõsast» (Varrak, klubiraamat) – 4367
7. (20.) Rein Veidemann «101 Eesti kirjandusteost» (Varrak, klubiraamat) – 4348
8. (24,) Aavo Kokk ja Andres Eilart «Pintsliga tõmmatud Eesti» (Hea Lugu, Eesti Ajalehed) – 3947
9. (40.) «Miljon miksi 2» (TEA) – 2490
10. (56.) Mihhail Kasjanov «Putinita» (Hea Lugu, Eesti Ekspressi raamat) – 2047

Tarbekirjanduse esikümme
1. (1.) Aive Luigela «Tervise kokaraamat» (Varrak, klubiraamat) – 13 183
2. (4.) Nadežda Kaarma «Nadja koogid» (Menu) – 7700
3. (5.) Irina Tammis ja Pille ­Petersoo «Jõulud kodus» (Varrak, klubiraamat) – 7289
4. (11.) Johannes Pirita «Uued liiklusreeglid ja ohutu sõidu õpetus» (TEA) – 5497
5. (14.) Maire Suitsu «Kevadpühade piduroad» (Varrak, klubiraamat) – 4954
6. (16) Reet Pool «Treeni terviseks koos minuga. Seenioride koduvõimlemise käsiraamat» (Varrak, klubiraamat) – 4731
7. (17) Lia Virkus, Pille Enden ja Epp Mihkels «Plaadikoogid ja -pirukad» (Ajakirjade Kirjastus) – 4698
8. (19) Irina Tammis ja Elo Lutsepp «Eesti tikand 2» (Varrak, klubiraamat) – 4350
9. (21.) Elina Hytönen «Suur Hiina meditsiini käsi­raamat» (TEA) – 4231
10. (22) Karin Greiner ja Angelika Weber «Toataimed. Üle 200 armastatud taime sõnas ja pildis»
(Varrak, klubiraamat) – 4219


Ilukirjanduse esikümme
1. (27.) Indrek Hargla «Apteeker Melchior ja timuka tütar. III osa » (Varrak) – 3297
2. (32.) Viivi Luik «Varjuteater» (EKSA) – 3200
3. (35.) Indrek Hargla «Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus. I osa» (Varrak) – 2785
4. (46.) Paulo Coelho «Aleph» (Pilgrim) – 2200
5. (48.) Indrek Hargla «Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus. II osa» (Varrak) – 2134
6. (49.) Elizabeth Gilbert «Söö, palveta, armasta» (Varrak) – 2126
7. (76.) Viivi Luik ja Hedi Rosma «Ma olen raamat» (SEJS) – 1830
8. (77.) Heiki Raudla «Kuldsed lood» (TEA) – 1816
9. (90.) Peep Ilmet (koostaja) «Salme jõuludeks» (Varrak) – 1656
10. (92.) Sara Gruen «Vesi elevantidele» (Hea Lugu, Eesti Ekspressi raamat) – 1623

Aimekirjanduse esiviisik
1. (7.) Andres Kasekamp «Balti riikide ajalugu» ­(Varrak, klubiraamat) – 6110
2. (15.) Urmas Laansoo «Retk taimede maailma» (Varrak, klubiraamat) – 4810
3. (33.) Daniel H. Pink «Liikumapanev jõud. Mis meid tegelikult motiveerib» (Äripäev) – 3191
4. (54.) Aleksei Turovski «Loomult loom» (Varrak) – 2106
5. (82.) Arkadi Babtšenko «Sõda Tšetšeenias: ühe sõduri lugu» (Grenader) – 1725

Biograafiate esiviisik
1. (25.) Gerda Kordemets ja Anne Tuuling «Sulev Nõmmik: kui näeme, siis teretame!» (Tänapäev) – 3830
2. (42.) Kustas Kikerpuu «See saatana salakaval muusika» (Varrak, klubiraamat) – 2377
3. (43.) Andres Laasik «Kaljo Kiisk. Ikka hea pärast» (Hea Lugu, Eesti Päevaleht) – 2264
4. (55.) Gunnar Press «Jüri Jaanson. Sauruse tee» (Menu) – 2060
5. (71.) Tuuli Koch «Savisaar – tujukas mängur» ­(Ajakirjade Kirjastus) – 1860

K-M Sinijäev: Omakeelse kirjanduse kadumine on kahe põlvkonna küsimus. Pm 31.01.2012
A. Kivirähk: Inimesed loevad ilukirjandust raamatukogus. Pm 31.01.2012

2011.a. debüüdipreemia laureaat selgus 23. novembril - Betty Alveri sünnipäeval!

Betti Alveri 2011 .a. debüüdipreemia žürii (esimees Maia Tammjärv, liikmed Kajar Pruul, Hannes Varblane, Valdur Mikita ning eelmise aasta Alveri preemia laureaat Triin Põldra Nirti) valis üle poolesaja debüütteose hulgast konsensuse alusel nominentideks välja kaheksa raamatut.

Proosa :

Mari Järve ulmeromaan "Esimene aasta",
Margus Tamm lühiproosakogu "Unesnõiduja",
ja kaks noorteromaani:
Linda-Mari Väli "Eikeegi eikunagi eikusagil" ,
Marek Kahro "Kaljud ja kameeleonid".

Luulekogud:

Maarja Pärtna "Rohujuurte juures",
Helena Läks "Helena Läks",
Kaur Riismaa "Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd" ,
Siim Pauklin "Aheldatud Jõgeva".

Laureaat on kunstnik ja disainer Margus Tamm , Eesti Kunstnike Liidu liige aastast 2005 - !

Õnnitleme esikraamatule "Unesnõiduja" (2011, kirjastus Raudwara) Betty Alveri preemia omistamise puhul autorit!

NB! Eesti esimene nutiraamatuna jõudis "Unesnõiduja" Apple´i raamatupoodi iBookstore (Loe: Forte 20,10.2011)

Piret Viires: läinud kümnendil toimus eesti kirjanike hulgas digimodernistlik veebiplahvatus - Arvamus - Postimees.ee

Piret Viires: läinud kümnendil toimus eesti kirjanike hulgas digimodernistlik veebiplahvatus - Arvamus - Postimees.ee

Piret Viirese lugu põhineb «Nurklikud nullindad. Konverents eesti nüüdiskirjandusest» 9.–10. detsembril Tallinna konverentsi ettekandel. Konverentsi korraldajad: Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi kirjandusteaduse osakond ja Eesti Kirjanike Liit. Toetas Eesti Kultuurkapital.

* eesti kirjanike n-ö digimodernistlik veebiplahvatus?

* Blogid on mitmetel kirjanikel:
Vahur Afanasjev, Contra, Aapo Ilves, Andrus Kasemaa, Kivisildnik, Jaan Kaplinski, Igor Kotjuh, Diana Leesalu, Jaan Pehk, Paavo Piik, Aare Pilv, Aarne Ruben, Olavi Ruitlane, Ivar Sild, Andra Teede, Elo Viiding, Heiki Vilep, Toomas Vint, Wimberg, Tõnu Õnnepalu ... (NB! nimekiri on ebapiisav! ).
* iseseisva blogis ilmunud veebiteoseks peab Piret Viires vaid Tõnu Õnnepalu blogi «Esna aeg», mis ühendab loodusfotod ja pildiallkirjad.

* eesti kirjanikud ei jagavat ettekande autori sõnul blogilugejatega oma intiimseid mõtteid, pihtimuslikku autobiograafilisust on minimaalselt.

* blogimise kõrgaeg hakkavat väidetavalt mööda saama, blogisid on küll loodud ja luuakse veel, aga enamik jääb pooleli ja seisab internetiavarustes. Ka osa eesti kirjanikke on oma blogid pooleli jätnud ja pole postitusi lisanud (nt Kivisildnik, Õnnepalu, Elo Viiding). Kui on küsitud, kuhu siis blogijad on kadunud, on vastus – Facebooki.

* Väga esialgse arvestuse kohaselt on eesti kirjanikke Facebookis 40–50 ringis ja nende hulk kasvab. Facebookis domineerivad ennekõike lühikesed teated oma tegevuse kohta, info üritustest, ajaviitemängud ja arutelud.

* Twitter on ju näiteks ergutanud Rein Rauda propageerima omaette kirjandusžanrit – tviteratuuri. Ootuspäraselt on veebis rohkem kodus nooremad kirjanikud ja nende seast on jõudnud nii mõnedki ka päriskirjandusse (nt Nirti, Diana Leesalu jt).

2010 Alveri auhind: Nirti: Ja anna meile andeks meie võlad

Betti Alveri kirjandusauhinna 2010.a. žürii: Heiki Vilep (esimees), Andres Ehin, Sandra Jõgeva ja Lauri Eesmaa
valis tänavu auhinnasaajaks 8 sõelale jäänud debütandi (vt allpool!) seast välja Nirti.

Loe siit !

* Berit Renser, Terje Toomistu "Seitse maailma" (Petrone Print 2009)
* Nirti "Ja anna meile andeks meie võlad" (Petrone Print 2009)
*Donald Tomberg "Kazimir, Vladimir ja teised" Tartu leidumused vt siit! (Kirjastuskeskus 2010)
*Margus Karu "Nullpunkt" (Pegasus 2010)
* Siim Nurklik "Kas ma olen nüüd elus" (2010)
* Ott Kilusk "Oktoobrikuine tuuker" (Kirjastuskeskus 2010)
* Aigi Vahing "Valik" (Pilgrim 2010)
* Häniläne "Ma pühäpääväpõllõ mõsi" (Võro Instituut 2010)


2009 auhindade kohta vt siin!
2008 laureaat, vt siit!

Kooliraamatukogud jäävad uue kirjandusega kimpu - Eesti uudised - Postimees.ee

Kooliraamatukogud jäävad uue kirjandusega kimpu - Eesti uudised - Postimees.ee

... Kirjanduse ainekava koostamist juhtinud ja Tartu Herbert Masingu Kooli keele ja kirjanduse õpetaja Andrus Orgi sõnul tuleks kooliraamatukogude fondi kindlasti uuema kirjanduse osas täiendada ja selleks peaks ministeerium vastavad rahaeraldused tegema.

Orgi hinnangut toetab ka Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse esimees ja Oru põhikooli õpetaja Kaja Sarapuu, kelle hinnangul ei pruugi koolides uuemat kirjandust piisavalt olla...

Loe: siit, siit, siit !

... Õpetajate seminari eesti keele ja kirjanduse didaktika lektor Maret Olo tõstis esile Tartu Kesklinna kooli, mille klassides on kujundatud lugemispesad ja leitud huvitavaid võimalusi lugemishuvi tõstmiseks.

Samas toonitas temagi, et ta on näinud koole-klasse, kus õpetaja annab kohustusliku lugemisvara nimekirja ja kuupäeva, millal raamat läbi peab loetud olema.

«Loetud raamatu ühine mõnus analüüski on mõnikord asendatud pelgalt faktide kontrollimisega,» nentis Olo. «Nii et kõik algab õpetajast.»

Näiteks võiks õpetajad Olo hinnangul pakkuda poistele ja tüdrukutele erinevaid soovitusi. Volteinigi arvates tuleks lapsi valikule kaasata, kuid seda saab teha nii, et õpetaja teeb teatava eelreklaami mitmele raamatule ja lapsed valivad nende hulgast.

«Siis on nendel ka valiku ja vastutuse tunne olemas,» selgitas Elve Voltein.

Lisaks võiks raamatu valik Volteini hinnangul toetama kohalikke olusid - kui ikka klassis õpib lastekirjaniku poeg või tütar, siis on väga loomulik, et tutvutakse selle kirjaniku teostega ja kohtutakse temaga.

Mis raamatut soovitaksid Sina?

Eesti rahvaraamatukogudes lokkab meelelahutuslik tõlkekirjandus ?

Loe siit: Ainiki Väljataga, SA Autori-hüvitusfondi tegevjuht: Laenutuse hüvitamisest ja lugemiseelistustest.


ja siit: Maire Liivamets, ERR eesti kirjanduse referent: Lugemisaasta auks ja raamatu kiituseks.

Aga - kuivõrd näitab "raamatukogupennihüvis" tegelikke lugemishuve, ostuhuve? Võibolla parimad ilmunuist ostavad lugejad oma isiklikku raamatukokku? Mida raamatukogust laenatakse, kes ja mispärast laenavad? Kahjuks ei jõua nn tutvumislugemiseks raamat esmajoones raamatukokku. Kuigi sellist praktikat - kõigepealt raamatukogudesse! - kutsus üles rakendama kunagine raamatukoguõppe lemmiktegelane Nadežda Konstantinovna Krupskaja. Sama praktika kehtib praegu tegelikult USA-s - vt nn rohelise liini leping! Meie raamatukogudes on nn töötlusperiood pikavõitu (nn liigitajad tegelevad kirjastuses vajakajääva tööga, mida tehakse suurtes kultuuriruumides ära juba koostöös autori ja tiitlitoimetajaga määratlemaks adekvaatsed märksõnad etc), ja enne uudisraamatu turule ilmumist ei jõua raamatud komplekteerimisvajaduse ja -mahu otsustamiseks mitte raamatukokku...

Võru kogemus: Lugemisaasta eesmärk on tuletada meelde, et lugemine on nauding, mis annab nii elamusi kui teadmisi!

" ... Lugejate juhtimiseks väärtkirjanduse juurde vajavad raamatukoguhoidjad põhjalikumaid kirjandusalaseid teadmisi. Seda lünka täitis ajavahemikul 29.01.-30.04.2010 Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia täiendkoolitusprogrammi Kaasaegse eesti kirjandus - 52-tunnise kursuse läbimine: 50 Võrumaa rahvaraamatukogutöötajat, valdavalt MTÜ Järjehoidja liikmed.
Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetooli lektor Janek Kraavi suunamisel alustati kaasaegse eesti kirjanduse tõlgendamist lähimineviku mõtestamisega. Mõistetavamaks ja lähedasemaks said 20. sajandi lõpul toimunud poliitiliste muutustega kaasnenud vabaduse ja arvamuste paljususe tingimustes sündinud identiteedikirjandus, elulooline proosa, postmodernistlik proosa ja „kolekirjandus“, noorte elu ja hoiakuid kujutav noortekirjandus ning kaasaegne luule. Üsna terava arutelu kutsus esile nii mõnegi teose sisu ja temaatika, inetu keelekasutus ja eksperimentaalne vorm. Õppetöö õnnestumisele aitas kaasa kodutööna kohustusliku kirjanduse läbitöötamine. Koolitus sai võimalikuks tänu Eesti Kultuurkapitali Võrumaa Ekspertgrupi ja Ivi Eenmaa toetusele" andis teada ja saatis osavõtjate foto ERÜ listis Ere Raag, Võrumaa Keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja

Loe siit! siit ka! siit!

Kirjandusfestival Prima Vista 2010

Kirjandus kui nafta - Dmitri Bõkav(1967-) oli leidnud mõjuka võrdluse!
Dmitri Bõkov on lõpetanud Moskva Ülikooli ajakirjanduse teaduskonna kirjanduskriitika eriala cum laude, Vene Kirjanike Liidu liige alates 1991. aastast . kuue romaani ja kuue luulekogu ning kolme publitsistika kogumiku autor, Bulat Okudzava ja Boriss Pasternaki biograaf. Prima Vista MTÜ ja EKS ühisväljaandena on nüüd eesti keelde jõudnud Dmitri Bõkavi romaan "Mahakantud" (Списнные). Tõlge Toomas Kall, toimetaja Kairit Henno. (Pehmes paberköites ja tihedas kahvatuvõitu šriftis, kahjuks). Festivalihind 150. kr.

Kaarel Tarand heitis Prima Vista 2010 avamisele järgnenud vestlusringis "Mitmes võim on kirjandus?" ette eesti oma õpetlasautorite huvipuudust loodusteaduste tutvustamiseks!
vt siit!
vt siit ka! Jaan Tooming arvab nii: "... Kaplinski kirjutab oma raamatu lõpupeatükis ennetest ja mainib astroloogiat, kuid see peatükk on küll liigliha. ... võiksime tõlkida näiteks Michio Kakut, füüsikut, tuntud teaduse populariseerijat, kelle viimane raamat maailma võimatutest asjadest on huvitav lugeda, kuigi ta sinisilmselt usub, et nt telepaatia seletatakse kunagi teaduslikult ära. Michio Kaku bestseller „Hüperruum” tuleks kindlasti eesti keelde tõlkida ning head on ka tema „Paralleelsed maailmad” ja „Nägemused”. Viimane on jälle ülioptimistlik raamat ja see teeb meie praeguses maailma üliohtlikus olukorras veidi ettevaatlikuks..."
Kus Eesti endi täppisteadusbestsellerid, mida tõlgitaks teistesse keeltesse?

Vabaduse platsil toimub suur kirjandusmaraton - Õhtuleht

Vabaduse platsil toimub suur kirjandusmaraton - Õhtuleht
Festivali pidevalt muutuv ja täienev kodulehekülg asub aadressil www.headread.ee

Loevad ja soovitavad: perekond Mägi, Kadri Kõusaar ja Toomas Kiho

Tartu Linnaraamatukogu 97. sünnipäeva nädalal jagasid omi lugemiselamusi ja raamatu juurde jõudmisi
Kärt Johanson ja Tõnis Mägi
ning Kadri Kõusaar ja Toomas Kiho.




Tõnis Mägi hindas kõrgelt Lauri Sommeri "Kolme Yksiklast". Kui Sommer lõpetanuvat Nick Drake loo kirjutamise, olevat Sommeri käe peale laskunud liblikas... Vt lähemalt selle raamatu kohta siit!

Võrumaa Teataja tutvustab lugemisaasta raames kodukandikirjanikke

Nööbu, näidend joomisest ja miljon krooni ehk Võrumaa Teataja Olavi Ruitlasel külas
Võrust pärit kirjanikul käisid külas Irja (Vaher) Tähismaa ja Inno Tähismaa
Kuna käimas on lugemisaasta, siis Võrumaa Teataja võtab nüüdsest lähema vaatuse alla Võrumaal elavad ja Võrumaaga seotud kirjanikud, et uurida neilt, mis neil parajasti teoksil.

Võrumaa kirjanike galeriid vt siit! Võrumaa lastekirjanikud!

kaane­hinna erinevus eesti- ja ingliskeelsel raamatul?

Varraku raamatublogis esitab toimetaja Marek Tamm 250-kroonise raamatu hinna näitliku kujunemise – originaali autoritasu 20, tõlkija autoritasu 28, keeletoimetamine ja korrektuur 17, küljendamine ja kujundus 11, trükk 40, logistika 9, turundus 10, üldhaldus 14, kirjastuse kasum 9, kaupluse juurdehindlus 72, käibemaks 20 krooni.
Loe: EPL 26.03.2010

vt siit ka.

Loe siit!

Jah, raamatuaastad on nüüd asendatud lugemis­aastaga? küsib Jaan Tooming

Lugemisaasta.
Jah, raamatuaastad on nüüd asendatud lugemis­aastaga. Eks see ole natuke naljakas ka. Nagu oleks vaja hakata lugema õppima, kuigi nimetame ennast uhkelt raamatu­rahvaks.

Lugema õppimine on tore protsess, ikka tähtede kaupa, siis sõnad kokku ja lõpuks lausejupid, kuni laps rõõmsalt taipab, mida loeb. Kõi­gepealt muidugi koolis aabits, siis muud lastele määratud lugemispalad, värsse lausa õpitakse pähe. Ja varsti laps enam ei ootagi, et vanemad jutustaksid midagi või loeksid ette – ise, ise saan hakkama, rõõmustab laps. Ja siis tuleb raamat kakajunnist, oi-oi kui tore raamat, lausa naerma ajab.

Elu on ropuks läinud

Kuid me unustame, et maainimene ei ütle kunagi „kaka”, ta ütleb ikka otse välja: „sitt”. Nii et sitajunn. Kuidas küll seda tohib! Linnavurledest emad ja isad kirtsutaksid nina ja peidaksid raamatu lapse eest, rumalate sõnade õppimine on ju keelatud, kuigi laps on juba ammu teadlik sõnast „sitt”. Aga autor teenib nendega ränka raha ning talle võib ainult soovitada kirjutada järgmiseks „Nokupoisi seiklused lollidemaal”.

Nali naljaks, asi on veidi tõsisem, kui näib. Praegune kirjandus kubiseb roppustest ja seda peetakse kirjandusringkondades normaalseks. Ainult Arvo Valton on tagasihoidlikult maininud, et tema ei kavatse oma loomingus vängeid sõnu kasutada, saab ka ilma hakkama. Jah, elu on ropuks läinud ja kirjandus peab peegeldama elu. Kuid siin räägib Nikolai Baturin hoopis imelikku juttu, et kirjandus peab looma võimatuvõimalikke maailmu, ta lausa eitab realismi. Nii et erandeid siiski on. Tänu Jumalale.

Meil ilmub tohutul hulgal raamatuid, kuigi enamasti väga väikeses tiraažis. Mõtleme välja sihtgruppe ja reklaamime oma kaupa. Kirjastused võistlevad omavahel hittide pärast ja möll missugune. Kui palju on aga selles kõiges väärtkirjandust? Ja kes seda meie internetiajastul loeb? Ilmselt siiski vähesed.

Jah, kooliõpetajad lausa kaebavad lugemisoskuse vähenemise üle. Lapsed ei taipa teatavate mõistete ja vanade sõnade sisu ning on hädas oma mõtete väljendamisega. Haridussüsteem lonkab, võib selle pääle öelda. Ja me näeme, kuidas seda vaest haridussüsteemi püütakse aina parandada ja putitada.

Kultuurini jõuavadki vähesed

Hea kirjandus on olnud kogu aeg määratud vähestele, peab natuke nukralt nentima. Kui aga tunda mõndagi noort inimest, kes loeb isukalt väärtkirjandust, süveneb valitud erialasse ja püüab end igakülgselt harida, võib siiski nentida, et kõik lootus pole veel tuulde hajunud.
Ikka on üksikud geeniused viinud edasi elu ja haritud inimesed tõstnud ka rahva maitset ja kultuuritaset. Ei tohi lihtsalt anda järele kassikullale ja imetleda kõike seda, mida laias maailmas trendiks loetakse, peame jääma endale truuks ja kirjutama südameverega, sügavaist asjust, arutama probleeme, millel tõesti elu ja surma küsimus, ning vaatama elu mitte ainult seltskondlikult positsioonilt, vaid ka universumi seisu­kohalt, nimelt, milline on inimese koht paisuvas universumis ja kas saame hakkama oma hirmsate ökoloogiliste ja sotsiaalsete probleemidega, olles vaid mutukad tohutus universumis.
Vaja on ka ausat ja haritud teejuhti praeguses raamatute laviinis. Tarka inimest, keda usaldada, kes annab nõu, mida lugeda ja millisel eesmärgil. Ja et ta ei alluks trendile, vaid juhinduks ainult väärtustest, mis annaksid lugejale rõõmu ja naudingut lugemisel.

Leida pori seest üles pärlid

Me oleme ju uudishimulikud, kuid praeguses infotulvas kaotame pea ning rabame kõike juhuslikult, sest meil pole teejuhti, tarka teejuhti. Ja nii saabki bestselleriks pori näkku loopimine, tõeline rämpskirjandus, ning nii edasi minnes pole lootustki, et rahva haridustase ja maitse muutuks, muutuks nii, et tõesti oskaksime pori seest pärlid üles leida.
Head lugemisaastat ja rõõmu! " kirjutab EKL liige Jaan Tooming Õpetajate Lehes 12.03.2010

Lugemise õigustamisele oli ERÜ keskendanud tänavuse kõnekoosoleku. Oma teest raamatu manu ja raamatu toest oma elus kõnelesid:

• Andres Langemets, ajakirja Tuna toimetaja, kirjanduskriitik
• Ingo Normet, professor, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli juhataja
• Vallo Kepp, vabakutseline operaator ja režissöör, 2009. aasta kultuuripreemia laureaat loominguliste saavutuste eest

Kingi raamatukogudele raamatuid, esitas ERÜ üleskutse!

Eesti raamatuturule on saabumas e-raamatuid

Loe siit ! Siit ka! Siit tingimatta :)

Loe: EPL 26.01.2010

E-lugereid - vabatarkvaraga - hakkab pakkuma lähiajal Viru keskuse Rahva Raamat ja Tasku Rahva Raamat.
E-raamatu pakkumiseks on valmis juba Menu ja Erseni kirjastus.
Varrak, Eesti suurim kirjastus, nende arendusega algust teinud ei ole, miska puuduvat neil tuleviku­prognoosid. Raamatukirjastuse juht Krista Kaer sõnas, et e-raamatust ei kavatseta siiski mööda vaadata. Edu sõltuks suurestil e-lugerite hinnast. E-raamatute käibemaks on ka paberraamatu 9% asemel 20%. Tänu trükikojakulu puudumisele tuleb hind ca kolmandik madalam. Paber- ja e-raamat jäävad loomulikult väga pikaks ajaks kõrvuti eksisteerima.

Milana. Eesti modelli päevik. Eesti Päevaleht, c2009 ([Viljandi] : Print Best) paberversiooni kataloogimisel Ester nii Tallinnas kui Tartus jätab digiversiooni olemasolule viitamata. NB! esimene eesti raamat, mida Apple’i nutitelefoni iPhone omanikud saavad e-poe App Store kaudu osta ja telefoni salvestada...

Raamatumessidele minek aastal 2010

Kultuuriministeerium finantseerib 2010.aastal Frankfurdi, Londoni, Bologna ja esmakordselt ka Tokyo raamatumessidest osavõttu kokku 700 000 krooniga.
"Jaapanist on meid korduvalt kutsunud ning soomlaste edu muumitrollidega innustab meid samuti minema," ütles Eesti kirjanduse teabekeskuse direktor Ilvi Liive. Tema sõnul võib Jaapanis huvi tekitada Lotte, vahendas Eesti Päevaleht.

Kultuuriministeeriumi kirjandusnõunik Asta Trummel ütles, et messidel käimist ei saa kavandada ühekordse aktsioonina. "See, et tänavusel Londoni messil esitletakse kümmet inglise keelde tõlgitud eesti raamatut ja ka prantsuskeelset Tammsaare "Tõe ja õiguse" kõigi viie köite tõlget, on pikaajalise töö tulemus," märkis Trummel ning lisas, et Göteborgi messi edu tõttu on Eesti Helsingisse 2011. aastaks kutsutud peakülaliseks.

"Eestist plaanivad messidel osaleda Eesti kirjanduse teabekeskus ja Eesti kirjastuste liit. Veel ei ole otsustatud, kas meie kirjandusnõunik sõidab Tokyosse või mitte, teisi ministeeriumi ametnikke messid ei puuduta," ütles kultuuriministeeriumi pressiesindaja Ave Toots-Erelt.

"Messiraha eest ei saa finantseerida raamatute ostmist kohalikele raamatukogudele, sest see on eelkõige kohalike omavalitsuste vastutus. Summa on messistendide eest tasumiseks: alates rendihinnast, kujundusest, tööl hoidmisest kuni maha monteerimiseni.Lisaks kogu logistika." kinnitab Toots-Erelt.
Göteborgi messi edu tõttu on Eesti Helsingisse 2011. aastaks kutsutud peakülaliseks.

Jõulud 2009 Uue Maailma keskmes!

Tarmo Teder: Õhtusöök vaeste kirjanike majas. Loe EE 25.12.2009
Loe: Kirjanik – kas kutsumus või pasteet? Sirbist, 2007

Lugemise aasta

Katre Riisalu teatab: ...neljapäeval, 3. detsembril kogunes ERÜ juhatus järjekordsele koosolekule.
Kõne all oli aastal 2010 algav Lugemisaasta. Kuna informatsiooni kava ja plaanide kohta on väga vähe, lugemisaasta ajaveebis pärineb viimane sissekanne 14. septembrist, siis otsustati täiendava informatsiooni saamiseks pöörduda Kultuuriministeeriumi poole.
------
ERÜ tegevuse läbipaistvamaks ja kõigile mõistetavamaks muutmise eesmärgist ajendatuna arutati ja kinnitati dokument, mis selgitab ERÜ struktuuriüksuste tegevuse põhimõtteid. Dokumendiga saab tutvuda ERÜ kodulehel Organisatsiooni struktuuri rubriigis.


Lugemine pakub sügavale süüvimise naudingut: Raimu Hanson intervjueerib Krista Ojasaart, raamatuaasta koordineerijat (projektijuhti). Loe siit !
Lugemisaasta veebileht avati päev enne jõululaupäeva.
Ojasaar resümeerib: "Lugemisaasta tuleb esimest korda. Varem on olnud mitu raamatuaastat: aastatel 1935, 1975 ja 2000. Kõigil neil kordadel on tähistatud esimese eestikeelse trükise ilmumise aastapäeva. 2010. aastal möödub 475 aastat esimese eestikeelse osaliselt säilinud trükise, Wanradt-Koelli katekismuse ilmumisest ja 485 aastat esimese teadaoleva eestikeelse trükise ilmumisest. Seekord on rõhk lugemisel, mitte raamatul kui sellisel."

REIN SIKK: Innovatsioon: hävitame lugemisaastal lugemise? Loe siit!
... Lugemisaasta läbiviimine – sh säilib rahvaraamatukogude teavikute raha 2009 aasta tasemel (26,2 mln kr)?

Loe siit ka!

Loe siit: Lugemisaasta toetused - eesti keel ja kultuur maailmas.

Eesti Lugemisühing organiseerib 11. juunil 2010 TÜ Haridusteaduskonna saalis konverentsi „Lugemine on ainus kogu elu kestev nauding”.
Loe siit ! Siit,

Kirjanike muljeist rahvaraamatukogudes esinemistel aastal 2009

"... üldse tuleks kirjanduse õpetamist alustada tänapäevast ja liikuda ajas kaugemale, mitte vastupidi – nagu praegu tehakse. Rääkides kooliõpilastest – ehkki oli koolivaheaja nädal, oli neid publiku seas märgata väga vähe. Keskmist kooliiga esindas kokku vaid kolm poissi, kaks Haanjas, üks Luunjas. Aga Luunja poiss läks poole pealt minema. Võrus olevat kohal olnud paar abiturienti. Paar noort inimest oli ka Haanjas. Aga valdav osa publikust oli siiski eakad naisterahvad... " väidab Wimberg Sirbis 6.11.09

"...Tekste, mis noortega räägivad, aga tõsiseltvõetavaks ei peeta. Kahjuks aga ei saa peatada aja kulgu, vanemad jäävad aina vanemaks ning nooremad, kes „õiget kirjandust” tarbida ei taha, kaugenevad sellest järjest enam. Oleme vist kõikjalt kuulnud, et noorus on hukas: nad ei oska süveneda, elavad ühe jalaga virtuaalmaailmas ning ei suuda nautida kõrgkunsti..." väidab kirjarahva tuuri hinnates Robert Randma samas lehes.

Teet Kallas, Peeter Sauter, Peeter Helme ja Andrei Hvostov esinesid Rakveres Lääne-Virumaa keskraamatukogus. Loe siit lähemalt!

Loe veel: 13.11.2009 Eesti lastekirjanduse keskuses tõlgitud noortekirjanduse seminar „Fantaasia võitlus eluga”, esineb Kätlin Kaldmaa ja 30.11.2009 jätkuseminar „Uuema eesti noortekirjanduse trendid”, Ave Mattheus Tallinna ülikooli võrdleva kirjandusteaduse lektor ärgitab arutlema Eesti lastekirjanduse keskuse ja Tänapäeva kirjastuse korraldatud noorsooromaanivõistlustel 2002., 2006. ja 2008. a auhinnatud ja äramärgitud tööde üle!

Jõgevamaal ja Lääne-Virumaal rääkisid kirjandusest ja lugesid oma loomingut Peeter Helme, Peeter Sauter, Andrei Hvostov ja Teet Kallas.
Loe: Õpetajate Leht 13.11.09 Peeter Helme(kirjanik): Eesti kirjanike kaks päeva päris elu - "... raamatukogud on kõikjal niivõrd ilusad! Igal pool paistsid värske remondi jäljed, ka olid Adavere mõisa, Jõgeva linnaraamatukogu, Laekvere valla Muuga raamatukogu ning Rakveres asuva Lääne-Virumaa keskraamatukogu ruumid hubased ja maitsekad. Jääb üle vaid loota, et need kohad ei kujuta endast erandeid ja raamatukogud on kõikjal Eestis nii meeldivad, et neisse ei taheta tulla mitte ainult raamatuid lugema või internetti kasutama, vaid viitsitakse kuulata ka kirjanikke, kes küll püüavad, aga kohe kuidagi ei oska vältida langemist eneseimetlusse..."

NB! 28.-29.10.2009 Raplamaal Alu mõisas Eesti emakeeleõpetajate seltsi ja kultuuriministeeriumi ühis­seminar „Lugemisaasta – lugemise aeg”. Loe ülevaadet ÕpL 20.11.2009 (Autor: Edward Kess, Tallinna 37. keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja). Loe ka EDWARD KESS: Kirjanduse positiivne iive Epl 02.09 2006 : "... Mööngem tõika, et noored kirjutavad. Olgu eestlase kultuuritarbimisega kuidas on, kuid positiivne iive ja uusi tuuli toovad noored autorid ei ennusta sugugi musta tulevikku. Kui riigil ja kodanikel jätkub julgust ja tahtmist toetada ning innustada noori kirjanike, siis kindlasti leidub ka kümnete aastate pärast eestlase lugemislaual rahvuslikku ilukirjandust..." : Kirjandus pakub ja vajab võimalusi :

Miks kirjastused taunivad sundeksplaride seadust selle praegusel kujul?

Loe lähemalt EPL 22.07.08 !

Sundeksemplariseadus
Loe siit ka! Ja siit!
Loe: Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kogude toimkonna pöördumine seoses Sundeksemplariseaduse muudatuste ettevalmistamisega siit :
" Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kogude toimkonna liikmed, kelle hulka kuuluvad ka esindajad sundeksemplare saavatest raamatukogudest, arutasid oma koosolekul 21. aprillil 2009 Tartus 1997. a. kehtiva Sundeksemplari seaduse muudatusettepanekuid. Koosolekust osavõtjad soovitavad jätta Sundeksemplari seaduse trükiseid käsitlevad ja hästi reguleeritud üldpõhimõtted samaks, sest praegusel kujul seadus toimib.
Sundeksemplari saavatel raamatukogudel on välja kujunenud efektiivselt toimiv süsteem sundeksemplaride hankimiseks, kirjeldamiseks ja hoidmiseks. Vaid läbimõeldud töökorraldus, pidev ja operatiivne sundeksemplaride nõutamine ning vastastikune koostöö garanteerib rahvusteavikute jõudmise raamatukogudesse. Sel viisil moodustub Eestis erinevate raamatukogude peale võimalikult täielik rahvusteavikute kollektsioon. Kuigi seadus kohustab väljaandjaid sundeksemplare loovutama, on sundeksemplaride laekumises väga suur roll siiski raamatukogude enda aktiivsel tööl. Parimad oma ala asjatundjad teevad seda tööd tõelise pühendumisega. Toimivat süsteemi lõhkuda ei ole mõistlik.

Rahvustrükise säilimise seisukohast on väikeriigi väljaannete hoidmine mitmes erinevas kohas säilituspõhimõtteid silmas pidades oluline. Samuti tuleb arvestada kogude ajaloolist kujunemist, järjepidevust ja maksimaalset ammendavust uurijate jaoks.
Sundeksemplari valikulise säilitamise ettepaneku kohta leiame, et sundeksemplari mõte on just nimelt valikuta säilitamises – vaid tulevikus saab anda lõpliku hinnangu, mis on teadus- ja loometööks vajalik, mis mitte. Just objektiivne pilt ajastust saab tulevikus olla teadusliku uurimise objektiks.
Hoidlate küsimus tuleb lahendada riiklikul tasemel, pidades eesmärgina silmas kõigi kogude, sealhulgas sundeksemplaride säilitamist. Kogude kirjeldamise ja säilitamise osas on suureks abiks olnud erinevad riiklikud programmid, siiski on neist saadud toetused ebapiisavad hoidlate olukorra parandamiseks.
Soovitame Kultuuriministeeriumil koostöös Teadus- ja Haridusministeeriumiga kaaluda seadusemuudatust arhiivraamatukogude määramise osas. Arhiivraamatukogu staatus ei saa olla tähtajaline ja periooditi taotletav, see ei ole riiklikult mõistlik.
Soovitame viia seadusse sisse täienduse trükieelsete failide loovutamisest Eesti Rahvusraamatukogule ja säilitamisest sealsamas, luues võimaluse nende kasutamiseks vähemalt kahes punktis (autoriseeritud töökohas), neist üks Eesti Rahvusraamatukogus ja teine Tartu Ülikooli Raamatukogus, lähtudes analoogiast võrguväljaannetega. Seadus vajab täiendamist ka auviste ja elektrooniliste teavikute säilitamise ning sellealase koostöö osas.
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kogude toimkonna liikmed: Tartus, 21. aprill 2009
Tiina Feldmanis (Eesti Patendiraamatukogu),
Maimu Heintalu (Eesti Hoiuraamatukogu),
Kairi Felt (Eesti Rahvusraamatukogu),
Kristhel Haak (Tartu Ülikooli Raamatukogu),
Anu Iho (TLÜ Akadeemiline Raamatukogu),
Merike Kiipus (Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu),
Helle Klementi (Eesti Rahvusraamatukogu),
Kate-Riin Kont (Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu),
Kaire Lass (Eesti Rahvusraamatukogu),
Kristin Liba (Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu),
Eve Lipand (Eesti Hoiuraamatukogu),
Elvira Mutt (Eesti Kunstiakadeemia Raamatukogu),
Kristina Pai (Tartu Ülikooli Raamatukogu),
Ilvi Rauna (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Raamatukogu),
Raina Rohumaa (Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu)
Vaiko Sepper (Eesti Hoiuraamatukogu)
Ülle Talihärm (Eesti Rahvusraamatukogu)
Marje Tamre (Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu)
Tiina Tohvre (Eesti Maaülikooli Raamatukogu)
Kaarin Viirsalu (Tartu Ülikooli Raamatukogu)"
Loe siit ka: Pm 97/01/13

Tiiu Valm , kauaaegne RR juht, töötab praegu eduka kirjastuse toimetuse juhina. See on minu meelest oluline garantii selleks et taastuks kirjastustepoolne kvaliteetne märksõnastamine autoriga koostöös arvesse võttes EMS-s kehtestatut!

Peeter Olesk Eesti maaeluelukultuuri järjepidevusest

Loe! Sakala 7.7.09

... Eesti põllumajandusmuuseum ei olnud mõeldud praeguse maaülikooli ajaloo muuseumina või kui, siis marginaalselt, üksikute õppejõudude isikufondide ja unikaalsete õpetusseadmete ulatuses. Et maaülikool on oma nime, ajaloo pikkust, struktuuri ning õppehoonete asukohta palju kordi muutnud, on tema ajaloo kokkukirjutamine äärmiselt problemaatiline. Selleks läheb tarvis terviklikku metakeelt.
Jüri Kuuma huvitas selles vallas eraldi põllumajanduslik arvepidamine, sest maaparandus on oma loomu poolest alati kollektiivne ettevõtmine. Tammsaare kirjeldas säärasest tööst peamiselt kraavitamist, Oskar Luts «Suves» kivilõhkamist.
Tahtes Jüri Kuuma elutööd jätkata, peaksime jõudma küsimuseni, mismoodi toimis talupidamises arvepidamine, kui ei päriskohapidajad ega sulased olnud matemaatikat õppinud.
Teine küsimus on kidasem. Maaülikooli raamatukogus puudub hulk ülikooli õppejõudude õpikute ja õppevahendite eksemplare. Osa neist on sisuldasa muidugi aegunud, kuid nad kirjeldavad sellegipoolest didaktiliste printsiipide evolutsiooni, seda teekonda, mille lõpusirgele on jõudnud järgmise põlvkonna kolleeg.
Just nende printsiipide analüüs ja korrigeeritud arendamine on üks algava kümnendi tähtsamaid ülesandeid, mille lahendamiseks on vaja rikkalikult näitematerjali.
Soovitan maaülikooli kasvandikel kodused kogud selle nurga alt läbi vaadata. Mis meie raamatukogus puudub, seda näeb raamatukogudevahelisest e-kataloogist ESTER interneti kaudu kerge vaevaga...