Arvuti on märkamatult saanud igapäevaelu osaks, selle ees veedavad pikki tunde kontoritöötajad ja koolilapsed, koduperenaised ja pensionärid. Arvuti on tööriist, õppevahend, meelelahutaja ja suhtlemisvahend. Aga arvuti on toonud meie ellu ka uusi hädasid.
See vaikselt nurgas nohisev värvilise ekraaniga kast suudab tekitada nii ihu- kui hingehädasid. Arstidele on hästi tuttav "hiirekäe sündroom", mis vaevab neid, kes palju arvutiga töötavad. Tegemist on siis hiirt liigutava käe tervisehädaga, mis tekib sundasendist ja ühetaolistest liigutustest põhjustatud lihasväsimuse ja haigusnähtudega nii õlavöötmes, küünarnuki- kui randmepiirkonnas.
Töökoht mugavaks!
Paljudes kontorites, aga ka kodudes on arvutilauaks vana kirjutuslaud, mille taga harilik tool. Viimane aeg on need asendada spetsiaalse arvutilaua ja reguleeritava kontoritooliga
- tooli kõrgus peab olema reguleeritav ning seljatoe kõrgus ja kaldenurk muudetavad.
Lauda ja tooli ostes tuleb kindlasti proovida tulevasel "töökohal" istuda
- korralikus mööblikaupluses on selline Võimalus tavaliselt olemas. Parem on seda teha kahekesi: kõrvaltvaataja oskab paremini hinnata, kas istuja asend laua taga on õige. Sageli on arvutikasutaja juba omandanud vale kehahoiaku, ega anna endale aru, et sisseharjunud "mugav" asend on tema tervisehädade põhjus.
Töölaua pind peab olema küllaldaselt suur, et võimaldada kuvari, klaviatuuri ja hiire, dokumendihoidja sobivat paigutamist. Samuti tuleb vaadata, kas laual on piisavalt riiuleid või sahtleid arvuti lisaseadmete (skänner, printer, kõlarid) jaoks ja nende paigutus otstarbekas. Kindlasti on oluline, et väljatõmmataval klaviatuurisahtlil oleks ruumi ka hiire jaoks, hiirepadi korralik ja ranne toetatud.
Ohutus- ja tervisenõuded arvutiga töötamise kohta on pandud paika juba sajandi alguses, aga tuletaks need taas meelde.
Õige kehaasend istudes:
o reied peavad asetuma horisontaalselt ja sääred vertikaalselt;
o istme kõrgus peab olema sobiv põlveõndla kõrgusega või olema sellest veidi väiksem;
o käte asend peab olema selline, et õlavarred oleksid vertikaalselt, käsivarred horisontaalselt, küünar- ja õlavarre vaheline nurk ei või olla alla 90°;
o selg peab olema sirge, pea veidi ette kallutatud (5-7°);
o jalatald peab moodustama säärega mõttelise nurga vähemalt 90°;
o mõtteline joon, mis ühendab kahte õlga, peab olema paralleelne pealaetasandiga
Täiendavad nõuded kehaasendile:
o Töötajale/õppijale sobiva kehaasendi istudes peab saavutama laua ja tooli asjakohase konstruktsiooniga ning nende valik peab vastama õppija kasvule;
o kuvari ekraani vertikaalasendi puhul peab õppija silmade tase olema ekraani keskpunktis või 2/3 selle kõrgusest;
o pilgu suuna mõtteline joon peab olema risti ekraani keskosa pinnaga, selle hälve võib olla+10°;
o kuvari ekraani äärtel oleva teksti vaatamisel peab vaatenurk (pilgu-suuna mõttelise joone ja ekraanipinna vahel) olema vähemalt 45°.
Arvuti peab olema paigutatud ruumis nii, et ekraanil ei tekiks peegeldusi ja ekraani helendus poleks liiga suures kontrastis ümbritseva valgusega. Ühtviisi halb on nii akna ees kui päris pimedas nurgas oleva ekraani vaatamine, pimedal ajal peab toas olema üldvalgus, paberil oleva teksti arvutisse sisestamisel aga peab see olema täiendavalt valgustatud. Pidev arvutiekraanile vaatamine väsitab silmi.
Lisaks sellele, et silmade ja ekraani vahele peab jääma vähemalt 50 cm, ei tohi ekraan võbeleda ja tekst peab selgesti nähtav olema. Ära unusta arvutipoest osta ekraanipuhastuslappe!
Hoolitse ka selle eest, et hiirematt ja hiir ise oleksid puhtad. Väikegi takistus hiire liigutamisel väsitab kätt rohkem, kui arvata oskame.
Tee puhkepause!
Ka täiskasvanud inimene ei tohiks ühes ja samas asendis viibida üle ühe akadeemilise tunni (45 minutit). See kehtib ka arvutiga töötajale. Kord tunnis tuleks kasvõi mõneks minutiks laua tagant püsti tõusta, võimaluse korral pisut ringi jalutada või vähemalt asendit muuta. Iga teine paus võiks olla pikem, kuni 10 minutit. Laste jaoks on järjest arvuti taga istumise aeg palju lühem. Kui koolis jälgivad seda õpetajad, siis kõdus tuleb vanemal lapse tegemistel pilku peal hoida ja püüda talle selgitada, et ta ka ise ajapiiranguid jälgiks. Sotsiaalministri määruse järgi võib kooliealine arvutiga järjest töötada: 1.-3. klassi laps 15 minutit, 4.-7. klassis 25 ja 8.-12. klassis 30 minutit. Koolieeliku arvuti taga istumise aeg võiks järjest piirduda 10-15 minutiga. Tegelikkuses kipub (eriti kodus) see aeg paratamatult pikemaks venima... Puhkepauside ajal tee kindlasti harjutusi nii silmadele kui kätele-kehale.
NÄIDISHARJUTUSED SILMADELE
Harjutusi tee istudes või seistes, silmad kuvari ekraanilt ära pööratud, silmade suurima liikumisulatusega, hingates normaalse rütmiga.
Harjutusi vali soovi kohaselt kas üks või kaks, varieeri neid päeva jooksul.
Lisaks peab arvutiga töötamisel teadlikult silmi pilgutama, et ei tekiks sarvkesta kuivamist ning sellest tingituna silmade väsimus- ja kuivustunnet ning vajadust silmi hõõruda.
1. harjutus
Sule silmad, silmalihaseid pingutamata loenda arve 1-4, seejärel ava laialt silmad ning vaadates kaugu-sesse loenda arve 1-6. Tee seda 4-5 korda. Vaadates ninaotsale loenda arve 1-4, seejärel suuna pilk kaugusesse, loendades arve 1-6. Tee seda 4-5 korda.
Sirge seljaga, pead pööramata tee silmadega aeglasi ringliigutusi üles-paremale-alla-vasakule ning vastassuunas üles-vasakule-alla-paremale. Seejärel vaata kaugusesse, loendades arve 1-6. Tee seda 4-5 korda.
Pead liigutamata suuna pilk üles, samal ajal loenda arve 1-4; suuna pilk otse, loenda arve 1-6. Seda harjutust tee samalaadselt ka alla-otse, paremale-otse ja vasakule-otse. Suuna pilk diagonaalselt ühele ja teisele poole, seejärel otse, loendades arve 1-6. Tee seda 4-5 korda.
2. harjutus
Pilguta silmi silmalihaseid pingutamata, loendades arve 10-15.
Pead pööramata vaata suletud silmadega paremale, loendades arve 1 kuni 4, seejärel otse, loendades arve 1-6; seejärel samalaadselt vasakule-otse, alla-otse, üles-otse. Tee seda 4-5 korda. Vaata silmadest 20-30 cm kaugusele sirutatud nimetissõrmele, loendades arve 1-4, seejärel suuna pilk kaugusesse, loendades arve 1-6. Tee seda 4-5 korda.
Tee avatud silmadega keskmises tempos 3-4 ringliigutust ja kinnita pilgu suund paremale; tee ringliigutusi vastassuunas ja kinnita pilgu suund vasakule, seejärel lõõgasta silmalihaseid vaatega kaugusesse, loendades arve 1-6. Tee seda 2-3 korda.
3. harjutus
Mõlema käe nimetissõrmega masseeri ringjate liigutustega silmade ümbrust kulmude köhalt meelekohale ja sealt õrnemate liigutustega piki alalaugu sisemise silmanurgani. Vaata 40 cm kauguselt sõrmeotsale, seejärel lähenda sõrm silmadele, sõrme pidevalt jälgides. Korda 5-6 korda. Vaata aknast kaugusse,
seejärel lähedal asuvat eset või sõrmeotsa. Tee seda 5-6 korda.
Vaata vaheldumisi üles-alla, paremale-vasakule. Tee seda 5-6 korda. Tee silmadega ringliigutusi. Tee seda 6-7 korda. Sule silmad, kattes need 10 sekundiks peopesaga. Tee seda 3-4 korda. Pane suletud silmadele jahe või külm kompress 2-3 minutiks.
Masseeri õrnalt meelekohti 10 sekundit.
NÄIDISHARJUTUSED KÄTELE
Tee u 10-sekundiline paus arvutiga töötamisel, mille jooksul langeta käed lõdvestunult külgedele, raputa neid, pendelda ette-taha, ringita õlgu.
- Tee 3-4-minutiline paus arvutiga töötamisel, mille jooksul tee harjutusi istudes: tõsta õlgu ja langeta neid, ringita;
- käed lõdvalt külgedel, kalluta pea aeglaselt ühele õlale, pinguta lihaseid ja tõsta pea tagasi otse-asendisse;
- lõdvestu ja tee siis sama harjutust teisele poole;
- siruta sirged käed külgedel alla põranda suunas, siruta kaela ette ja üles, hoia asendit ja pinguta hetkeks ning lõtvu;
- tõsta käed küljelt üles, samaaegselt sügavalt sisse hingates (pea jäta käte vahele), hoia hetkeks asendit ja lõdvestu - langeta käed ja pea;
- toeta küünarnukk lauale, suru otsmik tugevasti vastu peopesa, pinguta kaelalihaseid ja lõdvestu;
- seejärel otseasendist toeta käsi vastu kõrva, pinguta kaelalihaseid ja lõdvestu ning korda sama teise käega.
Tööandja ülesanded
Tööandja peab korraldama töö selliselt, et töötaja saab silmade ülepinge ja sundasendis töötamisega tekkivate vaevuste ennetamiseks vaheldada kuvariga töötamist teistlaadsete tööülesannete täitmisega.
Kui see pole võimalik, peab töötaja saama perioodiliselt pidada puhkepause. Puhkepauside kestus peab moodustama vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast.
Tööandja peab töötajale, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvariga, korraldama tervisekontrolli, mis hõlmab:
- silmade ja nägemise kontrolli, arvestades töötervishoiuarsti või silmaarsti määratud tähtaega konkreetsele töötajale, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul, või töötaja nõudmisel kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäirete korral;
- luu-ja lihaskonna seisundi kontrolli, eelkõige sundasendis viibimisega seotud vaevuste avastamiseks, sagedusega mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul, või töötaja nõudmisel kuvariga töötamisel tekkinud vaevuste korral.
Kui kontrollil selgub, et töötaja nägemisteravus on vähenenud, peab tööandja hankima arsti tõendi alusel töötajale kuvariga tööks ettenähtud prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid või kokkuleppel töötajaga hüvitama nende maksumuse.
Kui kontrollil selgub, et töötaja tervis on mitteergonoomiliste töötingimuste tõttu halvenenud, peab tööandja viivitamata rakendama abinõusid töötamiskoha ergonoomilise kujunduse parandamiseks. Tervisekontrolle tehakse ning nimetatud abinõusid rakendatakse tööandja kulul.
Allikad:
-
Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1- T
ervisekaitsenõuded arvutiõppele ja arvuti avalikule käsutamisele Avaldatud: Harju Ekspress, 15.02.2008
