Ilukirjanduse müük kahanes mullu enneolematult väikeseks - Kultuur - Postimees.ee

Ilukirjanduse müük kahanes mullu enneolematult väikeseks - Kultuur - Postimees.ee

Eesti autorite lasteraamatuid ostetakse rohkem: Pm 27.12.2011

Uusi lasteraamatuid ilmub üha vähem. Pm 27.12.2011

Lastekirjanduse esikümme
1. (6.) Pilvi Kula «Valmistume kooliks 1» (Koolibri) – 6116
2. (8.) Pilvi Kula «Valmistume kooliks 2» (Koolibri) – 5865
3. (12.) Olivia Saar «Eesti ­jõulusalmide ja -juttude kuld­raamat» (TEA) – 5468
4. (23.) «Maailma muinas­juttude kuldraamat» (TEA) – 4067
5. (30.) Contra ja Nemvalts «Poiste aabits» (Grenader) – 3223
6. (33.) Aleksei Turovski «Aleksei Turovski loomalood» (TEA) – 3159
7. (36.) Andrus Kivirähk «Kaka ja kevad» (Varrak) – 2782
8. (38) Pilvi Kula «Valmistume kooliks. Kirja eel­harjutused» (Koolibri) – 2673
9. (44.) Silvi Väljal «Jussikese seitse sõpra» (Avita) – 2259
10. (47.) «Loomariigi ehituskunst» (TEA) – 2143

2011. aasta enim müüdud raamatud
1. Aive Luigela «Tervise kokaraamat» (Varrak, klubiraamat) – 13 183
2. TEA entsüklopeedia 6. köide (TEA) – 8155
3. TEA entsüklopeedia 7. köide (TEA) – 8094
4. Nadežda Kaarma «Nadja ­koogid» (Menu) – 7700
5. Irina Tammis ja Pille Petersoo «Jõulud kodus» (Varrak, klubiraamat) – 7289
6. Pilvi Kula «Valmistume kooliks. 1» (Koolibri) – 6116
7. Andres Kasekamp «Balti riikide ajalugu» (Varrak, klubiraamat) – 6110
8. Pilvi Kula «Valmistume kooliks. 2» (Koolibri) – 5865
9. Marju Kõivupuu «101 Eesti pühapaika» (Varrak, klubiraamat) – 5754
10. Raul Vaiksoo «Aja lugu I» (TEA) – 5602
11. Johannes Pirita «Uued liiklusreeglid ja ohutu sõidu õpetus» (TEA) – 5497
12. Olivia Saar «Eesti jõulu­salmide ja -juttude kuldraamat» (TEA) – 5468
13. Tarmo Vahter «Vaba riigi ­tulek» (Hea Lugu, Eesti ­Ekspressi raamat) – 5261
14. Maire Suitsu «Kevadpühade piduroad» (Varrak, klubiraamat) – 4954
15. Urmas Laansoo «Retk taimede maailma» (Varrak, klubiraamat) – 4810
16. Reet Pool «Treeni terviseks koos minuga. Seenioride ­koduvõimlemise käsiraamat» (Varrak, klubiraamat) – 4731
17. Epp Mihkels, Lia Virkus ja Pille Enden «Plaadikoogid ja -pirukad» (Ajakirjade Kirjastus) – 4698
18. Rein Sander «101 Eesti puud ja põõsast» (Varrak, klubiraamat) – 4367
19. Irina Tammis ja Elo Lutsepp «Eesti tikand 2» (Varrak, klubiraamat) – 4350
20. Rein Veidemann «101 Eesti kirjandusteost» (Varrak, klubiraamat) – 4348
21. Elina Hytönen «Suur Hiina meditsiini käsi­raamat» (TEA) – 4231
22. Karin Greiner ja Angelika ­Weber «Toataimed. Üle 200 armastatud taime sõnas ja pildis» (Varrak, klubiraamat) – 4219
23. «Maailma muinasjuttude kuldraamat» (TEA) – 4067
24. Aavo Kokk ja Andres Eilart Pintsliga tõmmatud Eesti» (Hea Lugu, Eesti Ajalehed) – 3947
25. Gerda Kordemets, Anne Tuuling «Sulev Nõmmik: kui näeme, siis teretame!» (Tänapäev) – 3830
26. Merit Raju «Hingele pai» (Ajakirjade Kirjastus) – 3451
27. Indrek Hargla «Apteeker ­Melchior ja timuka tütar. III osa» (Varrak) – 3297
28. Evelin Ilves «Kingitud maitsed / Gifts of Taste» (Varrak) – 3260
29. «Maalehe aastaraamat» (Hea Lugu, Maalehe raamat) – 3243
30. Contra ja Nemvalts «Poiste ­aabits» (Grenader) – 3223
31. Rhonda Byrne «Vägi» (Pilgrim) – 3200
32. Viivi Luik «Varjuteater» (EKSA) – 3200
33. Daniel H. Pink «Liikumapanev jõud. Mis meid tegelikult motiveerib» (Äripäev) – 3191
34. Aleksei Turovski «Aleksei Turovski loomalood» (TEA) – 3159
35. «Suur kodudoktori käsi­raamat» (TEA) 3115
36. Indrek Hargla «Apteeker Mel­chior ja Oleviste mõistatus. I osa» (Varrak) – 2785
37. Andrus Kivirähk «Kaka ja ­kevad» (Varrak) – 2782
38. Aive Luigela «Hoidised» ­(Varrak) – 2675
39. Pilvi Kula «Valmistume kooliks. Kirja eelharjutused» (Koolibri) – 2673
40. Tiina Kuuler «Koduveini ­aabits» (Hea Lugu, Maalehe ­raamat) – 2609
41. «Miljon miksi 2» (TEA) – 2490
42. Alison Maloney «Parima vanaema käsiraamat» (TEA) – 2404
43. Kustas Kikerpuu «See saatana salakaval muusika» (Varrak, klubiraamat) – 2377
44. Andres Laasik «Kaljo Kiisk. ­Ikka hea pärast» (Hea Lugu, Eesti Päevaleht) – 2264
45. Silvi Väljal «Jussikese seitse sõpra» (Avita) – 2259
46. Lia Virkus ja Pille Enden «Talvetoidud» (Ajakirjade Kirjastus) – 2251
47. Paulo Coelho «Aleph» (Pilgrim) – 2200
48. «Loomariigi ehituskunst» (TEA) – 2143
49. Indrek Hargla «Apteeker Mel­chior ja Rataskaevu viirastus. II osa» (Varrak) – 2134
50. Elizabeth Gilbert «Söö, palveta, armasta» (Varrak) – 2126


Teatmekirjanduse esikümme
1. (2.) TEA entsüklopeedia 6. köide (TEA) 8155
2. (3.) TEA entsüklopeedia 7. köide (TEA) 8094
3. (9.) Marju Kõivupuu «101 Eesti pühapaika» (Varrak, klubiraamat) – 5754
4. (10.) Raul Vaiksoo «Aja lugu I» (TEA) – 5602
5. (13.) Tarmo Vahter «Vaba riigi tulek» (Hea Lugu, Eesti Ekspressi raamat) – 5261
6. (18.) Rein Sander «101 Eesti puud ja põõsast» (Varrak, klubiraamat) – 4367
7. (20.) Rein Veidemann «101 Eesti kirjandusteost» (Varrak, klubiraamat) – 4348
8. (24,) Aavo Kokk ja Andres Eilart «Pintsliga tõmmatud Eesti» (Hea Lugu, Eesti Ajalehed) – 3947
9. (40.) «Miljon miksi 2» (TEA) – 2490
10. (56.) Mihhail Kasjanov «Putinita» (Hea Lugu, Eesti Ekspressi raamat) – 2047

Tarbekirjanduse esikümme
1. (1.) Aive Luigela «Tervise kokaraamat» (Varrak, klubiraamat) – 13 183
2. (4.) Nadežda Kaarma «Nadja koogid» (Menu) – 7700
3. (5.) Irina Tammis ja Pille ­Petersoo «Jõulud kodus» (Varrak, klubiraamat) – 7289
4. (11.) Johannes Pirita «Uued liiklusreeglid ja ohutu sõidu õpetus» (TEA) – 5497
5. (14.) Maire Suitsu «Kevadpühade piduroad» (Varrak, klubiraamat) – 4954
6. (16) Reet Pool «Treeni terviseks koos minuga. Seenioride koduvõimlemise käsiraamat» (Varrak, klubiraamat) – 4731
7. (17) Lia Virkus, Pille Enden ja Epp Mihkels «Plaadikoogid ja -pirukad» (Ajakirjade Kirjastus) – 4698
8. (19) Irina Tammis ja Elo Lutsepp «Eesti tikand 2» (Varrak, klubiraamat) – 4350
9. (21.) Elina Hytönen «Suur Hiina meditsiini käsi­raamat» (TEA) – 4231
10. (22) Karin Greiner ja Angelika Weber «Toataimed. Üle 200 armastatud taime sõnas ja pildis»
(Varrak, klubiraamat) – 4219


Ilukirjanduse esikümme
1. (27.) Indrek Hargla «Apteeker Melchior ja timuka tütar. III osa » (Varrak) – 3297
2. (32.) Viivi Luik «Varjuteater» (EKSA) – 3200
3. (35.) Indrek Hargla «Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus. I osa» (Varrak) – 2785
4. (46.) Paulo Coelho «Aleph» (Pilgrim) – 2200
5. (48.) Indrek Hargla «Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus. II osa» (Varrak) – 2134
6. (49.) Elizabeth Gilbert «Söö, palveta, armasta» (Varrak) – 2126
7. (76.) Viivi Luik ja Hedi Rosma «Ma olen raamat» (SEJS) – 1830
8. (77.) Heiki Raudla «Kuldsed lood» (TEA) – 1816
9. (90.) Peep Ilmet (koostaja) «Salme jõuludeks» (Varrak) – 1656
10. (92.) Sara Gruen «Vesi elevantidele» (Hea Lugu, Eesti Ekspressi raamat) – 1623

Aimekirjanduse esiviisik
1. (7.) Andres Kasekamp «Balti riikide ajalugu» ­(Varrak, klubiraamat) – 6110
2. (15.) Urmas Laansoo «Retk taimede maailma» (Varrak, klubiraamat) – 4810
3. (33.) Daniel H. Pink «Liikumapanev jõud. Mis meid tegelikult motiveerib» (Äripäev) – 3191
4. (54.) Aleksei Turovski «Loomult loom» (Varrak) – 2106
5. (82.) Arkadi Babtšenko «Sõda Tšetšeenias: ühe sõduri lugu» (Grenader) – 1725

Biograafiate esiviisik
1. (25.) Gerda Kordemets ja Anne Tuuling «Sulev Nõmmik: kui näeme, siis teretame!» (Tänapäev) – 3830
2. (42.) Kustas Kikerpuu «See saatana salakaval muusika» (Varrak, klubiraamat) – 2377
3. (43.) Andres Laasik «Kaljo Kiisk. Ikka hea pärast» (Hea Lugu, Eesti Päevaleht) – 2264
4. (55.) Gunnar Press «Jüri Jaanson. Sauruse tee» (Menu) – 2060
5. (71.) Tuuli Koch «Savisaar – tujukas mängur» ­(Ajakirjade Kirjastus) – 1860

K-M Sinijäev: Omakeelse kirjanduse kadumine on kahe põlvkonna küsimus. Pm 31.01.2012
A. Kivirähk: Inimesed loevad ilukirjandust raamatukogus. Pm 31.01.2012

2011.a. debüüdipreemia laureaat selgus 23. novembril - Betty Alveri sünnipäeval!

Betti Alveri 2011 .a. debüüdipreemia žürii (esimees Maia Tammjärv, liikmed Kajar Pruul, Hannes Varblane, Valdur Mikita ning eelmise aasta Alveri preemia laureaat Triin Põldra Nirti) valis üle poolesaja debüütteose hulgast konsensuse alusel nominentideks välja kaheksa raamatut.

Proosa :

Mari Järve ulmeromaan "Esimene aasta",
Margus Tamm lühiproosakogu "Unesnõiduja",
ja kaks noorteromaani:
Linda-Mari Väli "Eikeegi eikunagi eikusagil" ,
Marek Kahro "Kaljud ja kameeleonid".

Luulekogud:

Maarja Pärtna "Rohujuurte juures",
Helena Läks "Helena Läks",
Kaur Riismaa "Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd" ,
Siim Pauklin "Aheldatud Jõgeva".

Laureaat on kunstnik ja disainer Margus Tamm , Eesti Kunstnike Liidu liige aastast 2005 - !

Õnnitleme esikraamatule "Unesnõiduja" (2011, kirjastus Raudwara) Betty Alveri preemia omistamise puhul autorit!

NB! Eesti esimene nutiraamatuna jõudis "Unesnõiduja" Apple´i raamatupoodi iBookstore (Loe: Forte 20,10.2011)

Piret Viires: läinud kümnendil toimus eesti kirjanike hulgas digimodernistlik veebiplahvatus - Arvamus - Postimees.ee

Piret Viires: läinud kümnendil toimus eesti kirjanike hulgas digimodernistlik veebiplahvatus - Arvamus - Postimees.ee

Piret Viirese lugu põhineb «Nurklikud nullindad. Konverents eesti nüüdiskirjandusest» 9.–10. detsembril Tallinna konverentsi ettekandel. Konverentsi korraldajad: Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi kirjandusteaduse osakond ja Eesti Kirjanike Liit. Toetas Eesti Kultuurkapital.

* eesti kirjanike n-ö digimodernistlik veebiplahvatus?

* Blogid on mitmetel kirjanikel:
Vahur Afanasjev, Contra, Aapo Ilves, Andrus Kasemaa, Kivisildnik, Jaan Kaplinski, Igor Kotjuh, Diana Leesalu, Jaan Pehk, Paavo Piik, Aare Pilv, Aarne Ruben, Olavi Ruitlane, Ivar Sild, Andra Teede, Elo Viiding, Heiki Vilep, Toomas Vint, Wimberg, Tõnu Õnnepalu ... (NB! nimekiri on ebapiisav! ).
* iseseisva blogis ilmunud veebiteoseks peab Piret Viires vaid Tõnu Õnnepalu blogi «Esna aeg», mis ühendab loodusfotod ja pildiallkirjad.

* eesti kirjanikud ei jagavat ettekande autori sõnul blogilugejatega oma intiimseid mõtteid, pihtimuslikku autobiograafilisust on minimaalselt.

* blogimise kõrgaeg hakkavat väidetavalt mööda saama, blogisid on küll loodud ja luuakse veel, aga enamik jääb pooleli ja seisab internetiavarustes. Ka osa eesti kirjanikke on oma blogid pooleli jätnud ja pole postitusi lisanud (nt Kivisildnik, Õnnepalu, Elo Viiding). Kui on küsitud, kuhu siis blogijad on kadunud, on vastus – Facebooki.

* Väga esialgse arvestuse kohaselt on eesti kirjanikke Facebookis 40–50 ringis ja nende hulk kasvab. Facebookis domineerivad ennekõike lühikesed teated oma tegevuse kohta, info üritustest, ajaviitemängud ja arutelud.

* Twitter on ju näiteks ergutanud Rein Rauda propageerima omaette kirjandusžanrit – tviteratuuri. Ootuspäraselt on veebis rohkem kodus nooremad kirjanikud ja nende seast on jõudnud nii mõnedki ka päriskirjandusse (nt Nirti, Diana Leesalu jt).

2010 Alveri auhind: Nirti: Ja anna meile andeks meie võlad

Betti Alveri kirjandusauhinna 2010.a. žürii: Heiki Vilep (esimees), Andres Ehin, Sandra Jõgeva ja Lauri Eesmaa
valis tänavu auhinnasaajaks 8 sõelale jäänud debütandi (vt allpool!) seast välja Nirti.

Loe siit !

* Berit Renser, Terje Toomistu "Seitse maailma" (Petrone Print 2009)
* Nirti "Ja anna meile andeks meie võlad" (Petrone Print 2009)
*Donald Tomberg "Kazimir, Vladimir ja teised" Tartu leidumused vt siit! (Kirjastuskeskus 2010)
*Margus Karu "Nullpunkt" (Pegasus 2010)
* Siim Nurklik "Kas ma olen nüüd elus" (2010)
* Ott Kilusk "Oktoobrikuine tuuker" (Kirjastuskeskus 2010)
* Aigi Vahing "Valik" (Pilgrim 2010)
* Häniläne "Ma pühäpääväpõllõ mõsi" (Võro Instituut 2010)


2009 auhindade kohta vt siin!
2008 laureaat, vt siit!

Kirjandusfestival Prima Vista 2010

Kirjandus kui nafta - Dmitri Bõkav(1967-) oli leidnud mõjuka võrdluse!
Dmitri Bõkov on lõpetanud Moskva Ülikooli ajakirjanduse teaduskonna kirjanduskriitika eriala cum laude, Vene Kirjanike Liidu liige alates 1991. aastast . kuue romaani ja kuue luulekogu ning kolme publitsistika kogumiku autor, Bulat Okudzava ja Boriss Pasternaki biograaf. Prima Vista MTÜ ja EKS ühisväljaandena on nüüd eesti keelde jõudnud Dmitri Bõkavi romaan "Mahakantud" (Списнные). Tõlge Toomas Kall, toimetaja Kairit Henno. (Pehmes paberköites ja tihedas kahvatuvõitu šriftis, kahjuks). Festivalihind 150. kr.

Kaarel Tarand heitis Prima Vista 2010 avamisele järgnenud vestlusringis "Mitmes võim on kirjandus?" ette eesti oma õpetlasautorite huvipuudust loodusteaduste tutvustamiseks!
vt siit!
vt siit ka! Jaan Tooming arvab nii: "... Kaplinski kirjutab oma raamatu lõpupeatükis ennetest ja mainib astroloogiat, kuid see peatükk on küll liigliha. ... võiksime tõlkida näiteks Michio Kakut, füüsikut, tuntud teaduse populariseerijat, kelle viimane raamat maailma võimatutest asjadest on huvitav lugeda, kuigi ta sinisilmselt usub, et nt telepaatia seletatakse kunagi teaduslikult ära. Michio Kaku bestseller „Hüperruum” tuleks kindlasti eesti keelde tõlkida ning head on ka tema „Paralleelsed maailmad” ja „Nägemused”. Viimane on jälle ülioptimistlik raamat ja see teeb meie praeguses maailma üliohtlikus olukorras veidi ettevaatlikuks..."
Kus Eesti endi täppisteadusbestsellerid, mida tõlgitaks teistesse keeltesse?

Toomas Vint: Proosamaastik 2009, kaldu harrastuskirjanduse poole

Eesti Kirjanduse Seltsi 2009. aasta eesti kirjanduse ülevaatekoosolekul peetud hr Toomas Vindi ettekannet uue proosakirjanduse kohta loe siit!

Sirp jätkab järgmistes numbrites samal koosolekul peetud Hannes Varblase (2009. aasta luule), Toomas Kiho (reisikirjandus), ja Kadri Tüür (kriitika) ettekannete avaldamist.

Loe edasi:
Kolm korda üks kolmandik on umbes üks, Sirp, 23.4.2010
Reisile raamatuga, Sirp, 23.4.2010
Kes loeb? 2009. aasta päevakriitikast, Sirp, 23.4.2010

Kirjarahvas ilmutab end õpilastele pildiraamatus

Kirjarahvas ilmutab end õpilastele pildiraamatus - Kultuur - Tartu Postimees










Eesti Kirjandusmuuseumis esitleti Alar Madis­soni, Piret Noor­hani ja Vilve Asmeri ühistööd «Kirjarahva pildiraamat. Fotosid aastatest 2001–2009». Kunst, Tartu 2009, 163 lk.

HTM keeleosakonna peaeksperdi Riina Koolmeistri hinnangul peaks «Kirjarahva pildiraamat» sobima õppevahendiks nii algklassides kui ka gümnaasiumis, nii keeleõpetajale, kunstiõpetajale, ühiskonnaõpetuse õpetajale kui ka teistele.

.... Peaaegu kogu tiraaž läks veebruari lõpul haridus- ja teadusministeeriumi eestvõttel ja koostöös kirjastusega Kunst kingituseks kõikidesse üldhariduskoolidesse. Seepärast on järjehoidjaks kaasa pandud minister Tõnis Lukase pöördumine!

Võrumaa Teataja tutvustab lugemisaasta raames kodukandikirjanikke

Nööbu, näidend joomisest ja miljon krooni ehk Võrumaa Teataja Olavi Ruitlasel külas
Võrust pärit kirjanikul käisid külas Irja (Vaher) Tähismaa ja Inno Tähismaa
Kuna käimas on lugemisaasta, siis Võrumaa Teataja võtab nüüdsest lähema vaatuse alla Võrumaal elavad ja Võrumaaga seotud kirjanikud, et uurida neilt, mis neil parajasti teoksil.

Võrumaa kirjanike galeriid vt siit! Võrumaa lastekirjanikud!

Jah, raamatuaastad on nüüd asendatud lugemis­aastaga? küsib Jaan Tooming

Lugemisaasta.
Jah, raamatuaastad on nüüd asendatud lugemis­aastaga. Eks see ole natuke naljakas ka. Nagu oleks vaja hakata lugema õppima, kuigi nimetame ennast uhkelt raamatu­rahvaks.

Lugema õppimine on tore protsess, ikka tähtede kaupa, siis sõnad kokku ja lõpuks lausejupid, kuni laps rõõmsalt taipab, mida loeb. Kõi­gepealt muidugi koolis aabits, siis muud lastele määratud lugemispalad, värsse lausa õpitakse pähe. Ja varsti laps enam ei ootagi, et vanemad jutustaksid midagi või loeksid ette – ise, ise saan hakkama, rõõmustab laps. Ja siis tuleb raamat kakajunnist, oi-oi kui tore raamat, lausa naerma ajab.

Elu on ropuks läinud

Kuid me unustame, et maainimene ei ütle kunagi „kaka”, ta ütleb ikka otse välja: „sitt”. Nii et sitajunn. Kuidas küll seda tohib! Linnavurledest emad ja isad kirtsutaksid nina ja peidaksid raamatu lapse eest, rumalate sõnade õppimine on ju keelatud, kuigi laps on juba ammu teadlik sõnast „sitt”. Aga autor teenib nendega ränka raha ning talle võib ainult soovitada kirjutada järgmiseks „Nokupoisi seiklused lollidemaal”.

Nali naljaks, asi on veidi tõsisem, kui näib. Praegune kirjandus kubiseb roppustest ja seda peetakse kirjandusringkondades normaalseks. Ainult Arvo Valton on tagasihoidlikult maininud, et tema ei kavatse oma loomingus vängeid sõnu kasutada, saab ka ilma hakkama. Jah, elu on ropuks läinud ja kirjandus peab peegeldama elu. Kuid siin räägib Nikolai Baturin hoopis imelikku juttu, et kirjandus peab looma võimatuvõimalikke maailmu, ta lausa eitab realismi. Nii et erandeid siiski on. Tänu Jumalale.

Meil ilmub tohutul hulgal raamatuid, kuigi enamasti väga väikeses tiraažis. Mõtleme välja sihtgruppe ja reklaamime oma kaupa. Kirjastused võistlevad omavahel hittide pärast ja möll missugune. Kui palju on aga selles kõiges väärtkirjandust? Ja kes seda meie internetiajastul loeb? Ilmselt siiski vähesed.

Jah, kooliõpetajad lausa kaebavad lugemisoskuse vähenemise üle. Lapsed ei taipa teatavate mõistete ja vanade sõnade sisu ning on hädas oma mõtete väljendamisega. Haridussüsteem lonkab, võib selle pääle öelda. Ja me näeme, kuidas seda vaest haridussüsteemi püütakse aina parandada ja putitada.

Kultuurini jõuavadki vähesed

Hea kirjandus on olnud kogu aeg määratud vähestele, peab natuke nukralt nentima. Kui aga tunda mõndagi noort inimest, kes loeb isukalt väärtkirjandust, süveneb valitud erialasse ja püüab end igakülgselt harida, võib siiski nentida, et kõik lootus pole veel tuulde hajunud.
Ikka on üksikud geeniused viinud edasi elu ja haritud inimesed tõstnud ka rahva maitset ja kultuuritaset. Ei tohi lihtsalt anda järele kassikullale ja imetleda kõike seda, mida laias maailmas trendiks loetakse, peame jääma endale truuks ja kirjutama südameverega, sügavaist asjust, arutama probleeme, millel tõesti elu ja surma küsimus, ning vaatama elu mitte ainult seltskondlikult positsioonilt, vaid ka universumi seisu­kohalt, nimelt, milline on inimese koht paisuvas universumis ja kas saame hakkama oma hirmsate ökoloogiliste ja sotsiaalsete probleemidega, olles vaid mutukad tohutus universumis.
Vaja on ka ausat ja haritud teejuhti praeguses raamatute laviinis. Tarka inimest, keda usaldada, kes annab nõu, mida lugeda ja millisel eesmärgil. Ja et ta ei alluks trendile, vaid juhinduks ainult väärtustest, mis annaksid lugejale rõõmu ja naudingut lugemisel.

Leida pori seest üles pärlid

Me oleme ju uudishimulikud, kuid praeguses infotulvas kaotame pea ning rabame kõike juhuslikult, sest meil pole teejuhti, tarka teejuhti. Ja nii saabki bestselleriks pori näkku loopimine, tõeline rämpskirjandus, ning nii edasi minnes pole lootustki, et rahva haridustase ja maitse muutuks, muutuks nii, et tõesti oskaksime pori seest pärlid üles leida.
Head lugemisaastat ja rõõmu! " kirjutab EKL liige Jaan Tooming Õpetajate Lehes 12.03.2010

Lugemise õigustamisele oli ERÜ keskendanud tänavuse kõnekoosoleku. Oma teest raamatu manu ja raamatu toest oma elus kõnelesid:

• Andres Langemets, ajakirja Tuna toimetaja, kirjanduskriitik
• Ingo Normet, professor, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli juhataja
• Vallo Kepp, vabakutseline operaator ja režissöör, 2009. aasta kultuuripreemia laureaat loominguliste saavutuste eest

Kingi raamatukogudele raamatuid, esitas ERÜ üleskutse!

Natukene ajaloost: Postimees 1933 teatab!

Kes on Tartus loetavam kirjanik? Praegu töötatakse linna keskraamatukogus statistilisi andmeid läbi, mis annavad täpse ülevaate selle kohta, missugust kirjanikku ja milliseid teoseid Tartus kõige enam on loetud ja loetakse. Nende huvitavate andmete läbitöötamine sünnib kuue viimase aasta kohta, s. o. 1926. aastaga alates. Andmed töötatakse läbi hädaabitööliste krediitide arvel haritud tööta töölistega. Andmete läbitöötamine vältab kuid. [Sõnum] // Postimees,

02.02.1933, nr. 27, lk. 7. (Tartu teated. Lühidalt.) Kop. täiel

...

Hädaabitöödeks Riigi Keskahiivis pole veel summasid. Tänavu lubati esialgu Riigi Keskarhiivile hädaabitööde summadest 1600 kr., hiljem aga teatati, et nende summadega ei maksa arvestada. Praegu pole veel teada, kui palju lubatakse, ... saab tööd anda ainult mõnele üksikule. ... Möödunud aastal sai Riigi Keskarhiiv hädaabitööde summadest kasutada ligi 5000 kr., millega oli võimalus võtta tööle kuni 27 inimest. ... tehti palju lihtsamaid, kuid hädavajalikke korraldustöid. [Sõnum.] //

Postimees, 23.11.1933, nr. 275, lk. 7. (Tartu teated.) Kop. osal.

Loe siit!

Edetabel aastal 2010. Loe Maalehest!

Loe siit!

Lauri Sommerilt empaatiline uudisraamat

... Neile lugejatele, kes kurdavad kaasaegse kirjanduse üha lamedamaks, asjalikumaks, argisemaks, ajakirjanduslikumaks, koledamaks, vägivaldsemaks muutumise üle, peaks Lauri Sommeri „Kolm yksiklast” olema kohustuslik kirjandus. Ilma naljata. Tegu on tõepoolest ülendava lugemisega. Kuna üleloomulikkus on Sommeri kirjeldatavas maailmas loomulik, aga mitte jäik ega struktureeritud, mõjub tema proosaraamat ühtaegu pidulikult ja lohutavalt. Kahtlemata on see selle aasta üks kodumaiseid tippteoseid, väidab Jan Kaus, Sirp 26.01.2010

NB!
Uku Masingu käsikirja "Saadik Magellani pilvest" mentaalne, ajalis-ruumiline ja elulooline taust : magistritöö / Lauri Sommer ; Tartu Ülikool, filosoofiateaduskond, eesti kirjanduse õppetool, Tartu Ülikool, 2003

Loe Uku Masingu kohta siit, siit, siit ja siit , siit , siit .

Nick Drake (19 June 1948 – 25 November 1974). Oma raamatu esitlusel väitis Lauri Sommer, et temale oli Nick muusikaline eeskuju, kohta vt siin, tema lood!

Külatark Darja kaudu viib Sommer meid Setumaa süvaelule ligidale...

vt siit ka!

NB! Uku Masingu 100. juubeliaasta puhul on laupäeval, 13.märtsil 2010 kell 12.00 Raplamaal Lipa koolimajas “Uku Masingu tekstid helides” CD kontsertesitlus:

Uku Masingu tekste sõnas ja helis

Esinevad:
Priit Pedajas, Tõnu Tepandi, Eva Eensaar ja Maria Peterson, Anne Maasik ja Heiki-Rein Veroman, Kadri Hunt, Ly Lääne, Liis Kalda, Dmitri Rozgonjuk, Urmas Sisask jt.

INFO: Anne Kalf kalfanne@gmail.com / mob: 56 465 874
Buss Lipale väljub Rapla bussijaamast kell 11.00
(peatused Rapla kesklinnas, Maxima kaupluse juures, Kuusikul, Kabalas)
Osalemine tasuta!

Jõulud 2009 Uue Maailma keskmes!

Tarmo Teder: Õhtusöök vaeste kirjanike majas. Loe EE 25.12.2009
Loe: Kirjanik – kas kutsumus või pasteet? Sirbist, 2007

Alveri preemia laureaat. 2009 selgub 23. novembril!

Žürii - Piret Viires (esimees), Toomas Raudam, Triin Ploom, Urmo Mets (Alveri preemia laureaat 2008) ja Igor Kotjuh - valis 35 kandidaadi seast 9 parimat debüütraamatut, milliste hulgast selgub Betti Alveri sünnipäeval, 23. novembril Tartu Kirjanduse majas Alver-preemia laureaat. Kolmandik on üllitet kirjastuses Võluri Tagasitulek. Lemmit Kaplinski väikekirjastuse raamatuist kandideerivad Sandra Jõgeva „Draamapunkt”, Ott Heinapuu luulekogu „Inglile” ja Jüri Kolgi luulekogu „Barbar Conan peeglitagusel maal”. Veel nominente: Kuusealuse(pseud.!) luulekogu „Tegu ja tagajärg” ning Jan Beltráni(pseud.!) romaan „La mala vida”, Robert Randma noortejutt „Sigaret” (Eesti Päevalehe kirjastus), Triinu Merese luulekogu „Lagunemine” (Hermes), Triin Tasuja luulekogu „Provintsiluule” (Värske Raamat) ja Enn Kasaku romaan „Vaba pattulangemise seadus” (Argo).

15 000-kroonine auhinnastipendium pärineb Eesti Kultuurkapitalilt.

2008.a. kohta loe siit!

Loe: Väike luulekaleidoskoop I. Hakkan abimeheks: Jürgen Rooste Sirp 22.05.2009

Loe: Väike luulekaleidoskoop II. kolm kuningannat: Jürgen Rooste Sirp 05.06.2009

Loe: Luuletulv jätkub Väike luulekaleidoskoop 3 / Jürgen Rooste, Sirp 30.7.09

Jaanus Rooba loeng „Elupuu. Õnnistatud või neetud leib Heiti Talviku ja Betti Alveri loomingus“

Kirjanike muljeist rahvaraamatukogudes esinemistel aastal 2009

"... üldse tuleks kirjanduse õpetamist alustada tänapäevast ja liikuda ajas kaugemale, mitte vastupidi – nagu praegu tehakse. Rääkides kooliõpilastest – ehkki oli koolivaheaja nädal, oli neid publiku seas märgata väga vähe. Keskmist kooliiga esindas kokku vaid kolm poissi, kaks Haanjas, üks Luunjas. Aga Luunja poiss läks poole pealt minema. Võrus olevat kohal olnud paar abiturienti. Paar noort inimest oli ka Haanjas. Aga valdav osa publikust oli siiski eakad naisterahvad... " väidab Wimberg Sirbis 6.11.09

"...Tekste, mis noortega räägivad, aga tõsiseltvõetavaks ei peeta. Kahjuks aga ei saa peatada aja kulgu, vanemad jäävad aina vanemaks ning nooremad, kes „õiget kirjandust” tarbida ei taha, kaugenevad sellest järjest enam. Oleme vist kõikjalt kuulnud, et noorus on hukas: nad ei oska süveneda, elavad ühe jalaga virtuaalmaailmas ning ei suuda nautida kõrgkunsti..." väidab kirjarahva tuuri hinnates Robert Randma samas lehes.

Teet Kallas, Peeter Sauter, Peeter Helme ja Andrei Hvostov esinesid Rakveres Lääne-Virumaa keskraamatukogus. Loe siit lähemalt!

Loe veel: 13.11.2009 Eesti lastekirjanduse keskuses tõlgitud noortekirjanduse seminar „Fantaasia võitlus eluga”, esineb Kätlin Kaldmaa ja 30.11.2009 jätkuseminar „Uuema eesti noortekirjanduse trendid”, Ave Mattheus Tallinna ülikooli võrdleva kirjandusteaduse lektor ärgitab arutlema Eesti lastekirjanduse keskuse ja Tänapäeva kirjastuse korraldatud noorsooromaanivõistlustel 2002., 2006. ja 2008. a auhinnatud ja äramärgitud tööde üle!

Jõgevamaal ja Lääne-Virumaal rääkisid kirjandusest ja lugesid oma loomingut Peeter Helme, Peeter Sauter, Andrei Hvostov ja Teet Kallas.
Loe: Õpetajate Leht 13.11.09 Peeter Helme(kirjanik): Eesti kirjanike kaks päeva päris elu - "... raamatukogud on kõikjal niivõrd ilusad! Igal pool paistsid värske remondi jäljed, ka olid Adavere mõisa, Jõgeva linnaraamatukogu, Laekvere valla Muuga raamatukogu ning Rakveres asuva Lääne-Virumaa keskraamatukogu ruumid hubased ja maitsekad. Jääb üle vaid loota, et need kohad ei kujuta endast erandeid ja raamatukogud on kõikjal Eestis nii meeldivad, et neisse ei taheta tulla mitte ainult raamatuid lugema või internetti kasutama, vaid viitsitakse kuulata ka kirjanikke, kes küll püüavad, aga kohe kuidagi ei oska vältida langemist eneseimetlusse..."

NB! 28.-29.10.2009 Raplamaal Alu mõisas Eesti emakeeleõpetajate seltsi ja kultuuriministeeriumi ühis­seminar „Lugemisaasta – lugemise aeg”. Loe ülevaadet ÕpL 20.11.2009 (Autor: Edward Kess, Tallinna 37. keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja). Loe ka EDWARD KESS: Kirjanduse positiivne iive Epl 02.09 2006 : "... Mööngem tõika, et noored kirjutavad. Olgu eestlase kultuuritarbimisega kuidas on, kuid positiivne iive ja uusi tuuli toovad noored autorid ei ennusta sugugi musta tulevikku. Kui riigil ja kodanikel jätkub julgust ja tahtmist toetada ning innustada noori kirjanike, siis kindlasti leidub ka kümnete aastate pärast eestlase lugemislaual rahvuslikku ilukirjandust..." : Kirjandus pakub ja vajab võimalusi :

Võrumaa tunnustab: Bernard Kangro kirjandusauhind Leo Kunnasele!

Loe lähemalt:siit! Bernard Kangro kirjandusauhinna võitis reservkolonelleitnant ja kirjanik Leo Kunnas ulmeromaani «Gort Ashryn. I osa. Enne viimast sõda» eest".
Sama romaan on ka Eesti ulmeauhinna Stalker võitnud (Parim eesti autori romaan!). Sarja teine romaan on ilmumas 2009 aasta lõpuks.

Bernard Kangro auhinna on saanud: Ilmar Vananurm «Vii üle vii» (2008), Igor Kotjuhi «Teises keeles» (2007), Jan Rahmani «Painaja» ja «Sõit» (2006), Olavi Ruitlase «Kroonu» (2005), Oskar Kruusi «Bernard Kangro. Elukäik ja looming» (2004), Hans Sissase «Meenutused» (2003), Kaido Kama «Ümbreilma reisikirä» (2002), Contra (Margus Konnula) «Suusamütsi tutt» (2001), Jaan Elleni «Võrumaa saaga» I-II (2000), Võru Instituudi «ABC kiräoppuse ja lugõmiku algkooli latsilõ» (1999), Voldemar Raidaru «Hõbelusikad» (1998), Hella Keemi «Võru keel» (1997), Julius Ungru «Minu lapsepõlve Paganamaa» (1996), Heino Sikk postuumselt koduloolise tegevuse eest (1995), Rein Põder mitmekesise loomingu sealhulgas romaanide «Hilised astrid» ja «Jahedad varjud» eest (1994), Valev Uibopuu kirjandusliku loomingu eest (1993), Ülle Kauksi 1992. aastal ilmunud loomingu eest ja Raimond Kolk kirjandustegevuse ning võru keele ja kultuuri toetamise eest (1992), Madis Kõiv (1991) ning Bernard Kangro (1990).

Auhind asutati 1990. aastal, selle esimene laureaat oli Bernard Kangro. Võru maavalitsus annab oma kirjandusauhinna välja 20. korda. Auhinna rahaline suurus on 4500 krooni, sellega kaasneb maavalitsuse tänukiri.

ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni juhatus kutsub 16.11.09 teabepäevale: Kooliraamatukogu areng keerulistel aegadel!

16.11.2009.a ERR-s ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni teabepäev
„Kooliraamatukogu areng keerulistel aegadel“

Teabepäeval antakse pidulikult üle ERÜ „Aasta kooliraamatukoguhoidja“ auhind ning kutsekvalifikatsiooni tunnistused.

10:00 Raamatukogu koht koolis: Leelo Tiisvelt - Viimsi Keskkooli direktor

10:45 Juhtimine vs juhtumine kooliraamatukogus: Jaanus Kõuts–Rocca al Mare Kooli raamatukogu juhataja

11:10 Kooliraamatukoguhoidja õpilaste toetajana: Marju Selg – TÜ sotsiaaltöö õppejõud; Karis Reilent – TÜ sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika magistrant

11:40 Laps muutuvas ühiskonnas. Praktiku näpunäiteid: Marge Arusoo - psühholoog-praktik, Tallinna Lastekodu Kopli keskuse Noorte Oma Kodu sotsiaaltöötaja

12:25 Kuidas lugemishuvi keerulistel aegadel elus hoida: Igor Kaasik – Vanalinna Hariduskolleegiumi emakeele õpetaja

14:00 Ülevaade suveseminarist

14:10 Viimase kümnendi proosa ja luule: Jan Kaus–kirjanik, ajalehe Sirp kirjandustoimetaja

14:55 Kooliraamatukogu kui kaasaegne õpikeskkond: juurdepääs elektroonilistele inforessurssidele. Ülevaade uurimistööst: Piret Gailit – Tallinna Ülikooli Infoteaduste Instituudi bakalaureus

15:15 Praktilisi näpunäiteid arvuti kasutamiseks igapäevatöös: Liina Lelov - Tallinna Inglise Kolledži raamatukogu juhataja

15:45 Teated, sõnavõtud, teabepäeva lõpetamine

«Hea on keel, mida on mõnus kuulata ja huvitav lugeda.»

...Selmet keeleseaduse autoreid hurjutada, võiks igaüks meist teha midagi rikkama keele heaks, kirjutab Mihkel Mutt... Loe: PM 10.8.09 Kui roosid räägiksid.

Õpi keeli üle võrgu!

Helju Vals: grammatik võid, stilist pead olema, TPm 17.08.2009

Loe: ÕpL 21.08.09 Headest kavatsustest heade oskusteni on pikk tee : Pille Penjam, TÜ teadur

Vaata lugu Eesti firmanimedest: EE!

Loe siit WR tähelepanekuid Läti jaanipäevast ja Rein Sepa talu väisangust. C-K resümeerib ka!

Kirjanike Petersoni-rännak lõppes 29. juunil Toomemäel.

Laste raamatu päev - 2. aprill !

2.03, H. C. Anderseni sünnipäeval, on rahvusvaheline lasteraamatu päev juba aastast 1967! Loe lähemalt siit!
ja siit!
Sel aastal on lasteraamatupäeva sponsor IBBY Egiptuse sektsioon.
Plakati ja sõnumi “Mina olen maailm” autor on Egiptuse kunstnik Hani D. l-Masri.
Eesti kohta loe siit!
Mineva aasta eesti lastekirjanduse ülevaadet loe siit !
2009. aasta kevade 10 head lasteraamatut ! Nimekirja koostab Eesti Lastekaitse Liit koos Eesti Kultuurkapitali, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Lastekirjanduse Keskuse, Emakeeleõpetajate Seltsi, Eesti Lugemisühingu, Eesti Kirjastuste Liidu, Rahva Raamatu ja Apollo raamatupoodidega.

12.– 19. mail on Tallinnas rahvusvaheline kirjandusfestival, kunstiline juht Jan Kaus . Krista Kaer peab Tallinna kirjanduspidu võimaluseks anda raamatusõbrale aimu rahvusvahelisest kirjandusfestivalist.

Lisaks eesti kirjanikele tuleb väliskülalisi, kelle raamatutest enamik maikuuks ka Eestis ilmuvad! Peale Sofi Oksaneni ja Hanif Kureishi tulevad praeguse seisuga veel Briti luuletaja ja tõlkija Fiona Sampson, Hispaania kirjamees Javier Sierra, flaami kirjanik Anne Provoost jpt. Toimub ligi 50 üritust. Kuna ettevõtmine on tekkinud Sotsia ja Põhjamaade luulefestivali kokkusulandamisel, sestap on alles ka nende festivalide leivanumbrid: Poetry Slam, Laulvad Kirjanikud ja räppluule õhtu ning Niguliste kirikus pühapäevane luulelugemine, kus tänavu esinevad ainult Eesti luuletajad.

Uudisena on loodud proosakirjanike programm, mis peaks tõestama, et autori esituses proosateksti kuulamine on huvitav. Eestist astuvad festivalil üles: Asko Künnap, Indrek Hargla, Tiit Aleksejev, Andrei Hvostov jpt.

Kirjandushuvilised kogunevad Kirjanike Maja ette suurtelki, kus igal täistunnil midagi toimub. Kavas on matku Tallinna eri piirkondadesse kohaliku kirjaniku juhatusel. Näiteks tutvustab Kopli kohavaimu Tarmo Teder ja Uue Maailma oma Mihkel Kaevats.

Loe!

Uuri Sofi Oksaneni raamatuid Google e-raamatukogus, laena raamatukogust !

Uuri: Hanif Kureishi raamatuid Google raamatukogus

laenuta Kureishi paberraamatuid: Tallinnas ja Tartus!

Fiona Sampson Googles, Tartu raamatukogudes!
Javier Sierra Google e-raamatukogus, Eesti raamatukogudes ei ole kättesaadav!

Anne Provoost Google e-raamatukogus, Eesti raamatukogudes seni puudub!

Kulutusteks: Kirjanduse sihtkapitalist
(2009. aasta I jaotus ) Eesti Kirjanike Liidule Tallinna
Kirjandusfestivali korraldamiseks (v.a. päevarahad) 100 000,00 kr

Loe: Postimehest , Päevalehest !

Sofi Oksase romaani "Puhastus" (tlk Jan Kaus, kirjastaja: Varrak )on trükitud 8000 eksemplari, mis olla Eesti jaoks suur tiraaž! Oksanen : „... ise pean oluliseks, et romaan ilmub USA-s ja Inglismaal, kus tavaliselt soome ilukirjanduse tõlkeid ei ilmu, Inglismaa raamatuturul moodustab tõlkekirjandus vaid kaks protsenti ilukirjandusest. „Puhastus” ilmub näiteks ka Brasiilia. Kõiki maid, kus romaan peaks ilmuma, korraga nimetada ei oskagi"

NB! Eestis on tõlkekirjanduse osakaal 90 %, Soomes kuuldavasti 50% ringi. Inglismaal Sofi Oksase väitel 2%. Mõtelgem ise edasi... eneseküllasuse tugevate ja nõrkade külgede üle!