Kooliraamatukoguhoidjate seminar 2008 - Iisaku Gümnaasiumis!

„Kas oskad nii koputada, et sulle avatakse?“

ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni suveseminar

Iisaku Gümnaasium 13.-15. august 2008

Suveseminari kava
13.08.2008

Vaata suveseminari pilte!

8:00 Buss väljub Tallinna bussijaamast
9:30 Rakvere Gümnaasiumi raamatukogu külastus (Vabaduse 1)
10:15 Rakvere Reaalgümnaasiumi raamatukogu külastus (Võidu 67)
11:00 Buss väljub Rakvere bussijaamast
11:30 Haljala Gümnaasiumi raamatukogu külastus
14:00 Lõuna Iisaku Gümnaasiumis
15:00 Suveseminari avamine
15:15 Loeng „Rahvaraamatukogud ja kooliraamatukogud raamatukogude
arengukava taustal“
Kaie Holm, Tallinna Keskraamatukogu direktor
15:45 Loeng „Läbirääkimistest“
Sille Jõgeva, Claurum koolitaja
17:15 Kohvipaus
17:30 Loeng „Toimiv meeskond - hea on olla, tore on minna“
Meelike Saarna, Parem Elu koolitaja ja psühholoogiline nõustaja
19:00 Sõit ööbimiskohta
19:30 Majutus Holiday House’is Alajõel
20:00 Õhtusöök, saun ja pillimees

14.08.2008
8:00 Hommikusöök
9:00 Sõit Iisakusse
9:30 Loeng „„Digital natives“ meie raamatukogudes - uued väljakutsed“.
Olga Einasto, Tartu Ülikooli raamatukogu teenindusosakonna juhataja
10:30 Kohvipaus
10:45 Töötuba „Enesekehtestamine“
Andero Uusberg, koolitaja
13:00 Lõuna
14:00 Väljasõit Kohtla-Nõmmele
15:00 Ekskursioon Kohtla kaevanduspark-muuseumis
18:30 Toila Gümnaasiumi kooliraamatukogu külastamine
19:00 Giidiga ekskursioon Toilas
20:00 Töötoad „Kooliraamatukogu ja avalikud suhted“
21:00 Piknik

15.08.2008
8:00 Hommikusöök
9:00 Sõit Iisakusse
9:30 Loeng „Kooliraamatukoguhoidja abilised veebis“
Jaanus Kõuts, Rocca al Mare Kooli raamatukogu juhataja

10:45 Kohvipaus
11:00 Töötoad „Kooliraamatukoguhoidja käsiraamat 2009“
12:30 Töötuba „Praktikult praktikule“
13:30 Pidulik lõunasöök
14:30 Bussi väljumine Iisakust
16:30 Buss saabub Tallinna bussijaama

Lisainformatsioon: Ester Sõrmus tel. 53489371, Margot Tamme tel. 5158283 või Jaanus Kõuts tel. 56988898

Koduülesanded seminarist osavõtjatele: 3 SEMINARIKS ETTEVALMISTAVAT ÜLESANNET EHK KODUTÖÖD:
Kodutöö 1. Kooliraamatukoguhoidja käsiraamat: mis teemasid/küsimusi peaks kindlasti käsitlema ja kes võiks teie arvates olla sobiv inimene sellest kirjutama. Hoidke head mõtted meeles või kirjutage üles, töötoas läheb neid vaja.
Kodutöö 2. Raamatukogu ja suhtekorraldus: mis vahendeid te kasutate raamatukogus pakutavate võimaluste tutvustamiseks oma koolis või väljaspool seda. Kui võimalik, võtke teistele näitamiseks kaasa.
Kodutöö 3. Vahetame oma töös kasulike veebilehekülgede aadresse – mõlege, mis leheküljed teil oma igapäevatöös abiks on olnud ja milliseid te soovitaksite ka oma kolleegidel kasutada.

Pange kirja lehekülje aadress ja mismoodi see leht teile töös kasulik on ning saatke see e-kirjaga teisipäeva (12.08.) lõunaks aadressile jaanus.kouts@ramkool.edu.ee.

Meenutusi

Loe mälestusi Öölaulupeost: Postimees,

Mati Hint,

EpL ,

Arkamise aeg, 1988,

Laulev revolutsioon

Ärkamise aeg - märkamise aeg: raamat laulvast revolutsioonist

Harri Rinne tutvustas oma raamatut 'Laulev revolutsioon'
25.09.2008, ETV-s. Vaata!


Loe: “Laulev revolutsioon” kaardistab 1980-ndaid / Mart Niineste. EpL 24.09.08

Loe: Soome päevapiltnik otsib öölaulupeol lipuga lehvitanud mehi / Raimu Hanson TpM 26.09.08
















LAULEV REVOLUTSIOON

Harri Rinne
Soome keelest tõlkinud Sander Liivak
344 lk, kõva köide
Harri Rinne on laulva revolutsiooni - veretu vabadusvõitluse - loo kirja pannud muusikute seisukohalt, sest just muusikal on olnud ainulaadne roll eestlaste uue vabaduse teel. Autor on teinud ära märkimisväärse töö, pannes kirja Eesti tuntumate muusikute jutustused sellest, kuidas uus põlvkond tõusis lavale, et nõuda nõukogude okupatsiooni lõpetamist. Samal ajal on tegu ka huvitava dokumentaalteosega kunstnike elust Nõukogude bürokraatia haardes. Raamatus räägivadki Ivo Linna, Anne Veski, Tõnis Mägi, Villu Tamme ja paljud teised Eesti tähed meile sellest, kuidas siis õieti sündis laulva revolutsiooni soundtrack.
Harri Rinne on Tamperest pärit muusik ja laulukirjutaja, kes on teinud koostööd ka selliste tuntud soome muusikutega nagu Mikko Alatalo ja Juice Leskinen.

Loe: “Laulev revolutsioon” kaardistab 1980-ndaid / Mart Niineste, EpL 24.09.2008

Vaata lähemalt Brukenthli Rahvusmuuseumi kohta Sibius siit!

ERR eelarve vähenenuvat 10% ?

Tiiu Valm: Pärast 2009. aasta eelarveprognoosi kättesaamist koostatud tulevikuplaan on Rahvusraamatukogul nukker.
loe lähemalt:

*Raamatukogu lahtiolekuaeg kahaneb äripäeviti kahe õhtutunni võrra.

*Laupäeviti ei tööta biblioteek enam üldse.

*Uute teavikute hankimine väheneb oluliselt.

*Tegevuse lõpetavad ajalehe- ja Interneti- ning Prantsuse saal.

*Riist- ja tarkvarahangete vähenemise pärast seiskub elektroonilise raamatukogu arendamine.

*Peatatakse osalemine Euroopa rahvusraamatukogude infoportaalis ja digitaalraamatukogus Europeana.

*Raskeks läheb Euroopa Liidu projektide kohustuste täitmisega.

*Peatatakse isikuarhiivide läbitöötamine ja venekeelse kaartkataloogi konverteerimine.

*Lõpetatakse hoidlate temperatuuri, õhuniiskuse ja bioloogilise õhusaaste uuring.

*Vähendatakse teavikute restaureerimistööd.

*Peatatakse teavikute puhastamine ja nende säilitusümbriste hankimine ning lõpetatakse hoidlate koristamine.

*Lõpetatakse riigikogu bibliograafia kirjastamine.

*Sagenevad avariid tehnovõrkudes ning tekib oht, et hoone sulgetakse lõplikult.

"Kuigi rahapuudus tõotab teha raamatukogus asjatamise tublisti tülikamaks, on Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Tiiu Valmi väitel külastatavuselt Euroopa esimeste seas – iga päev käib seal üle 600 lugeja ning registreeritud lugejaid on asutusel tervelt 51 000.
RR peab täitma ka Parlamendiraamatukogu funktsioone! Vt lähemalt Riigikogu töid ja tegemisi! Riigikogu teatmikud sisaldavad Riigikogu liikmete lühielulugu (sünniaeg, haridus, fraktsioon, komisjon) koos fotodega ning andmeid Riigikogu komisjonide ja fraktsioonide koosseisu kohta. Ilmub kord aastas, pärast Riigikogu juhatuse valimisi, eesti ja inglise keeles!

Kuidas läheb Tallinna teistel raamatukogudel? Tallinna Keskraamatukogul?
Tallinna Ülikooli Akadeemilisel Raamatukogul?
Ja ka mujal Eesti raamatukogudes?
Milline on õige ellujäämistaktika raamatukogude põhifunktsioonide täitmiseks allahindlusi tegemata?

NB! ERRs on avatud võrgupõhine näitus "Meie Parlament ja aeg".
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing kuulutas esmakordselt välja auhinna Aasta Tegu 2008:Selle auhinna sai see virtuaalnäitus!

Vt ka Eesti Rahvusraamatukogu koostatud andmebaasi Vabariigi Presidendi bibliograafia , mis koondab Presidendi trükis ilmunud kõnesid, artikleid ja intervjuusid, presidendi tegevuse kajastusi ja kirjutisi tema kohta, artiklitele presidendi abikaasa ja Vabariigi Presidendi Kantselei tegevuse kohta, samuti viiteid sõnumitele, tsitaatidele, anekdootidele, följetonidele, karikatuuridele ja fotodele.
Toomas Hendrik Ilves : aprill 2006 -
Arnold Rüütel : juuni 2001 - oktoober 2006
Lennart Meri : juuli 1992 - september 2001 (pdf)

NB! Loe Pm 3.09.2008: Tulviste: katastroof pole rahvusraamatukogus, vaid Gruusias / Rebecca Lotman

... ERR eelarve 10-protsendiline ehk 9,35 miljoni krooni suurune vähenemine võrreldes mullusega on paratamatus ... Peadirektor Valmi sõnul toimub peamine kokkuhoid aastal 2009 personalikulude arvelt – praegu kulub sellele eelarvest 70 protsenti ning vaid 30 protsenti läheb tegevuskuludeks.
... Eelarvekärped ootavad ees ka teisi raamatukogusid – näiteks väheneb esialgsete prognooside kohaselt rahvaraamatute komplekteerimise summa ligi kolmandiku ehk umbes 15 miljoni krooni võrra.

... Samuti peab näiteks Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus arvestama ligikaudu 10 protsenti väiksema (580 000 krooni) riigieelarveeraldusega.

Loe!

Transilvaaniast

mõned pildid Transilvaania reisilt!

konservatiivid, liberaalid ja keel_Jaan Kaplinski!

LOE: Eesti Päevaleht 8. juuli 2008!

...."Olen ise hariduselt keeleteadlane ja elukutselt juba ligi viiskümmend aastat kirjanik, paraku on mul ikka ja jälle olnud raskusi keeletoimetajatega, kes tahavad mu tekste õigemaks parandada," kirjutab J.K.


.... "

Eesti keel on väikerahva keel, milles avaldatakse üsna palju tõlgitut. Siin kipub ununema, et ei tõlgita sõnu, vaid teksti. Et igale inglise või ladina sõnale ei ole tingimata vaja tõlkevasteid. Ka sarnaselt kõlavad sõnad pole eri keeltes sama tähendusega. Soome haikea pole seda, mis eesti “haige”. Ja muidugi – inglise negro pole seda, mis eesti “neeger”. On päris pentsik, et meie keeles üpris kahemõtteliselt-halvustavalt kõlavat “mustanahalist” (black-skinned? dirty-skinned?) kasutatakse viisakama sõnana neegri asemel. Usun, et iga aafriklane või neeger saaks asjast aru, kui talle seda seletada. Olen ise asja selgeks rääkinud Nigeeria kirjaniku Wole Soyinkaga, kes on niisuguse poliitilise korrektsuse äge kriitik. Keelekriitik olen minagi...,väidab J.K.

Tuhandest õigus! Põhjusest edaspidi lähemalt!