Tuesday, November 8, 2011
Wednesday, June 15, 2011
ELNET Konsortsiumi kodulehel on e-kataloogi ESTER
juhendmaterjalide rubriigis on uus kataloogimisjuhend:
Arvutifailid, e-lugerid ja mittemuusikalised helisalvestised.
Juhendis informatsioon heliraamatute, arvutimängude,
arvutiprogrammide ning e-lugerite kataloogimiseks.
Teavitavad
Kristel Veimann
kataloogimise ja nimenormandmete töörühma juht
Riin Olonen
arendujuht
Thursday, February 10, 2011
Friday, January 28, 2011
Taristu ja need teised uudissõnad...
Keelekaitsja tutvustab sõnause tulemusi
President Toomas Hendrik Ilvese välja kuulutatud sõnaloomevõistluse ehk sõnause uute riigi ja ühiskonnaga seotud mõistete paremaks väljendamiseks eesti keeles üldvõitjaks tunnistati taristu.
Vasteid otsiti 11 mõistele, lisaks võis esitada vasteid enda pakutud mõistetele. Sõnataides osales 593 inimest 2123 ettepanekuga. Tulemusi kaalus vabariigi presidendi kantselei ja eesti keele instituudi koostöös moodustatud töörühm, kuhu kuulus korraldustoimkonnaga kokku 30 inimest. Töörühma juhtis Urmas Sutrop.
Võitjate selgitamiseks korraldati kaks eelvooru. Lõppvoorus arutati sõnu, mis eelvalikus olid saanud vähemalt ühe poolthääle. Osalejad esitasid nende põhjal oma valiku, mida nad põhjendasid. Järgnes arutelu ja eelistuste ülesmärkimine. Kui parima vaste osas valitses üksmeel, kuulutati see sõnapakkumine võitjaks. Kui üksmeelt ei olnud, toodi välja kolm enam eelistust saanud sõna, mis pandi tähestiku järjekorras hääletusele. Enim hääli saanud sõna osutus võitjaks.
Töörühm otsustas iga mõiste puhul valida välja paljude heade ettepanekute hulgast ühe sõna, ent kahel juhul pidas võimalikuks soovitada vabamasse kasutusse ka sünonüüme. Sõnause võistluse tulemused kuulutati välja mullu 2. detsembril.
Võõrsõna infrastruktuur kõrvale kuulutas žürii konkursi üldvõitjaks taristu. Siin oli esitatud kõige rohkem vasteid ja lõpuks valis töörühm tari-tüvest stu-liite abil tuletatud sõna taristu. Tari-tüvi viitab tarindi kaudu struktuurile kui kandvale konstruktsioonile ja tarindamisele ehk projekteerimisele ning konstrueerimisele; stu-liide märgib kogumit või süsteemi, vrd ajastu, andmestu, järvistu, ühistu. Võidukas sõnataidur oli Andres Valdre.
Ülejäänud võidusõnad on järgmised.
Averus – tähenduses „avaliku ja erasektori koostöö”, PPP – public-private partnership asemele.
Avaõiguslik – kohmakama avalik-õiguslik asemele.
Juhind – Euroopa Liidu direktiivi kõrvale.
Kestlik – ingliskeelse sõna sustainable asemele. Kõikehõlmav vaste sõnadele jätkusuutlik, säästev, elujõuline tähistamaks millegi suutlikkust, edasikestmist, vastupidavust ning on moodustatud tegusõnast kestma.
Peavoolustamine ingliskeelse sõna mainstreaming tõlkena. Millegi muutumine peavooluks tähendabki seda, et nähtust või teemat on läbivalt kogu tegevuses arvesse võetud.
Teisestamine ingliskeelse termini othering vastena.
Toimeabi – senise humanitaarabi kõrvale.
Toimija – ingliskeelse termini actor või player tõlkena.
Vabasektor, vabamas keelepruugis vabakond – senise kolmanda sektori asemele.
Lisamõistete hulgast soovitati võtta kasutusele järgmised sõnad.
Kärgpere – tähenduses „pere, kus on sinu-minu-meie lapsed”.
Tundetaip – ühendi emotsionaalne intelligentsus omasõnalise vastena.
Tõsteti esile sõna penipaun ingliskeelse sõna doggie bag (ka doggy bag) leidliku tõlkevastena.
„Uute sõnade käibeletulekut on raske ennustada,” tõdeb ülevaateloo autor Reet Vääri. „Tihti teevad sõnad ettearvamatuid tähenduspöördeid.” Ta toob näitena J. Aaviku loodud sõna luger luukere asemele, mis toona käiku ei läinud, kuid on nüüd kasutuses veebiraamatukogu tähenduses.
Veebiaabitsa kõrvale esitati tore sõna veebits.
Värske ajakiri Keelekaitsja on pühendatud keeleteadlase Eduard Vääri 85. sünniaastapäevale tänavu juunis. Seetõttu on kordusena avaldatud mitmeid põhjapanevaid artikleid E. Vääri sulest eesti ja liivi keele, keelepoliitika ja ajaloo teemadel. E. Väärit meenutavad tema kolleegid ja kunagised õpilased Tõnu Tender, Valve-Liivi Kingisepp, Maia Rõigas, Kaupo Ilmet, Külliki Kask, Karl Pajusalu jt. Õiguskeelest kirjutab Heino Siigur, Ain Kaalepi sõnaloomest ja tõlkimisest Siiri Randmaa, Madis Linnamägi Forseliuse seltsi medalitest „Suur Kuldtukat” ja „Wastne Testament 1686”, keelepäevast annab ülevaate Aime Kinnep, ära on toodud keeleuuendaja J. Aaviku juubelikonverentsi teesid.
Eesti keele kaitse ühingu populaarteadusliku ajakirja Keelekaitsja eesmärk on näidata eesti keele atraktiivsust ja ärgitada huvi eesti keele vastu. Ainuüksi see väljaanne iseenesest peaks andma vastuse J. Aaviku esitatud küsimusele, kas eesti keel on intelligendi keel. Kannab välja küll.
| |
Vasteid otsiti 11 mõistele, lisaks võis esitada vasteid enda pakutud mõistetele. Sõnataides osales 593 inimest 2123 ettepanekuga. Tulemusi kaalus vabariigi presidendi kantselei ja eesti keele instituudi koostöös moodustatud töörühm, kuhu kuulus korraldustoimkonnaga kokku 30 inimest. Töörühma juhtis Urmas Sutrop.
Võitjate selgitamiseks korraldati kaks eelvooru. Lõppvoorus arutati sõnu, mis eelvalikus olid saanud vähemalt ühe poolthääle. Osalejad esitasid nende põhjal oma valiku, mida nad põhjendasid. Järgnes arutelu ja eelistuste ülesmärkimine. Kui parima vaste osas valitses üksmeel, kuulutati see sõnapakkumine võitjaks. Kui üksmeelt ei olnud, toodi välja kolm enam eelistust saanud sõna, mis pandi tähestiku järjekorras hääletusele. Enim hääli saanud sõna osutus võitjaks.
Töörühm otsustas iga mõiste puhul valida välja paljude heade ettepanekute hulgast ühe sõna, ent kahel juhul pidas võimalikuks soovitada vabamasse kasutusse ka sünonüüme. Sõnause võistluse tulemused kuulutati välja mullu 2. detsembril.
Võõrsõna infrastruktuur kõrvale kuulutas žürii konkursi üldvõitjaks taristu. Siin oli esitatud kõige rohkem vasteid ja lõpuks valis töörühm tari-tüvest stu-liite abil tuletatud sõna taristu. Tari-tüvi viitab tarindi kaudu struktuurile kui kandvale konstruktsioonile ja tarindamisele ehk projekteerimisele ning konstrueerimisele; stu-liide märgib kogumit või süsteemi, vrd ajastu, andmestu, järvistu, ühistu. Võidukas sõnataidur oli Andres Valdre.
Ülejäänud võidusõnad on järgmised.
Averus – tähenduses „avaliku ja erasektori koostöö”, PPP – public-private partnership asemele.
Avaõiguslik – kohmakama avalik-õiguslik asemele.
Juhind – Euroopa Liidu direktiivi kõrvale.
Kestlik – ingliskeelse sõna sustainable asemele. Kõikehõlmav vaste sõnadele jätkusuutlik, säästev, elujõuline tähistamaks millegi suutlikkust, edasikestmist, vastupidavust ning on moodustatud tegusõnast kestma.
Peavoolustamine ingliskeelse sõna mainstreaming tõlkena. Millegi muutumine peavooluks tähendabki seda, et nähtust või teemat on läbivalt kogu tegevuses arvesse võetud.
Teisestamine ingliskeelse termini othering vastena.
Toimeabi – senise humanitaarabi kõrvale.
Toimija – ingliskeelse termini actor või player tõlkena.
Vabasektor, vabamas keelepruugis vabakond – senise kolmanda sektori asemele.
Lisamõistete hulgast soovitati võtta kasutusele järgmised sõnad.
Kärgpere – tähenduses „pere, kus on sinu-minu-meie lapsed”.
Tundetaip – ühendi emotsionaalne intelligentsus omasõnalise vastena.
Tõsteti esile sõna penipaun ingliskeelse sõna doggie bag (ka doggy bag) leidliku tõlkevastena.
„Uute sõnade käibeletulekut on raske ennustada,” tõdeb ülevaateloo autor Reet Vääri. „Tihti teevad sõnad ettearvamatuid tähenduspöördeid.” Ta toob näitena J. Aaviku loodud sõna luger luukere asemele, mis toona käiku ei läinud, kuid on nüüd kasutuses veebiraamatukogu tähenduses.
Veebiaabitsa kõrvale esitati tore sõna veebits.
Värske ajakiri Keelekaitsja on pühendatud keeleteadlase Eduard Vääri 85. sünniaastapäevale tänavu juunis. Seetõttu on kordusena avaldatud mitmeid põhjapanevaid artikleid E. Vääri sulest eesti ja liivi keele, keelepoliitika ja ajaloo teemadel. E. Väärit meenutavad tema kolleegid ja kunagised õpilased Tõnu Tender, Valve-Liivi Kingisepp, Maia Rõigas, Kaupo Ilmet, Külliki Kask, Karl Pajusalu jt. Õiguskeelest kirjutab Heino Siigur, Ain Kaalepi sõnaloomest ja tõlkimisest Siiri Randmaa, Madis Linnamägi Forseliuse seltsi medalitest „Suur Kuldtukat” ja „Wastne Testament 1686”, keelepäevast annab ülevaate Aime Kinnep, ära on toodud keeleuuendaja J. Aaviku juubelikonverentsi teesid.
Eesti keele kaitse ühingu populaarteadusliku ajakirja Keelekaitsja eesmärk on näidata eesti keele atraktiivsust ja ärgitada huvi eesti keele vastu. Ainuüksi see väljaanne iseenesest peaks andma vastuse J. Aaviku esitatud küsimusele, kas eesti keel on intelligendi keel. Kannab välja küll.
Wednesday, December 15, 2010
Time nimetas aasta inimeseks Facebooki asutaja
ERR: "Time omistab selle tiitli inimesele, kes on avaldanud aasta jooksul maailma sündmustele kõige rohkem head või halba mõju, vahendas Reuters.Aasta inimese kuulutas telekanali NBC saates välja Time'i toimetaja Richard Stengel.
26aastane miljardär Zuckerberg on Facebooki tegevjuht, omades ettevõttes 24-protsendilist osalust. Wikipedia andmetel hinnati tema varandust 2010. aastal 6,9 miljardile dollarile.
Mõni päev varem valisid Time'i lugejad aasta inimeseks Wikileaksi asutaja Julian Assange'i.
Time on valinud aasta inimest alates 1920. aastast ning selle tiitli on teiste hulgas pälvinud Adolf Hitler, Jossif Stalin, Vladimir Putin ja Ajatollah Khomeini.
2009. aastal kuulutati Time'i poolt aasta inimeseks USA keskpanga juht Ben Bernanke ning aasta varem oli selleks USA president Barack Obama."
Monday, December 13, 2010
Piret Viires: läinud kümnendil toimus eesti kirjanike hulgas digimodernistlik veebiplahvatus - Arvamus - Postimees.ee
Piret Viires: läinud kümnendil toimus eesti kirjanike hulgas digimodernistlik veebiplahvatus - Arvamus - Postimees.ee
Piret Viirese lugu põhineb «Nurklikud nullindad. Konverents eesti nüüdiskirjandusest» 9.–10. detsembril Tallinna konverentsi ettekandel. Konverentsi korraldajad: Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi kirjandusteaduse osakond ja Eesti Kirjanike Liit. Toetas Eesti Kultuurkapital.
* eesti kirjanike n-ö digimodernistlik veebiplahvatus?
* Blogid on mitmetel kirjanikel:
Vahur Afanasjev, Contra, Aapo Ilves, Andrus Kasemaa, Kivisildnik, Jaan Kaplinski, Igor Kotjuh, Diana Leesalu, Jaan Pehk, Paavo Piik, Aare Pilv, Aarne Ruben, Olavi Ruitlane, Ivar Sild, Andra Teede, Elo Viiding, Heiki Vilep, Toomas Vint, Wimberg, Tõnu Õnnepalu ... (NB! nimekiri on ebapiisav! ).
* iseseisva blogis ilmunud veebiteoseks peab Piret Viires vaid Tõnu Õnnepalu blogi «Esna aeg», mis ühendab loodusfotod ja pildiallkirjad.
* eesti kirjanikud ei jagavat ettekande autori sõnul blogilugejatega oma intiimseid mõtteid, pihtimuslikku autobiograafilisust on minimaalselt.
* blogimise kõrgaeg hakkavat väidetavalt mööda saama, blogisid on küll loodud ja luuakse veel, aga enamik jääb pooleli ja seisab internetiavarustes. Ka osa eesti kirjanikke on oma blogid pooleli jätnud ja pole postitusi lisanud (nt Kivisildnik, Õnnepalu, Elo Viiding). Kui on küsitud, kuhu siis blogijad on kadunud, on vastus – Facebooki.
* Väga esialgse arvestuse kohaselt on eesti kirjanikke Facebookis 40–50 ringis ja nende hulk kasvab. Facebookis domineerivad ennekõike lühikesed teated oma tegevuse kohta, info üritustest, ajaviitemängud ja arutelud.
* Twitter on ju näiteks ergutanud Rein Rauda propageerima omaette kirjandusžanrit – tviteratuuri. Ootuspäraselt on veebis rohkem kodus nooremad kirjanikud ja nende seast on jõudnud nii mõnedki ka päriskirjandusse (nt Nirti, Diana Leesalu jt).
Wednesday, November 24, 2010
2010 Alveri auhind: Nirti: Ja anna meile andeks meie võlad
Betti Alveri kirjandusauhinna 2010.a. žürii: Heiki Vilep (esimees), Andres Ehin, Sandra Jõgeva ja Lauri Eesmaa
valis tänavu auhinnasaajaks 8 sõelale jäänud debütandi (vt allpool!) seast välja Nirti.
Loe siit !
* Berit Renser, Terje Toomistu "Seitse maailma" (Petrone Print 2009)
* Nirti "Ja anna meile andeks meie võlad" (Petrone Print 2009)
*Donald Tomberg "Kazimir, Vladimir ja teised" Tartu leidumused vt siit! (Kirjastuskeskus 2010)
*Margus Karu "Nullpunkt" (Pegasus 2010)
* Siim Nurklik "Kas ma olen nüüd elus" (2010)
* Ott Kilusk "Oktoobrikuine tuuker" (Kirjastuskeskus 2010)
* Aigi Vahing "Valik" (Pilgrim 2010)
* Häniläne "Ma pühäpääväpõllõ mõsi" (Võro Instituut 2010)
2009 auhindade kohta vt siin!
2008 laureaat, vt siit!
Subscribe to:
Posts (Atom)
