Thursday, September 2, 2010

Kooliraamatukogud jäävad uue kirjandusega kimpu - Eesti uudised - Postimees.ee

Kooliraamatukogud jäävad uue kirjandusega kimpu - Eesti uudised - Postimees.ee

... Kirjanduse ainekava koostamist juhtinud ja Tartu Herbert Masingu Kooli keele ja kirjanduse õpetaja Andrus Orgi sõnul tuleks kooliraamatukogude fondi kindlasti uuema kirjanduse osas täiendada ja selleks peaks ministeerium vastavad rahaeraldused tegema.

Orgi hinnangut toetab ka Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse esimees ja Oru põhikooli õpetaja Kaja Sarapuu, kelle hinnangul ei pruugi koolides uuemat kirjandust piisavalt olla...


Loe: siit, siit, siit !

... Õpetajate seminari eesti keele ja kirjanduse didaktika lektor Maret Olo tõstis esile Tartu Kesklinna kooli, mille klassides on kujundatud lugemispesad ja leitud huvitavaid võimalusi lugemishuvi tõstmiseks.

Samas toonitas temagi, et ta on näinud koole-klasse, kus õpetaja annab kohustusliku lugemisvara nimekirja ja kuupäeva, millal raamat läbi peab loetud olema.

«Loetud raamatu ühine mõnus analüüski on mõnikord asendatud pelgalt faktide kontrollimisega,» nentis Olo. «Nii et kõik algab õpetajast.»

Näiteks võiks õpetajad Olo hinnangul pakkuda poistele ja tüdrukutele erinevaid soovitusi. Volteinigi arvates tuleks lapsi valikule kaasata, kuid seda saab teha nii, et õpetaja teeb teatava eelreklaami mitmele raamatule ja lapsed valivad nende hulgast.

«Siis on nendel ka valiku ja vastutuse tunne olemas,» selgitas Elve Voltein.

Lisaks võiks raamatu valik Volteini hinnangul toetama kohalikke olusid - kui ikka klassis õpib lastekirjaniku poeg või tütar, siis on väga loomulik, et tutvutakse selle kirjaniku teostega ja kohtutakse temaga.

Mis raamatut soovitaksid Sina?


Thursday, August 26, 2010

Sõnaus: Vabariigi President kuulutas 23.8.2010 välja sõnavõistluse

"Keel on riist, keel on masin!" Johannes Aavik 130 :
EPL 08. dets 2010

Loe siit ! Võta osa !

Sõnavõistluse töörühma koosseis:

Eesti Keele Instituudil ja Vabariigi Presidendi Kantseleil aitavad sõnavõistlust korraldada:

* Doris Kareva – luuletaja, ajakirja Meie Pere peatoimetaja
* Krista Kerge – Tallinna Ülikooli professor
* Katrin Kern – Tartu Ülikooli õppejõud
* Toomas Kiho – ajakirja Akadeemia peatoimetaja
* Margit Langemets – Eesti Keele Instituudi sõnaraamatute peatoimetaja
* Siiri LaukEesti Terminoloogia Ühingu esimees
* Ülle Madise – Tallinna Tehnikaülikooli professor
* Iivi Anna Masso – politoloog, kolumnist
* Helle MetslangEmakeele Seltsi esimees, Tartu Ülikooli professor
* Maria Mälksoo – Tartu Ülikooli vanemteadur
* Renate Pajusalu – Helsingi Ülikooli ja Tartu Ülikooli professor
* Peeter Päll – Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja
* Maire Raadik – Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja
* Jüri Raidla – Advokaadibüroo Raidla ja Partnerid advokaat
* Peeter Saari – Tartu Ülikooli professor, Eesti TA ja Euroopa TA akadeemik
* Kaja SarapuuEesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse esimees
* Karl Martin Sinijärv – kirjanik, Eesti Kirjanike Liidu esimees
* Urmas Sutrop – Eesti Keele Instituudi direktor, Tartu Ülikooli professor
* Kaarel Tarand – ajalehe Sirp peatoimetaja
* Arvi Tavast – Tallinna Ülikooli dotsent
* Indrek Treufeldt – ajakirjanik, Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse nõunik
* Udo Uibo – ajakirja Looming toimetaja, Eesti Keele Instituudi leksikograaf
* Mart UmmelasEesti Rahvusringhäälingu vastutav toimetaja, Vikerraadio saate Keelesõnum autor
* Tiia Valdre – Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf
* Raivo Vare – ettevõtja, Eesti Arengufondi nõukogu esimees
* Tõnu Viik – Tallinna Ülikooli professor
* Jaan Õispuu – Johannes Aaviku Seltsi esimees


***
NB! sõnausel osales 593 inimest 2123 sõnaettepanekuga! Millised olid võidusõnad, vaata siit! siit ! Presidendi vastuvõtust pildigalerii. Loe siit ka ! EV Presidendi kõne sõnavõistluse lõpetamisel 2. detsembril.

Näitelauseid

•• Mul on Hiiul hiiul ja viiul.

•• Koval kutsus üles omavalimistel osalema kõiki eestilasi, ÜTI-dest ja raharditest kuni pruunlasteni, välja arvatud kuriraha teenijaid.

•• Parem joomikust vabakaasa kui joodikust päriskaasa.

•• Olgu su hobiks kuuling või muskeldamine – kui ikka nii kõva nöha on, et ninast tuleb pikarone, ei tasu trenni teha.

•• Moder ja ohjur muinastasid oma vabakaasadega meitlas.

•• Lobinik soovitas peiparil lühareid mitte kanda.

•• Krakk nurjas digistamise.

***

JOHANNES AAVIKU 130. SÜNNIAASTAPÄEVALE PÜHENDATUD KONVERENTS "SADA AASTAT HILJEM: KEELEUUENDUSE POOLT JA VASTU"

8. detsembril 2010 möödub 130 aastat eesti keeleuuendaja, tõlkija, literaadi ja pedagoogi Johannes Aaviku sünnist. Johannes Aaviku Selts korraldab laupäeval, 20. novembril 2010 Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia maja saalis (Kohtu tn 6) konverentsi "Sada aastat hiljem: keeleuuenduse poolt ja vastu". Osavõtumaks 190 krooni, üliõpilastele ja pensionäridele tasuta. Osavõtumaksust on vabastatud ka konverentsil esinejad.

Oma soovist konverentsil esineda või kuulajana osaleda palutakse teatada meilitsi hiljemalt 5. septembriks 2010 Jaan Õispuule (jaan.oispuu@mail.ee) või Peep Nemvaltsile (peep.nemvalts@tlu.ee). Esineda soovijailt ootame ka ettekande või vaatmiku teemat.

Konverentsile registreerunutele saadame 2. ringkirja oktoobri algul.

Johannes Aaviku Seltsi juhatus
Tallinna Teadlaste Maja

Wednesday, June 30, 2010

Eesti rahvaraamatukogudes lokkab meelelahutuslik tõlkekirjandus ?



Loe siit: Ainiki Väljataga, SA Autori-hüvitusfondi tegevjuht: Laenutuse hüvitamisest ja lugemiseelistustest.


ja siit: Maire Liivamets, ERR eesti kirjanduse referent: Lugemisaasta auks ja raamatu kiituseks.

Aga - kuivõrd näitab "raamatukogupennihüvis" tegelikke lugemishuve, ostuhuve? Võibolla parimad ilmunuist ostavad lugejad oma isiklikku raamatukokku? Mida raamatukogust laenatakse, kes ja mispärast laenavad? Kahjuks ei jõua nn tutvumislugemiseks raamat esmajoones raamatukokku. Kuigi sellist praktikat - kõigepealt raamatukogudesse! - kutsus üles rakendama kunagine raamatukoguõppe lemmiktegelane Nadežda Konstantinovna Krupskaja.
Sama praktika kehtib praegu tegelikult USA-s - vt nn rohelise liini leping! Meie raamatukogudes on nn töötlusperiood pikavõitu (nn liigitajad tegelevad kirjastuses vajakajääva tööga, mida tehakse suurtes kultuuriruumides ära juba koostöös autori ja tiitlitoimetajaga määratlemaks adekvaatsed märksõnad etc), ja enne uudisraamatu turule ilmumist ei jõua raamatud komplekteerimisvajaduse ja -mahu otsustamiseks mitte raamatukokku...