Kasulik koht Eesti kooliraamatukoguhoidjatele!

Kooliraamatukogude rahva võrgukodu

See on blogi, kuhu saab üles riputada Eesti kooliraamatukogude hoidjate jaoks olulist teavet. Blogi peab Jaanus! (jaanus.kouts[ät]ramkool.edu.ee).

90 protsenti Eestis ilmuvast kirjandusest tõlkekirjandus !!!

.... praegu on 90 % Eestis ilmuvast kirjandusest tõlkekirjandus !!! Loe lähemalt katsest tõsta tõlkijate oskuste taset. Loe koolitusest EpL 14.11.2008
Mis on tegelikud põhjused, mis sunnivad kirjastajaid siis eelistama tõlgete avaldamist, mis sest, et silmaga näha - kvaliteettõlgete tegijaid ja asjatundjaid toimetajaid napib?


Näiteid tõlkeelu olukorra koomilisusest on Mari Klein, loo kirjutaja, Krista Kaera ettekandest üles korjanud ja kirja pannud metsa läinud tõlkelausetest:
•• Proua, te haugute vale puu all.
•• Astusin sisse õigeusu kirikusse, kus pastor pidas missat.
•• Päike paistis ja linnud laulsid. Üks ilus vedru. (spring – ingl k nii vedru kui ka kevad)
•• Läksin ülakorrusele ja muutusin. (Went upstairs and changed – selles kontekstis tähendab change riideid vahetama.)
•• Ma jõudsin kohale kiiresti, sest mul oli autos CD-plaat.(CD-plate tähendab ka saatkonnale kuuluva auto numbrimärki, millel on liikluses suuremad õigused.)
Kaera soovitusi:
•• Tõlkijal tuleb endale selgeks teha teoses käsitletav teema, olgu see muusika või keskaeg.
•• Tõlkijal tuleb tõlkida kaardid, tabelid, pildiallkirjad, pü­hen­dused ja tänusõnad ning kont­rollida mõisted ja terminid.
•• Üht murret ei tohiks asendada teisega. Näiteks Yorkshire’i oma Võru omaga. Aga kui üks tegelane räägib murdes, tuleks see kuidagi markeerida, näiteks mõne konkreetse sõ­na­ga.
•• Alati tuleb üle kontrollida nimed, mida inglased kipuvad mugandama. Nt Aesop > Aisopos; Bavaria > Baierimaa
•• Ka võõr­keelsed fraasid tuleb tõlkijal üle kontrollida.
•• Luuletusi ja tsitaate ei peaks tõlkija hakkama ise tõlkima. Kui neid on varem tõlgitud, kasutada algset varianti.
•• Fantaasiakirjanduses üldiselt nimesid ei tõlgita. Kui väga vaja, kasutada joonealust.
•• Samas ei ole ilukirjanduses joonealused märkused eriti soovitatavad.
•• Tõlge peab olema adekvaatses eesti keeles. Kõrgklassi keelt ei saa asendada omameheliku kõnepruugiga.
•• Toimetaja parandused viigu sisse tõlkija ise. Ainult siis näeb ta oma vigu.

Programm:
I tsükkel: Eesti tõlkelugu ja tõlkimise-toimetamise põhialuseid.
II tsükkel: eri keeltest tõlkimise iseärasused.
III tsükkel: erinevad tõlkemeetodid ja tõlkeliigid.
IV tsükkel: tõlkija kui kirjanik ja teksti autor.
I tsükli lektorid:

Ave Tarrend (kirjandusteadlane, Tallinna Ülikool):
Hille Saluäär (tõlkija ja toimetaja, Antenna Translations)
Krista Kaer (tõlkija ja peatoimetaja, kirjastus Varrak)
Kätlin Kaldmaa (tõlkija ja kirjanduskriitik, Eesti Päevalehe kirjastus)

II mooduli lektorid:
10.05 Kas Baudelaire on eesti kirjanik? Algupärandi ja tõlke vahekord
eesti kirjandusloos. Mart Velsker, Tartu Ülikool
11.00 Põhjamaadest ja Eestist. Anu Saluäär, Loomingu Raamatukogu
12.45 Eesti keel tõlkijale. Tiina Leemets, Eesti Keele Instituut
13.45 Tõlkimine: kas antropofaagia või sümbioos? Jüri Talvet, Tartu Ülikool
15.00 Perioodikirjanduse tõlkimine vikoriaanliku kirjanduse näitel.
Kersti Unt, Tartu Ülikool
16.00 Derringer ja improsamba ehk Kuidas me „Jumala linna" tõlkisime.
Mele Pesti ja Leenu Nigu, Tallinna ja Tartu Ülikool
Loe ilmunud kirjandust eesti keeli:

Anne Lange. Tõlkimise aabits. Valgus 2008. 85 lk.

Anu Saluäär. Põhjamaadest ja Eestist. Kirjutisi 1987 – 2008. Eesti Keele Sihtasutus 2008. 592 lk.

Klaarika Kaldjärv. Autor, jutustaja, tõlkija: Borgese autofiktsioonid eesti keeles. Tartu Ülikooli Kirjastus 2008. 346 lk.

Eesti Kirjanduse Seltsi Aastaraamat XXXII (2006):
Ain Kaalep 80. Konverentsikogumik. Eesti Kirjanduse Selts 2008. 188 lk.
George Steiner. Valik esseid. Tlk Triinu Pakk. Loomingu Raamatukogu 33-34, 2008. 152 lk.
Loe: neid raamatuid analüüsib Märt Väljataga "Tõlkimise teooriast ja praktikast" Sirp 28.11.2008
Loe: Tõlkijana sõnakunsti aias / Janika Kronberg. Sirp 12.01.2008
Loe: Horror-tõlkijate pealetung / Ellen Arnover. Sirp 13.01.2009
Loe: Tõlkija angažeeritusest * / Anne Lange. Sirp 13.01.2009
Loe: Mikk Sarv

Loe: Kas tõlkeprobleemidest on suurem sõnasõnalisus või juurdekirjutus? Epl 23.01.2009

Loe: Milliseid tõlkeapse oled tähele pannud? Epl 16.04.2004

III tsükkel ERINEVAD TÕLKEMEETODID JA TÕLKELIIGID
Loengud: 16. märtsil kl 10.00-17.00 Tallinnas Projekteerijate Majas (Rävala 8)
Seminarid: 17. ja 18. märtsil Eesti Keele Instituudi ruumides (Roosikrantsi 6) ja Tartu Kirjanike majas (Vanemuise 19).

10.05 Raamatu saamine. Mihkel Mõisnik, toimetaja

11.00 Olematute maailmade keel. Fantaasiakirjanduse tõlkimine. Krista Kaer, tõlkija ja toimetaja

12.45 Alguses oli lause: lausest, mõttest ja mõistest filosoofilises tekstis. Filosoofiliste tekstide tõlkimine. Triinu Pakk, tõlkija

13.45 Sürrealisti jõupõder. Luule tõlkimine. Doris Kareva, luuletaja

15.00 Mis värvi on pruun leib? Toimetajatöö rõõmud ja mured. Mati Soomre, tõlkija ja toimetaja

16.00 Mis vahet seal on, mis keelest ta tõlgib. Prantsuse keelest tõlkimine. Indrek Koff, tõlkija ja toimetaja

Tõlkeseminar läheb edasi
26. mail toimub Projekteerijate Majas (Rävala 7) järjekordne tõlkeseminar.
Fookuses on tõlkija kui kirjanik ja teksti autor.
Jean Pascal Ollivry räägib isikliku kogemuse põhjal „Tõe ja õiguse” tõlkimisest prantsuse keelde. Mati Sirkel kõneleb saksa-eesti tõlkest ja Maria Kristiina Lotman luule tõlkimisest NB!. Anne Lange, Kätlin Kaldmaa ja Arvi Tavast arutlevad tõlkija rolli üle.

KOKKU toetab Kultuurkapital tõlkeelu korrastamist Eesti Kirjastajate Liidu algatusel finantseerides seda seminaride tsüklit 263 000 krooniga:

kirjanduse sihtkapital: Eesti Kirjastuste Liit -- seminari- ja koolitusprogrammi korraldamine tõlkijatele ja toimetajatele -- 2008-- 2009 (4. moodul): 100 000,00 --2009. aasta I -- Jõustunud 29.06.2009.

kirjanduse sihtkapital: Eesti Kirjastuste Liit -- seminari- ja koolitusprogrammi korraldamine tõlkijatele 163 000,00 -- 2008. aasta III -- Jõustunud 01.03.2009 --Aruanne 29.01.2009

?! Eestis on tõlkekirjanduse osakaal 90 %, Soomes kuuldavasti 50% ringi. Inglismaal Sofi Oksase väitel 2%. Mõtelgem ise edasi... eneseküllasuse tugevate ja nõrkade külgede üle!


Ka tõlkija on inimene: mitmekeelse oskussuhtluse instrumentalistlik käsitlus: Arvi Tavasti doktoritöö, 2008

Betti Alveri kirjandusauhinna 2008 sai Urmo Mets, arhitekt

NB! Alveri preemia sai arhitekt Urmo Mets (esimene sürrealistlik luuletaja Eestis, kes oma esikkogu eest saab preemia!) Võidu toonud luulekogu «Toimumata tulvade toimik» kirjutamise aegu oli U.M. tallinlane. Oma vanavanemate linna Tartusse kolis ta paar nädalat tagasi.

Betti Alveri kirjandusauhinna žürii koosseisus Hasso Krull (esimees),
Andres Langemets, Priidu Beier, Johanna Ross ja Jaan Malin valis 1. novembri koosolekul välja kaheksa debüütteost, mille hulgast
määrata Betti Alveri kirjanduspreemia laureaat. Auhind antakse pidulikult üle 23. novembril kell 14 Tartu Kirjanduse Majas.

Esiletõstetud teosteks on luulekogudest Maria Lee "Äramõte", Urmo
Metsa "Toimumata tulvade toimik" ja Andrus Kasemaa "Poeedirahu",
proosateostest Olle Lauli "Niguliste õpilased", Peeter Helme
"Puudutus", Chaneldiori "Kontrolli alt väljas" ja Barthol Lo Mejori
"Popdada" ning näidendiraamatutest Ingel Unduski "Taevase rahu
otsinguil".

Loe: Urmo Mets "Toimumata tulvade toimik" / Aapo Ilves, EE 29. 02.2008

Loe: Kondase Keskuse aias tuleb luulepiknik / Eia Uus 20.05.2008

Loe: Pakuvad verbaalset meditsiini / Kaile Kabun, Võrumaa Teataja 20.11.2008

"... kirjanike tänavuse tuuriga jõudsid 13.11 Võrumaale uue kirjandusrühmituse Purpurmust Org liikmed Carolina Pihel­gas, Urmo Mets, Kaarel B. Välja­mä e ja Hanna Kangro. Kohtumisel Võrumaa keskraama­tukogus jäi kõlama, et neid üsna mõjusa nime alla koondunud noori autoreid ühendab peaasjalikult kirjanduse loomine ja kirjandusest hoolimine, mitte manifest.

„See on kunstlikult tekitatud rühmitus. Meil ei ole mingit kandvat ideed, miks koos tegutseda. Oluline on omavaheline suhtlus. Meil on koos lõbus olla ja me saame üksteisest aru. Me saame aru, kui luuletus tabab sind vastu pead…” jagas Urmo Mets vestlusringis oma mõtteid. „Ma arvan, et meid on kokku toonud noorte inimeste inimlik lähedusvajadus,” täiendas kaaslase öeldut Kaarel B. Väljamäe, vihjates Purpurmusta ­liikmete päritolule ­arvutipõlvkonnast.

Kirjandusliku atmosfääri loomiseks lugesid noored autorid ette ka oma tekste. Kas nende tähendus kuulates päris pärale jõudis, on üks asi, aga lähedasemaks said nad elava esitusega küll. Ligemale saab igaüks ise tun­gida: Carolina Pihelgasel, Urmo Metsal ja Kaarel B. Väljamäel on ka debüütkogud ilmunud.

Kõneks tuli veel, mis sunnib inimest kirjutama, n-ö kirjanikuks hakkama.

„Mina luuletan sellepärast, et elan. Kuna ma elan, siis peaksin midagi tegema. Kui olen mõne luuletuse valmis kirjutanud, on tükk aega hea tunne,” ütles Urmo Mets. See kõlab nagu enesepäästmine. Luule ongi justkui verbaalne meditsiin — loodetavasti päästab mõne teisegi.

Vastukaaluks paljudele suletud kirjandusrühmitustele tahab Purpurmust Org ukse uutele kirjandusse tulijatele lahti hoida. Sealt võivad sisse astuda ka inimesed metsakülast…

Loe lisaks: www.purpurmust.org."