Friday, February 26, 2010

Lauri Sommerilt empaatiline uudisraamat



... Neile lugejatele, kes kurdavad kaasaegse kirjanduse üha lamedamaks, asjalikumaks, argisemaks, ajakirjanduslikumaks, koledamaks, vägivaldsemaks muutumise üle, peaks Lauri Sommeri „Kolm yksiklast” olema kohustuslik kirjandus. Ilma naljata. Tegu on tõepoolest ülendava lugemisega. Kuna üleloomulikkus on Sommeri kirjeldatavas maailmas loomulik, aga mitte jäik ega struktureeritud, mõjub tema proosaraamat ühtaegu pidulikult ja lohutavalt. Kahtlemata on see selle aasta üks kodumaiseid tippteoseid, väidab Jan Kaus, Sirp 26.01.2010

NB!
Uku Masingu käsikirja "Saadik Magellani pilvest" mentaalne, ajalis-ruumiline ja elulooline taust : magistritöö / Lauri Sommer ; Tartu Ülikool, filosoofiateaduskond, eesti kirjanduse õppetool, Tartu Ülikool, 2003

Loe Uku Masingu kohta siit, siit, siit ja siit , siit , siit .

Nick Drake
(19 June 1948 – 25 November 1974). Oma raamatu esitlusel väitis Lauri Sommer, et temale oli Nick muusikaline eeskuju, kohta vt siin, tema lood!

Külatark Darja kaudu viib Sommer meid Setumaa süvaelule ligidale...

vt siit ka!

NB! Uku Masingu 100. juubeliaasta puhul on laupäeval, 13.märtsil 2010 kell 12.00 Raplamaal Lipa koolimajas “Uku Masingu tekstid helides” CD kontsertesitlus:

Uku Masingu tekste sõnas ja helis

Esinevad:
Priit Pedajas, Tõnu Tepandi, Eva Eensaar ja Maria Peterson, Anne Maasik ja Heiki-Rein Veroman, Kadri Hunt, Ly Lääne, Liis Kalda, Dmitri Rozgonjuk, Urmas Sisask jt.

INFO: Anne Kalf kalfanne@gmail.com / mob: 56 465 874
Buss Lipale väljub Rapla bussijaamast kell 11.00
(peatused Rapla kesklinnas, Maxima kaupluse juures, Kuusikul, Kabalas)
Osalemine tasuta!

Intervjuu riigiarhivaar Priit Pirskoga

Loe lähemalt Sirp 26.01.2010 : Digiinfo pikaajalise säilitamise perspektiiv on udune

... Linnar Viik: Mida arvata Google’i sündroomist? Suure osa infost arhiveerivad digitaalselt erahuvides tegutsevad organisatsioonid. Nii ei pruugi olla arvesse võetud meie rahvuslikke huve ega prioriteete?

Google’i raamatukogu puhul on tulipunktis autoriõiguse küsimused, sh konflikt Euroopa ja Ameerika õigussüsteemi vahel. See puudutab aga rohkem raamatukogusid kui arhiive. Ajaloolist, s.t piiranguvaba arhiiviainest, sh sellele juurdepääsu teemat on viimase 60 aasta vältel käsitletud kui rahvushuvide-ülest teemat, kuigi näiteks Venemaal tehakse tänaseni uurijateeninduses vahet kodakondsuse järgi.

...

Mihkel Volt: Kus näete rahvusarhiivi ja rahvusraamatukogu suurimat koostööpotentsiaali?

Interneti sisu on valdkond, mis paigutub raamatukogu ja arhiivi toimetuste vahele. Rahvusraamatukogu on seni keskendunud eelkõige võrguväljaannete hõlmamisele, rahvusarhiiv peaks esijoones muretsema nt riigiasutuste veebilehtede saatuse pärast. Kuid veebis rullub lahti meie tänane elu kogu oma kirevuses. Selle teabe hindamine ja olulisema jätkusuutlik alleshoidmine on ühiskonna põhiküsimuste hulka kuuluv ülesanne. Me oleme rahvusraamatukoguga kokku leppinud siin initsiatiivi näidata.

Friday, February 12, 2010

...Mõnikord tundub, et peale viimast suurt andekat ja viljakat põlvkonda (alates Mats Traadist ja lõpetades Juhan Viidinguga) on järgnenud suure kära ja vähese villaga tühimik. Kirjandusega on lugu nii nagu inimese eluga, kui elad ühte päeva. Läheb meelest ära, et oled elanud aastaid. Pikkade aastate taustal vaadates on Eesti kirjandusega kõik nii nagu alati. Alati on olnud üksikud suured puud ja hulk võsa. Nii on ka praegu..., ütleb Maalehes Viivi Luik.