...Mõnikord tundub, et peale viimast suurt andekat ja viljakat põlvkonda (alates Mats Traadist ja lõpetades Juhan Viidinguga) on järgnenud suure kära ja vähese villaga tühimik. Kirjandusega on lugu nii nagu inimese eluga, kui elad ühte päeva. Läheb meelest ära, et oled elanud aastaid. Pikkade aastate taustal vaadates on Eesti kirjandusega kõik nii nagu alati. Alati on olnud üksikud suured puud ja hulk võsa. Nii on ka praegu..., ütleb Maalehes Viivi Luik.