Margus Tamm: kirjanikuks ma ennast veel ei pea - Kultuur - Postimees.ee
Margus Tamm on tänapäeva renessansiinimene, mees nagu orkester, Leonardo da Vinci, Andy Warholi ja Kiwa järglane, lugupeetud (ja ka pahameelt tekitanud) disainer, peformance’i- ja installatsioonikunstnik, nõtke sulega kunstikriitik ja nüüd ka Betti Alveri debüüdipreemiaga auhinnatud proosakirjanik..., kirjutab kriitik Janar Ala .
Margus Tamm
«Unesnõiduja»
Raudwara, 2011
190 lk
Margus Tamme debüütraamatut «Unesnõiduja» oma 41 lühiproosapalaga võib mingis mõttes võrrelda ka hea, intelligentse popalbumiga, ilma et peaks nõndaviisi määratledes mõistega kaasas käivat halba maiku häbenema. Lood on lühikesed, haaravalt ja nutikalt jutustatud.
Keeleliselt tähelepanuväärne (mida märkis ka Alveri žürii), detailides väljatöötatud. Margus Tamm märkab elu vastuolulist paljusust ja edastab selle hinnanguid andmata, mis ongi ehk tõsiseltvõetava kirjanduse üks tunnuseid. Raamat, mis on ise ja laseb ka teistel olla.
Algselt blogikirjandusena mõeldud teos on kiire ja kompaktne sissevaade ühe 21. sajandi inimese, nn kreatiivsesse klassi hulka kuuluja ellu. «Unesnõidujat» võib pidada ka reisiraamatuks – toimuvad need reisid siis autori tuumasõjahirmudest triibutatud lapsepõlve Loksal, paneelmaja elanikke ellu Tallinnas või siis hoopis Indiasse.
Tuesday, December 6, 2011
Thursday, November 24, 2011
Annantalo's Children's Book Café | World Design Capital Helsinki 2012
Annantalo's Children's Book Café | World Design Capital Helsinki 2012
Annantalo's Children's Book Café
Both the décor and functions of Annantalo Café will be transformed into Finland’s first Book Café designed by children.
The Children’s Book Café and adjoining Studio Anna are places for reading books, and will also serve as the venue of events such as illustration exhibitions, book launches, author and illustrator interviews, workshops, poetry panels, small-scale concerts and sales.
The patron of the Book Café is the academician, children’s writer, poet and translator Kirsi Kunnas. Storytelling grannies and grandpas from the Kamppi Service Centre will come in to read stories to children, and godparents, selected for six months at a time, will draw in the public to various events. The actress Seela Sella, rap artist, author Paleface and illustrator, author and film director Antonia Ringbom have agreed to serve as the first godparents. The first reading ambassadors for the Book Café are the author Annina Holmberg and actor Hannu-Pekka Björkman. They will take stories to places like hospitals, to children and teenagers who would otherwise be unable to enjoy the Book Café’s offerings. During the events, the entrance to Studio Anna will be through a Narnian wardrobe.
The leisure time instruction groups at Annantalo will focus on designing and making dishes and light fittings for the café. An important feature of the project is that the children themselves are able to influence the development of their environment by taking part in designing the café.
Annantalo Children’s Book Café is one of the Taikalamppu projects supported by the Ministry of Education and Culture.
Annantalo Arts Centre is an art house for children and young people situated in central Helsinki. Administratively, it is a part of the City of Helsinki Cultural Office. The purpose of Annantalo is to create a favourable ambience and conditions, allowing children and young people to produce and experience art and culture in Helsinki.
More information
Liisa Paatsalo
Cultural producer
+358 9 310 37174, +358 50 529 2141
liisa.paatsalo@hel.fi
Wednesday, November 23, 2011
2011.a. debüüdipreemia laureaat selgus 23. novembril - Betty Alveri sünnipäeval!
Betti Alveri 2011 .a. debüüdipreemia žürii (esimees Maia Tammjärv, liikmed Kajar Pruul, Hannes Varblane, Valdur Mikita ning eelmise aasta Alveri preemia laureaat Triin Põldra Nirti) valis üle poolesaja debüütteose hulgast konsensuse alusel nominentideks välja kaheksa raamatut.
Proosa :
Mari Järve ulmeromaan "Esimene aasta",
Margus Tamm lühiproosakogu "Unesnõiduja",
ja kaks noorteromaani:
Linda-Mari Väli "Eikeegi eikunagi eikusagil" ,
Marek Kahro "Kaljud ja kameeleonid".
Luulekogud:
Maarja Pärtna "Rohujuurte juures",
Helena Läks "Helena Läks",
Kaur Riismaa "Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd" ,
Siim Pauklin "Aheldatud Jõgeva".
Maarja Pärtna "Rohujuurte juures",
Helena Läks "Helena Läks",
Kaur Riismaa "Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd" ,
Siim Pauklin "Aheldatud Jõgeva".
Laureaat on kunstnik ja disainer Margus Tamm , Eesti Kunstnike Liidu liige aastast 2005 - !
Õnnitleme esikraamatule "Unesnõiduja" (2011, kirjastus Raudwara) Betty Alveri preemia omistamise puhul autorit!
NB! Eesti esimene nutiraamatuna jõudis "Unesnõiduja" Apple´i raamatupoodi iBookstore (Loe: Forte 20,10.2011)
Õnnitleme esikraamatule "Unesnõiduja" (2011, kirjastus Raudwara) Betty Alveri preemia omistamise puhul autorit!
NB! Eesti esimene nutiraamatuna jõudis "Unesnõiduja" Apple´i raamatupoodi iBookstore (Loe: Forte 20,10.2011)
Tuesday, November 8, 2011
Wednesday, June 15, 2011
ELNET Konsortsiumi kodulehel on e-kataloogi ESTER
juhendmaterjalide rubriigis on uus kataloogimisjuhend:
Arvutifailid, e-lugerid ja mittemuusikalised helisalvestised.
Juhendis informatsioon heliraamatute, arvutimängude,
arvutiprogrammide ning e-lugerite kataloogimiseks.
Teavitavad
Kristel Veimann
kataloogimise ja nimenormandmete töörühma juht
Riin Olonen
arendujuht
Thursday, February 10, 2011
Friday, January 28, 2011
Taristu ja need teised uudissõnad...
Keelekaitsja tutvustab sõnause tulemusi
President Toomas Hendrik Ilvese välja kuulutatud sõnaloomevõistluse ehk sõnause uute riigi ja ühiskonnaga seotud mõistete paremaks väljendamiseks eesti keeles üldvõitjaks tunnistati taristu.
Vasteid otsiti 11 mõistele, lisaks võis esitada vasteid enda pakutud mõistetele. Sõnataides osales 593 inimest 2123 ettepanekuga. Tulemusi kaalus vabariigi presidendi kantselei ja eesti keele instituudi koostöös moodustatud töörühm, kuhu kuulus korraldustoimkonnaga kokku 30 inimest. Töörühma juhtis Urmas Sutrop.
Võitjate selgitamiseks korraldati kaks eelvooru. Lõppvoorus arutati sõnu, mis eelvalikus olid saanud vähemalt ühe poolthääle. Osalejad esitasid nende põhjal oma valiku, mida nad põhjendasid. Järgnes arutelu ja eelistuste ülesmärkimine. Kui parima vaste osas valitses üksmeel, kuulutati see sõnapakkumine võitjaks. Kui üksmeelt ei olnud, toodi välja kolm enam eelistust saanud sõna, mis pandi tähestiku järjekorras hääletusele. Enim hääli saanud sõna osutus võitjaks.
Töörühm otsustas iga mõiste puhul valida välja paljude heade ettepanekute hulgast ühe sõna, ent kahel juhul pidas võimalikuks soovitada vabamasse kasutusse ka sünonüüme. Sõnause võistluse tulemused kuulutati välja mullu 2. detsembril.
Võõrsõna infrastruktuur kõrvale kuulutas žürii konkursi üldvõitjaks taristu. Siin oli esitatud kõige rohkem vasteid ja lõpuks valis töörühm tari-tüvest stu-liite abil tuletatud sõna taristu. Tari-tüvi viitab tarindi kaudu struktuurile kui kandvale konstruktsioonile ja tarindamisele ehk projekteerimisele ning konstrueerimisele; stu-liide märgib kogumit või süsteemi, vrd ajastu, andmestu, järvistu, ühistu. Võidukas sõnataidur oli Andres Valdre.
Ülejäänud võidusõnad on järgmised.
Averus – tähenduses „avaliku ja erasektori koostöö”, PPP – public-private partnership asemele.
Avaõiguslik – kohmakama avalik-õiguslik asemele.
Juhind – Euroopa Liidu direktiivi kõrvale.
Kestlik – ingliskeelse sõna sustainable asemele. Kõikehõlmav vaste sõnadele jätkusuutlik, säästev, elujõuline tähistamaks millegi suutlikkust, edasikestmist, vastupidavust ning on moodustatud tegusõnast kestma.
Peavoolustamine ingliskeelse sõna mainstreaming tõlkena. Millegi muutumine peavooluks tähendabki seda, et nähtust või teemat on läbivalt kogu tegevuses arvesse võetud.
Teisestamine ingliskeelse termini othering vastena.
Toimeabi – senise humanitaarabi kõrvale.
Toimija – ingliskeelse termini actor või player tõlkena.
Vabasektor, vabamas keelepruugis vabakond – senise kolmanda sektori asemele.
Lisamõistete hulgast soovitati võtta kasutusele järgmised sõnad.
Kärgpere – tähenduses „pere, kus on sinu-minu-meie lapsed”.
Tundetaip – ühendi emotsionaalne intelligentsus omasõnalise vastena.
Tõsteti esile sõna penipaun ingliskeelse sõna doggie bag (ka doggy bag) leidliku tõlkevastena.
„Uute sõnade käibeletulekut on raske ennustada,” tõdeb ülevaateloo autor Reet Vääri. „Tihti teevad sõnad ettearvamatuid tähenduspöördeid.” Ta toob näitena J. Aaviku loodud sõna luger luukere asemele, mis toona käiku ei läinud, kuid on nüüd kasutuses veebiraamatukogu tähenduses.
Veebiaabitsa kõrvale esitati tore sõna veebits.
Värske ajakiri Keelekaitsja on pühendatud keeleteadlase Eduard Vääri 85. sünniaastapäevale tänavu juunis. Seetõttu on kordusena avaldatud mitmeid põhjapanevaid artikleid E. Vääri sulest eesti ja liivi keele, keelepoliitika ja ajaloo teemadel. E. Väärit meenutavad tema kolleegid ja kunagised õpilased Tõnu Tender, Valve-Liivi Kingisepp, Maia Rõigas, Kaupo Ilmet, Külliki Kask, Karl Pajusalu jt. Õiguskeelest kirjutab Heino Siigur, Ain Kaalepi sõnaloomest ja tõlkimisest Siiri Randmaa, Madis Linnamägi Forseliuse seltsi medalitest „Suur Kuldtukat” ja „Wastne Testament 1686”, keelepäevast annab ülevaate Aime Kinnep, ära on toodud keeleuuendaja J. Aaviku juubelikonverentsi teesid.
Eesti keele kaitse ühingu populaarteadusliku ajakirja Keelekaitsja eesmärk on näidata eesti keele atraktiivsust ja ärgitada huvi eesti keele vastu. Ainuüksi see väljaanne iseenesest peaks andma vastuse J. Aaviku esitatud küsimusele, kas eesti keel on intelligendi keel. Kannab välja küll.
| |
Vasteid otsiti 11 mõistele, lisaks võis esitada vasteid enda pakutud mõistetele. Sõnataides osales 593 inimest 2123 ettepanekuga. Tulemusi kaalus vabariigi presidendi kantselei ja eesti keele instituudi koostöös moodustatud töörühm, kuhu kuulus korraldustoimkonnaga kokku 30 inimest. Töörühma juhtis Urmas Sutrop.
Võitjate selgitamiseks korraldati kaks eelvooru. Lõppvoorus arutati sõnu, mis eelvalikus olid saanud vähemalt ühe poolthääle. Osalejad esitasid nende põhjal oma valiku, mida nad põhjendasid. Järgnes arutelu ja eelistuste ülesmärkimine. Kui parima vaste osas valitses üksmeel, kuulutati see sõnapakkumine võitjaks. Kui üksmeelt ei olnud, toodi välja kolm enam eelistust saanud sõna, mis pandi tähestiku järjekorras hääletusele. Enim hääli saanud sõna osutus võitjaks.
Töörühm otsustas iga mõiste puhul valida välja paljude heade ettepanekute hulgast ühe sõna, ent kahel juhul pidas võimalikuks soovitada vabamasse kasutusse ka sünonüüme. Sõnause võistluse tulemused kuulutati välja mullu 2. detsembril.
Võõrsõna infrastruktuur kõrvale kuulutas žürii konkursi üldvõitjaks taristu. Siin oli esitatud kõige rohkem vasteid ja lõpuks valis töörühm tari-tüvest stu-liite abil tuletatud sõna taristu. Tari-tüvi viitab tarindi kaudu struktuurile kui kandvale konstruktsioonile ja tarindamisele ehk projekteerimisele ning konstrueerimisele; stu-liide märgib kogumit või süsteemi, vrd ajastu, andmestu, järvistu, ühistu. Võidukas sõnataidur oli Andres Valdre.
Ülejäänud võidusõnad on järgmised.
Averus – tähenduses „avaliku ja erasektori koostöö”, PPP – public-private partnership asemele.
Avaõiguslik – kohmakama avalik-õiguslik asemele.
Juhind – Euroopa Liidu direktiivi kõrvale.
Kestlik – ingliskeelse sõna sustainable asemele. Kõikehõlmav vaste sõnadele jätkusuutlik, säästev, elujõuline tähistamaks millegi suutlikkust, edasikestmist, vastupidavust ning on moodustatud tegusõnast kestma.
Peavoolustamine ingliskeelse sõna mainstreaming tõlkena. Millegi muutumine peavooluks tähendabki seda, et nähtust või teemat on läbivalt kogu tegevuses arvesse võetud.
Teisestamine ingliskeelse termini othering vastena.
Toimeabi – senise humanitaarabi kõrvale.
Toimija – ingliskeelse termini actor või player tõlkena.
Vabasektor, vabamas keelepruugis vabakond – senise kolmanda sektori asemele.
Lisamõistete hulgast soovitati võtta kasutusele järgmised sõnad.
Kärgpere – tähenduses „pere, kus on sinu-minu-meie lapsed”.
Tundetaip – ühendi emotsionaalne intelligentsus omasõnalise vastena.
Tõsteti esile sõna penipaun ingliskeelse sõna doggie bag (ka doggy bag) leidliku tõlkevastena.
„Uute sõnade käibeletulekut on raske ennustada,” tõdeb ülevaateloo autor Reet Vääri. „Tihti teevad sõnad ettearvamatuid tähenduspöördeid.” Ta toob näitena J. Aaviku loodud sõna luger luukere asemele, mis toona käiku ei läinud, kuid on nüüd kasutuses veebiraamatukogu tähenduses.
Veebiaabitsa kõrvale esitati tore sõna veebits.
Värske ajakiri Keelekaitsja on pühendatud keeleteadlase Eduard Vääri 85. sünniaastapäevale tänavu juunis. Seetõttu on kordusena avaldatud mitmeid põhjapanevaid artikleid E. Vääri sulest eesti ja liivi keele, keelepoliitika ja ajaloo teemadel. E. Väärit meenutavad tema kolleegid ja kunagised õpilased Tõnu Tender, Valve-Liivi Kingisepp, Maia Rõigas, Kaupo Ilmet, Külliki Kask, Karl Pajusalu jt. Õiguskeelest kirjutab Heino Siigur, Ain Kaalepi sõnaloomest ja tõlkimisest Siiri Randmaa, Madis Linnamägi Forseliuse seltsi medalitest „Suur Kuldtukat” ja „Wastne Testament 1686”, keelepäevast annab ülevaate Aime Kinnep, ära on toodud keeleuuendaja J. Aaviku juubelikonverentsi teesid.
Eesti keele kaitse ühingu populaarteadusliku ajakirja Keelekaitsja eesmärk on näidata eesti keele atraktiivsust ja ärgitada huvi eesti keele vastu. Ainuüksi see väljaanne iseenesest peaks andma vastuse J. Aaviku esitatud küsimusele, kas eesti keel on intelligendi keel. Kannab välja küll.
Subscribe to:
Posts (Atom)
