Friday, January 28, 2011

Taristu ja need teised uudissõnad...

Keelekaitsja tutvustab sõnause tulemusi





President Toomas Hendrik Ilvese välja kuulutatud sõnaloomevõistluse ehk sõnause uute riigi ja ühiskonnaga seotud mõistete paremaks väljendamiseks eesti keeles üldvõitjaks tunnistati taristu.

Vasteid otsiti 11 mõiste­le, lisaks võis esitada vasteid enda pakutud mõistetele. Sõnataides osales 593 inimest 2123 ettepanekuga. Tulemusi kaalus vabariigi presidendi kantselei ja eesti keele instituudi koostöös moodustatud töörühm, kuhu kuulus korraldustoimkonnaga kokku 30 inimest. Töörühma juhtis Urmas Sutrop.
Võitjate selgitamiseks korraldati kaks eelvooru. Lõppvoorus arutati sõnu, mis eelvalikus olid saanud vähemalt ühe poolthääle. Osalejad esitasid nende põhjal oma valiku, mida nad põhjendasid. Järgnes arutelu ja eelistuste ülesmärkimine. Kui parima vaste osas valitses üksmeel, kuulutati see sõnapakkumine võitjaks. Kui üksmeelt ei olnud, toodi välja kolm enam eelistust saanud sõna, mis pandi tähestiku järjekorras hääletusele. Enim hääli saanud sõna osutus võitjaks.

Töörühm otsustas iga mõiste puhul valida välja paljude heade ettepanekute hulgast ühe sõna, ent kahel juhul pidas võimalikuks soovitada vabamasse kasutusse ka sünonüüme. Sõnause võistluse tulemused kuulutati välja mullu 2. detsembril.
Võõrsõna infrastruktuur kõrvale kuulutas žürii konkursi üldvõitjaks taristu. Siin oli esitatud kõige rohkem vasteid ja lõpuks valis töörühm tari-tüvest stu-liite abil tuletatud sõna taristu. Tari-tüvi viitab tarindi kaudu struktuurile kui kandvale konstruktsioo­nile ja tarindamisele ehk projekteerimisele ning konstrueerimisele; stu-liide märgib kogumit või süsteemi, vrd ajastu, andmestu, järvistu, ühistu. Võidukas sõnataidur oli Andres Valdre.

Ülejäänud võidusõnad on järgmised.

Averus – tähenduses „avaliku ja erasektori koostöö”, PPP – public-private partnership asemele.
Avaõiguslik – kohmakama avalik-õiguslik asemele.
Juhind – Euroopa Liidu direktiivi kõrvale.
Kestlik – ingliskeelse sõna sustain­able asemele. Kõikehõlmav vaste sõnadele jätkusuutlik, säästev, elujõuline tähistamaks millegi suutlikkust, edasikestmist, vastupidavust ning on moodustatud tegusõnast kestma.
Peavoolustamine ingliskeelse sõna mainstreaming tõlkena. Millegi muutumine peavooluks tähendabki seda, et nähtust või teemat on läbivalt kogu tegevuses arvesse võetud.
Teisestamine ingliskeelse termini othering vastena.
Toimeabi – senise humanitaarabi kõrvale.
Toimija – ingliskeelse termini actor või player tõlkena.
Vabasektor, vabamas keelepruugis vabakond – senise kolmanda sektori asemele.
Lisamõistete hulgast soovitati võtta kasutusele järgmised sõnad.
Kärgpere – tähenduses „pere, kus on sinu-minu-meie lapsed”.
Tundetaip – ühendi emotsionaalne intelligentsus omasõnalise vastena.
Tõsteti esile sõna penipaun ingliskeelse sõna doggie bag (ka doggy bag) leidliku tõlkevastena.
„Uute sõnade käibeletulekut on raske ennustada,” tõdeb ülevaateloo autor Reet Vääri. „Tihti teevad sõnad ettearvamatuid tähenduspöördeid.” Ta toob näitena J. Aaviku loodud sõna luger luukere asemele, mis toona käiku ei läinud, kuid on nüüd kasutuses veebiraamatukogu tähenduses.
Veebiaabitsa kõrvale esitati tore sõna veebits.

Värske ajakiri Keelekaitsja on pühendatud keeleteadlase Eduard Vääri 85. sünniaastapäevale tänavu juunis. Seetõttu on kordusena avaldatud mitmeid põhjapanevaid artikleid E. Vääri sulest eesti ja liivi keele, keele­poliitika ja ajaloo teemadel. E. Väärit meenutavad tema kollee­gid ja kunagised õpilased Tõnu Ten­der, Valve-Liivi Kingisepp, Maia Rõigas, Kaupo Ilmet, Külliki Kask, Karl Pajusalu jt. Õiguskeelest kirjutab Heino Siigur, Ain Kaalepi sõnaloomest ja tõlkimisest Siiri Randmaa, Madis Linnamägi Forseliuse seltsi medalitest „Suur Kuld­tukat” ja „Wastne Testa­ment 1686”, keelepäevast annab ülevaate Aime Kinnep, ära on toodud keeleuuendaja J. Aaviku juubelikonverentsi teesid.

Eesti keele kaitse ühingu populaarteadusliku ajakirja Keelekaitsja eesmärk on näidata eesti keele atraktiivsust ja ärgitada huvi eesti keele vastu. Ainuüksi see väljaanne iseenesest peaks andma vastuse J. Aaviku esitatud küsimusele, kas eesti keel on intelligendi keel. Kannab välja küll.