Eestist sõitis Hantõ-Mansiiskisse ca 60 inimest! vt pressikaja! Delfis ka!
1. Etnopoliitika ja õigus:
· Põlisrahvad: Põlisrahvaste õiguste deklaratsioon, rahvusliku ja regionaalse õiguse suhe ja rahvusvaheline õigus
· Diskrimineerimine ja tolerantsus
· Rahvusvähemuste kaitse raamkonventsioon ja reaalne olukord
· Rahvuslike liikumiste osavõtt poliitilisest elust – võimalused ja reaalsus
Kaasesimehed: Heikki Talvitie (Soome), Viktor Bogdanov (Karjala)
Ettekandega esinevad: Viktor Rõtškov (Permikomi autonoomne ringkond, Zinaida Strogalštšikova (Karjala), Valeri Markov (Komi), ? (Jamali Neenetsi autonoomne ringkond)
2. Kultuur:
· Rahvuslik, etniline kultuur, selle säilitamine ja taastootmine tänapäevaelus
· Kultuurilise ülesehituse probleemid (võrkude loomine jne)
· Muuseumide kui sotsiaalsete institutsioonide osa kohalikus ühiskonnas
· Külakultuur
Kaasesimehed: Enikő Szíj (Ungari), Galina Škalina (Marimaa)
Ettekandega esinevad: Ildiko Lehtinen (Soome), Pjotr Tultajev (Mordva)
3. Keel ja haridus:
· Keele planeerimine ja strateegia
· Etnopedagoogika (perekonna osa emakeele säilitamisel ja edasiandmisel, kakskeelsuse mudelid)
· Euroopa regionaalkeelte harta
· Keelepoliitika (võimud, emakeel hariduses, rahvusliku hariduspoliitika kontseptsioonid)
Kaaesmehed: Svetlana Popova (Handi-Mansimaa) N. Afanasjeva
Ettekandega esinevad: Mart Rannut (Eesti), Svetlana Popova (Handi-Mansimaa)
4. Ajakirjandus ja meedia
· Omakeelne meedia ja võimud: probleemid ja koostöövormid
· Rahvuskeeled ja Interneti võimalused
· Elektroonilised raamatukogud kui teaberessurss (raamatukogude loomine, autoriõiguste probleem)
· Rahvuskeelse meedia ligitõmbavus ja maine
Kaasesimehed: Galina Butõrjova (Komi), Rein Sikk (Eesti)
Ettekandega esinevad: Aleksandr Abdullov (Marimaa), Juri Mišanin (Mordva)
5. Tervishoid, demograafia ja perekond
· Kas soome-ugri rahvad on välja suremas?
· Muutuv kliima ja põlisrahvad
· Traditsiooniline rahvameditsiin
· Uued väljakutsed tervisele (narkomaania, AIDS, alkoholism)
· Näitus “Minu suhtumine loodusesse
Kaasesimehed: Nikolai Strelkov (Udmurtia), Mihhail Jakuntšev (Mordva)
Ettekandega esinevad: György Vukovics (Ungari), Nikolai Strelkov (Udmurtia)
DELEGATES OF ESTONIANS SECTIONS
- Tõnu Seilenthal II
- Andres Heinapuu III
- Jaak Prozes I
- Mart Rannut III
- Mart Nutt Redaction
- Rein Sikk IV
- Kadri Viires II and III
- Mart Meri IV
- Arvo Vallikivi II and III
- Madis Arukask II
- Kersti Sepper II
- Piret Suurväli IV
- Indrek Jääts I
- Viia-Kadi Raudalainen II and III
- Kaido Kama III
- Jaan Õispuu III
- Aivar Jürgenson II
- Jüri Valge III
- Anne Türnpu II
- Mihkel Volt V
OBSERVERS OF ESTONIANS
- Anne-Ly Reimaa II
- Madis Järv II
- Tõnu Tender II and III
- Olga Shubin V
- Helen Saarniit I
- Olev Remsu I
- Tiit Pruuli I
- Mihkel Kaevats V
- Jaanika Vider V
- Lembi Tamm V
- Kadi Sarv V
- Ott Heinapuu IV
- Sulev Iva III
- Vallo Kelmsaar III
- Anzori Barkalaja II and III
- Juku-Kalle Raid I
- Üve Maloverjan IV
- Eha Viluoja II
OBSERVERS: REPRESENTATIVES OF THE PARLIAMENT OF THE REPUBLIC OF ESTONIA
OBSERVERS: REPRESENTATIVES OF THE MINISTRIES OF THE REPUBLIC OF ESTONIA
- Andra Veidemann II
- Tamara Luuk II and III
DELEGATES OF SETOS FROM ESTONIA
OBSERVER OF SETOS FROM ESTONIA
- Igor Taro IV
- Ahto Raudoja II
DELEGATES OF INGERIAN FINNS FROM ESTONIA
1. Toivo Kabanen III
2. Valeri Vaselenko III
V Soome-ugri maailmakongressi resolutsiooni projekt
I Soome-ugri maailmakongress (Sõktõvkar, 1992) andis deklaratsioonis maailma soome-ugri rahvaste koostöö üldpõhimõtetest, eesmärkidest ja ülesannetest teada oma eesmärkidest ja ülesannetest, tunnetades vastutust oma rahvaste arengu eest. Järgnevad 16 aastat tõendasid valitud kursi aktuaalsust ja konstruktiivsust. Veel kolm kongressi (Budapest 1996, Helsingi 2000, Tallinn 2004) kinnitasid, et meie peamiseks ülesandeks on soome-ugri ja samojeedi rahvaste ja nende kultuuride püsimajäämine ja areng kogu inimkonna pärandi osana.
Kongress kinnitab, et põlisrahvaste ja rahvusvähemuste inimõiguste kaitse pole mitte ainult riigi sisepoliitika küsimus, vaid kogu rahvusvahelise üldsuse huviobjekt. Seepärast on rahvusvaheliste inimõigusnormide ja rahvusvähemuste õiguste lülitamise kõrval riigi seadustesse tähtis kasutada ka rahvusvaheliste õigusinstrumentide mehhanisme, mis ei nõua riikide poolt ratifitseerimist ega oma otsest juriidilist jõudu.
Viimase nelja aasta jooksul on rahvusvahelise õiguse vallas olnud väga suureks saavutuseks ÜRO peaassamblee poolt 13. septembril 2007. aastal vastu võetud Maailma põlisrahvaste õiguste deklaratsioon, mida rahvusvaheline üldsus valmistas koostöös põlisrahvastega ette peaaegu 25 aastat. Soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee võttis selle ajaloolise dokumendi ettevalmistamisest osa alates 1993. aastast ÜRO põlisrahvaste iga-aastaste sessioonide töös Genfis ja ÜRO Maailma põlisrahvaste deklaratsiooni projekti viimistlemisel New Yorgis aastatel 1996–2006.
Nende ülesannete lahendamisel omab väga suurt tähtsust rahvusvaheline koostöö, eeskätt üleeuroopaline koostöö.
Valitsusvälised organisatsioonid, nende hulgas ka soome-ugri ja samojeedi rahvaste rahvuslikud ühendused on saamas üheks tähtsaks elemendiks kodanikuühiskonna kujunemisel meie riikides.
Vaatamata viimase aja paljudele positiivsetele muutustele on soome-ugri ja samojeedi rahvaste rahvaarv kahanemas, ka on märgata identiteedi muutumist tänapäeva maailma väliskeskkonna mõjul.
Lähtudes kujunenud olukorrast, peab kongress vajalikuks järgmiste meetmete kasutuselevõttu:
Etnopoliitika ja õiguse vallas:
1. Kongress pöördub Euroopa Nõukogu inimõiguste komissari poole taotlusega luua Euroopa põlisrahvaste ja rahvusvähemuste alaline foorum.
2. Kongress teeb konsultatiivkomiteele ülesandeks koordineerida ka edaspidi inimõiguste kaitset, põlisrahvaid ja rahvusvähemusi puudutavate rahvusvaheliste kohustuste monitoorimist riikides, kus elavad soome-ugri ja samojeedi rahvad.
3. Kongress kutsub taas Ungarit, Venemaad, Soomet, Eestit ja teisi riike, kus soome-ugri ja samojeedi rahvad traditsiooniliselt elavad, üles ratifitseerima Rahvusvahelise tööorganisatsiooni konventsiooni nr 169 “Põlisrahvastest ja kogukondliku eluviisiga rahvastest sõltumatutes riikides”. Kuni konventsiooni ratifitseerimiseni on tarvis täiustada seadusandlikku baasi seal märgitud õiguste kindlustamiseks – eelkõige puudutab see õigust kasutada loodusressursse, sealhulgas ka maavarasid.
4. Konsultatiivkomiteel on vajalik püüda toetada rahvusühendusi ja rahvuslikke ühiskondlikke organisatsioone kui oma riikide kodanikuühiskonna aktiivseid ja konstruktiivseid osi.
5. Kongress teeb Soome-ugri ja samojeedi rahvaste konsultatiivkomiteele ülesandeks korraldada pidevat koostööd inimõiguste kaitse, rahvusvähemuste ja põlisrahvastega tegelevate rahvusvaheliste organisatsioonidega ja saada nende tegevuse kohta regulaarset laiapõhjalist infot.
6. Kongress pöördub riikide parlamentide poole ettepanekuga töötada välja õigusmehhanismid, mis tagavad põlisrahvaste ja rahvusvähemuste väärika esindatuse iga tasandi valitavates võimuorganites.
7. Kongress tunneb muret selle pärast, et sellises paljurahvuselises riigis nagu Venemaa pole olemas rahvus- ja rahvustevahelisi suhteid ministeeriumi tasemel koordineerivat riigiasutust ning kutsub Venemaa Föderatsiooni valitsust taaslooma rahvussuhete ministeeriumi.
8. Kongress teeb konsultatiivkomiteele ülesandeks jälgida soome-ugri ja samojeedi rahvaste enesetunnet uutes liitregioonides (Permi ja Krasnojarski krai), kus need rahvad traditsiooniliselt on elanud.
9. Kongress mõistab hukka ja on vastu igasugustele soome-ugri rahvaste vastu suunatud füüsilise vägivalla ja psühholoogilise mõjutamise ilmingutele rahvusvähemuste etnilise diskrimineerimise alusel.
Keeleõiguste ja hariduse vallas:
1. Kongress rõhutab, et soome-ugri ja samojeedi keeleõigused peavad põhinema rahvusvahelistel normidel, sealhulgas Euroopa regionaal- ja vähemuste keelte kaitse hartal, ning kutsub seda dokumenti veel mitte ratifitseerinud riike tegema seda võimalikult kiiresti.
2. Kongress on tänulik Ungari, Venemaa, Soome, Eesti ja teiste riikide, kus soome-ugri ja samojeedi rahvad traditsiooniliselt elavad, parlamentidele ja valitsustele, ning kutsub üles koostöö jätkamisele ja arendamisele soome-ugri ja samojeedi rahvaste keelte ja kultuuride riikliku kaitse vallas.
3. Kongress kutsub riigivõimuorganeid looma tingimusi kakskeelsuse juurutamiseks, püüdlema kaasaegseid infotehnoloogiad kasutades kujundada tegelikku kakskeelsust ja omandama positiivset kogemust lastele emakeelt õpetades, kasutades tänapäevaseid haridustehnoloogiaid.
4. Kongress toetab soome-ugri ja samojeedi regioonide spetsialistide väljaõpetamist ja lisakoolitusi Ungari, Venemaa, Soome ja Eesti juhtivates hariduskeskustes ning rõhutab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata välja õpetatud rahvuslike spetsialistide potentsiaali efektiivsele kasutamisele.
5. Kongress väljendab muret soome-ugri ja samojeedi vähemuste emakeeleoskuse jätkuva vähenemise pärast. Emakeeleoskus on iga rahva olemaolu üks peamisi eeltingimusi. Rahva püsimajäämiseks on vajalik arendada rahvuskoolide võrku ja suurendada tavakoolide õppekavas emakeeleõppe tunde.
6. Kongress ei nõustu nn vähekomplekteeritud koolide sulgemisega rahvusvähemuste elualadel, eriti väikerahvaste elualadel.
7. Kongress peab tähtsaks hoida vajalikku tasakaalu soome-ugri ja samojeedi emakeelte ja ajaloo õpetamisel rahvuskoolides ja nende rahvaste asualadel ning riigikeele ja riigiteaduse õpetamise vahel seal, kus selline kakskeelsus eksisteerib. Rahvuskeele õppimise mahtu ei tohiks mingil viisil vähendada riigikeele õppimise suurendamise kasuks.
Kultuuri vallas:
1. Kongress tunnustab rahvusvaheliste folkloori-, etnofuturismi- ja teatrifestivalide, hõimupäevade regulaarset läbiviimist ja juubelisündmuste tähistamist Ungaris, Venemaa Föderatsioonis, Soomes ja Eestis ning soovitab selliste ürituste korraldamist ka edaspidi.
2. Kongress tervitab föderaalse soome-ugri kultuurikeskuse loomist Sõktõvkaris ja Volga-äärse regioonidevahelise kultuurikeskuse loomist Saranskis ning avaldab lootust, et need keskused saavad aktiivseteks abilisteks ühiste plaanide realiseerimisel ning paljude uute ettevõtmiste algatajateks.
3. Kongress peab tähtsaks raamatute väljaandmist uurali keelkonna rahvaste keeltes ning raamatute tõlkimist ühest uurali keelest otse teise.
4. Kongress kutsub riigivõimuorganeid üles tegutsema aktiivsemalt rahvaste ja rahvusvähemuste kultuuripärandi säilitamisel arhiivides, muuseumides ja loodus- ning rahvuskompleksides tänapäevast digitaaltehnoloogiat kasutades.
5. Kongress peab vajalikuks traditsioonilise kultuuri säilitamist, arendamist ning edasiandmist nooremale põlvkonnale kaasaegseid tehnilisi vahendeid kasutades.
Meedia ja infosüsteemide vallas:
1. Kongress toetab ülevenemaalise soome-ugri ajalehe väljaandmist, konsultatiivkomitee ja soome-ugri keskuste veebilehtede tegevust ja elektroonilise raamatukogu loomist emakeeltes ning teeb konsultatiivkomiteele ülesandeks aktiviseerida teabevahetust eesmärgiga luua ja hoida töös ühtset infovälja keskkonnakaitse-, tervishoiu-, haridus- ja kultuuriprobleemide alal.
2. Riigistruktuurid peavad kindlustama rahvastele kaasaegse omakeelse meedia olemasolu, mis valgustaks kõiki eluvaldkondi ja oleks kättesaadav võimalikult laiale auditooriumile.
3. Kongress teeb konsultatiivkomiteele ülesandeks aidata kaasa rahvuslike tähestikke kasutada võimaldavate arvutiprogrammide loomist puudutavate ettepanekute elluviimisele.
Demograafia, tervishoiu ja keskkonnakaitse vallas:
1. Kongress toetab keskkonnakaitse, demograafia ning soome-ugri ja samojeedi rahvaste tervise probleeme käsitlevate rahvusvaheliste konverentside regulaarset läbiviimist ning neidsamu probleeme kajastava teadusajakirja väljaandmist.
2. Kongress pöördub Venemaa Föderatsiooni valitsuse poole ettepanekuga taastada iga-aastane statistikaarvestus depopulatsiooni staadiumis olevate rahvaste ja rahvusgruppide sotsiaalmajanduslike ja demograafiliste näitajate osas.
Kongress soovitab konsultatiivkomiteel korraldada 2010. aastal soome-ugri ja samojeedi rahvaste rahvusvaheline konverents käesoleva kongressi soovituste täitmise esialgsete tulemuste analüüsimiseks ning kajastada konverentsi tulemusi laialdaselt meedias.
Kongress teeb konsultatiivkomiteele ülesandeks vaadata läbi kongressile adresseeritud pöördumised, märkused ja ettepanekud.
Hantõ-Mansiisk, 30. juunil 2008. a
vt ka
Hantõ-Mansiiskis peeti päev varem, kui algas pihta kolmepäevane Soome-Ugri V Maailmakongress , Venemaa ja Euroopa Liidu tippkohtumine !
Loe: V soome-ugri rahvaste kongressil Hantõ-Mansiiskis / Jaan Õispuu, Kultuurileht Sirp, 29.08.08
Kongressimärkmeid. Keel ja haridus / Jüri Valge, Kultuurileht Sirp, 29.08.2008
