Miks kirjastused taunivad sundeksplaride seadust selle praegusel kujul?

Loe lähemalt EPL 22.07.08 !

Sundeksemplariseadus
Loe siit ka! Ja siit!
Loe: Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kogude toimkonna pöördumine seoses Sundeksemplariseaduse muudatuste ettevalmistamisega siit :
" Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kogude toimkonna liikmed, kelle hulka kuuluvad ka esindajad sundeksemplare saavatest raamatukogudest, arutasid oma koosolekul 21. aprillil 2009 Tartus 1997. a. kehtiva Sundeksemplari seaduse muudatusettepanekuid. Koosolekust osavõtjad soovitavad jätta Sundeksemplari seaduse trükiseid käsitlevad ja hästi reguleeritud üldpõhimõtted samaks, sest praegusel kujul seadus toimib.
Sundeksemplari saavatel raamatukogudel on välja kujunenud efektiivselt toimiv süsteem sundeksemplaride hankimiseks, kirjeldamiseks ja hoidmiseks. Vaid läbimõeldud töökorraldus, pidev ja operatiivne sundeksemplaride nõutamine ning vastastikune koostöö garanteerib rahvusteavikute jõudmise raamatukogudesse. Sel viisil moodustub Eestis erinevate raamatukogude peale võimalikult täielik rahvusteavikute kollektsioon. Kuigi seadus kohustab väljaandjaid sundeksemplare loovutama, on sundeksemplaride laekumises väga suur roll siiski raamatukogude enda aktiivsel tööl. Parimad oma ala asjatundjad teevad seda tööd tõelise pühendumisega. Toimivat süsteemi lõhkuda ei ole mõistlik.

Rahvustrükise säilimise seisukohast on väikeriigi väljaannete hoidmine mitmes erinevas kohas säilituspõhimõtteid silmas pidades oluline. Samuti tuleb arvestada kogude ajaloolist kujunemist, järjepidevust ja maksimaalset ammendavust uurijate jaoks.
Sundeksemplari valikulise säilitamise ettepaneku kohta leiame, et sundeksemplari mõte on just nimelt valikuta säilitamises – vaid tulevikus saab anda lõpliku hinnangu, mis on teadus- ja loometööks vajalik, mis mitte. Just objektiivne pilt ajastust saab tulevikus olla teadusliku uurimise objektiks.
Hoidlate küsimus tuleb lahendada riiklikul tasemel, pidades eesmärgina silmas kõigi kogude, sealhulgas sundeksemplaride säilitamist. Kogude kirjeldamise ja säilitamise osas on suureks abiks olnud erinevad riiklikud programmid, siiski on neist saadud toetused ebapiisavad hoidlate olukorra parandamiseks.
Soovitame Kultuuriministeeriumil koostöös Teadus- ja Haridusministeeriumiga kaaluda seadusemuudatust arhiivraamatukogude määramise osas. Arhiivraamatukogu staatus ei saa olla tähtajaline ja periooditi taotletav, see ei ole riiklikult mõistlik.
Soovitame viia seadusse sisse täienduse trükieelsete failide loovutamisest Eesti Rahvusraamatukogule ja säilitamisest sealsamas, luues võimaluse nende kasutamiseks vähemalt kahes punktis (autoriseeritud töökohas), neist üks Eesti Rahvusraamatukogus ja teine Tartu Ülikooli Raamatukogus, lähtudes analoogiast võrguväljaannetega. Seadus vajab täiendamist ka auviste ja elektrooniliste teavikute säilitamise ning sellealase koostöö osas.
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kogude toimkonna liikmed: Tartus, 21. aprill 2009
Tiina Feldmanis (Eesti Patendiraamatukogu),
Maimu Heintalu (Eesti Hoiuraamatukogu),
Kairi Felt (Eesti Rahvusraamatukogu),
Kristhel Haak (Tartu Ülikooli Raamatukogu),
Anu Iho (TLÜ Akadeemiline Raamatukogu),
Merike Kiipus (Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu),
Helle Klementi (Eesti Rahvusraamatukogu),
Kate-Riin Kont (Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu),
Kaire Lass (Eesti Rahvusraamatukogu),
Kristin Liba (Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu),
Eve Lipand (Eesti Hoiuraamatukogu),
Elvira Mutt (Eesti Kunstiakadeemia Raamatukogu),
Kristina Pai (Tartu Ülikooli Raamatukogu),
Ilvi Rauna (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Raamatukogu),
Raina Rohumaa (Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu)
Vaiko Sepper (Eesti Hoiuraamatukogu)
Ülle Talihärm (Eesti Rahvusraamatukogu)
Marje Tamre (Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu)
Tiina Tohvre (Eesti Maaülikooli Raamatukogu)
Kaarin Viirsalu (Tartu Ülikooli Raamatukogu)"
Loe siit ka: Pm 97/01/13

Tiiu Valm , kauaaegne RR juht, töötab praegu eduka kirjastuse toimetuse juhina. See on minu meelest oluline garantii selleks et taastuks kirjastustepoolne kvaliteetne märksõnastamine autoriga koostöös arvesse võttes EMS-s kehtestatut!

Suvepäevad 2009 Presidendi koduvallas!

ABJA SUVEPÄEVAD 17.-19. JUULI !!!!

REEDE 17.JUULI

15. 00 Rattaralli Jalakäijate tee algus
17.00 Võistlused veebatuudil Baasi järvel
18.00 Ümber järve jooks Baasi järv
19.00 Etendus _Vanamehed seitsmendalt_ Abja Kultuurimaja Pääse 25.-
21.00 Disko endistelt Abja diskoritelt (tasuta)Lasteaia tagusel platsil


LAUPÄEV 18.JUULI

9.00-16.00 Suur kauplemine Tiigi tänav, Kuga hoov
10.00 Abja Tulekaitse Selts 110 Tööõpetusemaja sisehoovis
10.00 Urmas Jalakase Trüfflituba Pärnu mnt. noortekeskus
11.00 Meisterdamise õpituba Noortekeskuses
10.00-14.00 Kunstitöötuba Päevakeskuses
11.00 Kontsert "Kirss ànd Garden" Kpl. "Kuga" hoovis
12.00 Võrrivõistlus "Abja Kiirus"vol 5 Kesklinnas
14.00 Bussiretk Sarja külla giididega (tasuta) Väljasõit bussijaamast
16.00 Abja Rammumees Gümnaasiumi staadion
18.00 Tearietendus "Koristajad" Pääse 25.- Abja Kultuurimaja
21.00 Peoõhtu ansambliga "Igatahes"(tasuta) Lasteaia tagusel platsil
10.00-14.00 Batuut, ronimissein (tasulised) Kesklinnas


PÜHAPÄEV 19.JUULI

10.00-17.00 Pitbaikide üle eestiline treeningpäev Õunaaias
11.00 Lasteetendus"Lumekuninganna" (tasuta) Abja Kultuurimaja
11.00 Võrkpalli võistlused Abja tenniseväljakul

Peeter Olesk Eesti maaeluelukultuuri järjepidevusest

Loe! Sakala 7.7.09

... Eesti põllumajandusmuuseum ei olnud mõeldud praeguse maaülikooli ajaloo muuseumina või kui, siis marginaalselt, üksikute õppejõudude isikufondide ja unikaalsete õpetusseadmete ulatuses. Et maaülikool on oma nime, ajaloo pikkust, struktuuri ning õppehoonete asukohta palju kordi muutnud, on tema ajaloo kokkukirjutamine äärmiselt problemaatiline. Selleks läheb tarvis terviklikku metakeelt.
Jüri Kuuma huvitas selles vallas eraldi põllumajanduslik arvepidamine, sest maaparandus on oma loomu poolest alati kollektiivne ettevõtmine. Tammsaare kirjeldas säärasest tööst peamiselt kraavitamist, Oskar Luts «Suves» kivilõhkamist.
Tahtes Jüri Kuuma elutööd jätkata, peaksime jõudma küsimuseni, mismoodi toimis talupidamises arvepidamine, kui ei päriskohapidajad ega sulased olnud matemaatikat õppinud.
Teine küsimus on kidasem. Maaülikooli raamatukogus puudub hulk ülikooli õppejõudude õpikute ja õppevahendite eksemplare. Osa neist on sisuldasa muidugi aegunud, kuid nad kirjeldavad sellegipoolest didaktiliste printsiipide evolutsiooni, seda teekonda, mille lõpusirgele on jõudnud järgmise põlvkonna kolleeg.
Just nende printsiipide analüüs ja korrigeeritud arendamine on üks algava kümnendi tähtsamaid ülesandeid, mille lahendamiseks on vaja rikkalikult näitematerjali.
Soovitan maaülikooli kasvandikel kodused kogud selle nurga alt läbi vaadata. Mis meie raamatukogus puudub, seda näeb raamatukogudevahelisest e-kataloogist ESTER interneti kaudu kerge vaevaga...