On võhikutel otsus ühine, mis neile mõistmatu, see kõik on tühine... ?

Kas keelekäru on kummuli?

Kuidas käru jälle püsti saada?

Kõiki emakeeleõpetajaid ja -huvilisi, kes soovivad, et emakeeleõpetuse käru taas püsti saaks, kutsub Martin Ehala, TÜ eesti keele didaktika ja rakenduslingvistika professor, kursusele „Uus emakeeleõpetus”, mis algab Tartu ülikoolis 10. veebruaril 2010. Kursus on avatud ülikooli kaudu kõigile soovijaile tasuta. Lisainfo: ehalam@ut.ee.

Loe ka: Martin Ehala: Praktilise eesti keele õpe gümnaasiumisse! ÕpL 18.9.2009

Uuri Martin Ehala raamatuid!

Kodanikupäev 2009: President kiitis Uue Maailma Seltsi tegemisi!

Uues Maailmas leidub õige esinduslikke maju - uhkeid, ja kõnekaid, teadagi mis ajast! Uuel Maailmal on oma häälekandja, mida saab nii võrgust lugeda kui ka koju tellida..

President Toomas Hendrik Ilves külastas kodanikupäeval, 26. novembril Uue Maailma Seltsi ja jäi kuulduga-nähtuga väga rahule.

President arvas: “Liigutav on näha teie tegemisi. See kaotab võõrandumise ja anonüümsuse meie ümbert linnas, kus paljudel puhkudel ei tunne inimesed oma majanaabreidki. Niisugusest anonüümsusest võimaldab välja saada Uue Maailma Seltsile omane kogukonnatunne, mis avardab meie ruumi, mõtlemist ja suhtlemist.”

Vt Eesti Päevalehest ja Presidendi kodulehelt: www.president.ee

Pilte sellest külaskäigust põhjalikumalt vt veel DELFI galeriis!

Alveri preemia laureaat. 2009 selgub 23. novembril!

Žürii - Piret Viires (esimees), Toomas Raudam, Triin Ploom, Urmo Mets (Alveri preemia laureaat 2008) ja Igor Kotjuh - valis 35 kandidaadi seast 9 parimat debüütraamatut, milliste hulgast selgub Betti Alveri sünnipäeval, 23. novembril Tartu Kirjanduse majas Alver-preemia laureaat. Kolmandik on üllitet kirjastuses Võluri Tagasitulek. Lemmit Kaplinski väikekirjastuse raamatuist kandideerivad Sandra Jõgeva „Draamapunkt”, Ott Heinapuu luulekogu „Inglile” ja Jüri Kolgi luulekogu „Barbar Conan peeglitagusel maal”. Veel nominente: Kuusealuse(pseud.!) luulekogu „Tegu ja tagajärg” ning Jan Beltráni(pseud.!) romaan „La mala vida”, Robert Randma noortejutt „Sigaret” (Eesti Päevalehe kirjastus), Triinu Merese luulekogu „Lagunemine” (Hermes), Triin Tasuja luulekogu „Provintsiluule” (Värske Raamat) ja Enn Kasaku romaan „Vaba pattulangemise seadus” (Argo).

15 000-kroonine auhinnastipendium pärineb Eesti Kultuurkapitalilt.

2008.a. kohta loe siit!

Loe: Väike luulekaleidoskoop I. Hakkan abimeheks: Jürgen Rooste Sirp 22.05.2009

Loe: Väike luulekaleidoskoop II. kolm kuningannat: Jürgen Rooste Sirp 05.06.2009

Loe: Luuletulv jätkub Väike luulekaleidoskoop 3 / Jürgen Rooste, Sirp 30.7.09

Jaanus Rooba loeng „Elupuu. Õnnistatud või neetud leib Heiti Talviku ja Betti Alveri loomingus“

Kirjanike muljeist rahvaraamatukogudes esinemistel aastal 2009

"... üldse tuleks kirjanduse õpetamist alustada tänapäevast ja liikuda ajas kaugemale, mitte vastupidi – nagu praegu tehakse. Rääkides kooliõpilastest – ehkki oli koolivaheaja nädal, oli neid publiku seas märgata väga vähe. Keskmist kooliiga esindas kokku vaid kolm poissi, kaks Haanjas, üks Luunjas. Aga Luunja poiss läks poole pealt minema. Võrus olevat kohal olnud paar abiturienti. Paar noort inimest oli ka Haanjas. Aga valdav osa publikust oli siiski eakad naisterahvad... " väidab Wimberg Sirbis 6.11.09

"...Tekste, mis noortega räägivad, aga tõsiseltvõetavaks ei peeta. Kahjuks aga ei saa peatada aja kulgu, vanemad jäävad aina vanemaks ning nooremad, kes „õiget kirjandust” tarbida ei taha, kaugenevad sellest järjest enam. Oleme vist kõikjalt kuulnud, et noorus on hukas: nad ei oska süveneda, elavad ühe jalaga virtuaalmaailmas ning ei suuda nautida kõrgkunsti..." väidab kirjarahva tuuri hinnates Robert Randma samas lehes.

Teet Kallas, Peeter Sauter, Peeter Helme ja Andrei Hvostov esinesid Rakveres Lääne-Virumaa keskraamatukogus. Loe siit lähemalt!

Loe veel: 13.11.2009 Eesti lastekirjanduse keskuses tõlgitud noortekirjanduse seminar „Fantaasia võitlus eluga”, esineb Kätlin Kaldmaa ja 30.11.2009 jätkuseminar „Uuema eesti noortekirjanduse trendid”, Ave Mattheus Tallinna ülikooli võrdleva kirjandusteaduse lektor ärgitab arutlema Eesti lastekirjanduse keskuse ja Tänapäeva kirjastuse korraldatud noorsooromaanivõistlustel 2002., 2006. ja 2008. a auhinnatud ja äramärgitud tööde üle!

Jõgevamaal ja Lääne-Virumaal rääkisid kirjandusest ja lugesid oma loomingut Peeter Helme, Peeter Sauter, Andrei Hvostov ja Teet Kallas.
Loe: Õpetajate Leht 13.11.09 Peeter Helme(kirjanik): Eesti kirjanike kaks päeva päris elu - "... raamatukogud on kõikjal niivõrd ilusad! Igal pool paistsid värske remondi jäljed, ka olid Adavere mõisa, Jõgeva linnaraamatukogu, Laekvere valla Muuga raamatukogu ning Rakveres asuva Lääne-Virumaa keskraamatukogu ruumid hubased ja maitsekad. Jääb üle vaid loota, et need kohad ei kujuta endast erandeid ja raamatukogud on kõikjal Eestis nii meeldivad, et neisse ei taheta tulla mitte ainult raamatuid lugema või internetti kasutama, vaid viitsitakse kuulata ka kirjanikke, kes küll püüavad, aga kohe kuidagi ei oska vältida langemist eneseimetlusse..."

NB! 28.-29.10.2009 Raplamaal Alu mõisas Eesti emakeeleõpetajate seltsi ja kultuuriministeeriumi ühis­seminar „Lugemisaasta – lugemise aeg”. Loe ülevaadet ÕpL 20.11.2009 (Autor: Edward Kess, Tallinna 37. keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja). Loe ka EDWARD KESS: Kirjanduse positiivne iive Epl 02.09 2006 : "... Mööngem tõika, et noored kirjutavad. Olgu eestlase kultuuritarbimisega kuidas on, kuid positiivne iive ja uusi tuuli toovad noored autorid ei ennusta sugugi musta tulevikku. Kui riigil ja kodanikel jätkub julgust ja tahtmist toetada ning innustada noori kirjanike, siis kindlasti leidub ka kümnete aastate pärast eestlase lugemislaual rahvuslikku ilukirjandust..." : Kirjandus pakub ja vajab võimalusi :

Võrumaa tunnustab: Bernard Kangro kirjandusauhind Leo Kunnasele!

Loe lähemalt:siit! Bernard Kangro kirjandusauhinna võitis reservkolonelleitnant ja kirjanik Leo Kunnas ulmeromaani «Gort Ashryn. I osa. Enne viimast sõda» eest".
Sama romaan on ka Eesti ulmeauhinna Stalker võitnud (Parim eesti autori romaan!). Sarja teine romaan on ilmumas 2009 aasta lõpuks.

Bernard Kangro auhinna on saanud: Ilmar Vananurm «Vii üle vii» (2008), Igor Kotjuhi «Teises keeles» (2007), Jan Rahmani «Painaja» ja «Sõit» (2006), Olavi Ruitlase «Kroonu» (2005), Oskar Kruusi «Bernard Kangro. Elukäik ja looming» (2004), Hans Sissase «Meenutused» (2003), Kaido Kama «Ümbreilma reisikirä» (2002), Contra (Margus Konnula) «Suusamütsi tutt» (2001), Jaan Elleni «Võrumaa saaga» I-II (2000), Võru Instituudi «ABC kiräoppuse ja lugõmiku algkooli latsilõ» (1999), Voldemar Raidaru «Hõbelusikad» (1998), Hella Keemi «Võru keel» (1997), Julius Ungru «Minu lapsepõlve Paganamaa» (1996), Heino Sikk postuumselt koduloolise tegevuse eest (1995), Rein Põder mitmekesise loomingu sealhulgas romaanide «Hilised astrid» ja «Jahedad varjud» eest (1994), Valev Uibopuu kirjandusliku loomingu eest (1993), Ülle Kauksi 1992. aastal ilmunud loomingu eest ja Raimond Kolk kirjandustegevuse ning võru keele ja kultuuri toetamise eest (1992), Madis Kõiv (1991) ning Bernard Kangro (1990).

Auhind asutati 1990. aastal, selle esimene laureaat oli Bernard Kangro. Võru maavalitsus annab oma kirjandusauhinna välja 20. korda. Auhinna rahaline suurus on 4500 krooni, sellega kaasneb maavalitsuse tänukiri.

ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni juhatus kutsub 16.11.09 teabepäevale: Kooliraamatukogu areng keerulistel aegadel!

16.11.2009.a ERR-s ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni teabepäev
„Kooliraamatukogu areng keerulistel aegadel“

Teabepäeval antakse pidulikult üle ERÜ „Aasta kooliraamatukoguhoidja“ auhind ning kutsekvalifikatsiooni tunnistused.

10:00 Raamatukogu koht koolis: Leelo Tiisvelt - Viimsi Keskkooli direktor

10:45 Juhtimine vs juhtumine kooliraamatukogus: Jaanus Kõuts–Rocca al Mare Kooli raamatukogu juhataja

11:10 Kooliraamatukoguhoidja õpilaste toetajana: Marju Selg – TÜ sotsiaaltöö õppejõud; Karis Reilent – TÜ sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika magistrant

11:40 Laps muutuvas ühiskonnas. Praktiku näpunäiteid: Marge Arusoo - psühholoog-praktik, Tallinna Lastekodu Kopli keskuse Noorte Oma Kodu sotsiaaltöötaja

12:25 Kuidas lugemishuvi keerulistel aegadel elus hoida: Igor Kaasik – Vanalinna Hariduskolleegiumi emakeele õpetaja

14:00 Ülevaade suveseminarist

14:10 Viimase kümnendi proosa ja luule: Jan Kaus–kirjanik, ajalehe Sirp kirjandustoimetaja

14:55 Kooliraamatukogu kui kaasaegne õpikeskkond: juurdepääs elektroonilistele inforessurssidele. Ülevaade uurimistööst: Piret Gailit – Tallinna Ülikooli Infoteaduste Instituudi bakalaureus

15:15 Praktilisi näpunäiteid arvuti kasutamiseks igapäevatöös: Liina Lelov - Tallinna Inglise Kolledži raamatukogu juhataja

15:45 Teated, sõnavõtud, teabepäeva lõpetamine

Raamatukogudel ees suured muudatused...

Raamatukogudel ees suured muudatused: Thomas Frey, DaVinci Instituudi juhtivteadur

Questia, teadusraamatukogu võrgus.
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud Vallo Kelder algatades ERÜ listis disskussiooni autoriõigusega seonduvaist aspektidest viitab PM 25.10.2009 artiklile Guido Viik: piraatide või autorite erakond? - Rootsi piraatide partei edu Europarlamendi valimistel kehutab hr Viiki (tulevikuuuringute alal magistriõpe Perthi Curtini ülikoolis) väitma: "... praegune autoriõigus sobib loomemajandusse umbes sama hästi kui 19. sajandi seadused tööturu või 1950nda omad loodushoiu korraldamiseks. Seda nii Eesti kui globaalsel tasandil. Maist rikkust oleme juba õppinud (teatud mõistlikes piirides) ümber jagama. Intellektuaalse omandi osas on analoogne süsteem lihtsalt seni leiutamata.

Ma arvan, et see leiutatakse tulevikus niikuinii, loodetavasti demokraatliku debati käigus, mitte barrikaadidel. Siiski on juba praegu näha, et seltskond, kes Youtube’ist muusikute klippe kustutab ja Kapa-Kohila poemüüjalt raadiokuulamise eest raha nõuab, ei teeni tegelikult autorite huve. Autoritele on nad karuteenrid. Pigem, kui vanake Marxi krõbedat keelepruuki laenata, esindavad nad autoreid orjastada püüdva uuskapitalistliku nomenklatuuri – autoriõiguste valdajate – huve.

Loomemajanduses on need klassihuvid sama erinevad kui tööliste ja tööandjate omad varasemas kapitalismis.

Lõpetuseks teine ja veidi maisem põhjus, miks nooremal loomerahval Eestis piraadiliikumisele õlg ehk alla tasuks panna. Nimelt näitab nii viimaste kui roheliste tõus, et meie klassikaline «parem/vasak» maailmapilt on muutumas üha elukaugemaks.

Ükskõik, kui paremal või vasakul mõni meie praegune erakond ka ei paikne, ühel teisel skaalal – nimelt pragmaatikute/idealistide omal – asuvad nad kõik ühes otsas koos. Ja seda pragmaatikutest häälelugejate poolel.

Siinkohal meenubki, kuidas paarkümmend aastat tagasi loomeliitude pleenum toonase ühiskonna (samuti Bruno Sauli stiilis ülipragmaatilist) eliiti raputas ja muutusele katalüsaatoriks sai. Hiljem lõi uus, «võitjate» põlvkonnast pärit eliit platsi endistest direktoritest päris puhtaks. Nüüdseks on see uus eliit omakorda iseenese loodud paradigmasse takerdumas.

Küll on aga «võitjate» sünnitatud laulva revolutsiooni põlvkond nüüdseks ülikooli jõudnud. Arvan, et neil on olemas kõik eeldused, et mäng lähima kümnendi jooksul taas kord uuele väljakule üle viia ja oma vanematele tuul alla teha."
"Sisutootjad" ja raamatukogud muutusteks meil siin ja praegu - paistab, et asi edeneb? Ollakse ületamas infotehnoloogilisi ja autoriõigusega seostatavaid barjääre?

Loe: Veeb tõuseb, raamatukogu vaob: Vallo Kelder lähtus teema puhul "Raamatukoguhoidjad ja kaasaegne keskkond" teesist, et veeb tõuseb ja raamatukogu vajub. Teiste sõnadega: veebist saadav info on elulisem. See on atraktiivsem, vajadusel kiiresti varieeritav, salvestatav, ja mis eriti oluline - seda pole vaja tagastada tähtajaks. Samuti annab veebis töötamine esmase suhtlusplatvormi ja grupiliikme tunnetuse. Uues raamatukogus jääb raamatukoguhoidjale abistaja roll ja seetõttu peab koolitus rohkem panustama raamatukoguhoidja kui suhtleja õpetamisele. Et lugejaid raamatukokku meelitada, kehastub uuemates ameerika raamatu-koguprogrammides raamatukoguhoidja raamatutest/filmidest tuttavaks saanud virtuaaltegelaseks. E-raamatukogus kaotavad tähtsuse ka senised raamatukogu alustõed, näiteks kümnendliigitus.
Vallo Keldri arvates ei suutnud Eesti raamatukogud juba esimesel internetiseerimise etapil astuda arvutiteadusega ühte sammu. Seetõttu tuleb neil nüüd rohkem pingutada. Kohe tuleks luua töörühm, kes hakkab looma eestikeelset raamatukogunduse veebikeskkonda, kus ühe otsinguga on võimalik kätte saada kogu meie raamatukogudes leiduv info -trükised, artiklid, veebilehed, blogid ja kõik muu vajalik." (rahvaraamatukogude 27. suveseminar Viljandimaal Ramsil, 7.-9. aug.2007) Seisukohad on huvitavad:) Eks vahepeal on üht-teist teoksil olnud ka:)

Loe: Kas paberiajastu lõpp läheneb?

E-raamatukogu.com tarib eesti kirjandust internetti : sinu lähim raamatukogu !

Loe siit ka ! soovitab Ave Kusmin Valgu raamatukogust: ".... hr. Guido Viigi seniavaldatud tekstid... miks mitte pakkuda talle võimalust esineda mõnel ERÜ kõnekoosolekul. Teema on jätkuvalt kõneainet pakkuv ja futuristlikult huvipakkuv."

NB!

RR teatab: Strateegiline sihtrühm on e-lugeja: "Vastvalminud strateegia sõnum: Eesti Rahvusraamatukogu järgmise viie aasta peaeesmärk on tulenevalt sihtrühma ootustest ja vajadustest panna e-raamatukogu sama hästi toimima kui tavaraamatukogu. Peadirektor Janne Andresoo ja kogude direktor Ülle Talihärm räägivad teadusraamatukoguks olemisest ning raamatukogu teadus- ja arendustegevusest 22. novembril kella 15-16 Kuku raadio saates Kukkuv Õun. "

NB!
27.11.09 RR-s 3.rahvusvaheline digitaalse mälu seminar, sel korral teemal „Autoriõigus ja digitaalse sisu kättesaadavaks tegemine”.
Esinejad: Kultuuriministeeriumi levitalituse nõunik Toomas Seppel, advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid jurist Hele Karja („Mäluasutused, Google ja autoriõigus – kellega, kes ja kuidas?”)
Hamburgis asuva infoõiguse ekspertiisibüroo i. e. advokaat ja partner Dr. iur. Till Kreutzer („Saksamaal ja Euroopa Liidus kehtiva autoriõiguse analüüs ettepanekutega uusi meediakanaleid arvesse võtva põhjaliku reformi kohta”).
Seminari(osavõtt tasuta)korraldavad - Eesti Rahvusraamatukogu ja Riia Goethe Instituut. Ürituse töökeelteks on eesti ja saksa keel, tehakse sünkroontõlget. Lisainfo: Mihkel Volt.

NB!

Tartu Ülikoolis kaitstud juba aastal 2007 magistritöö: Internetiteenuste vahendaja tegevusega seotud õiguslikke küsimusi autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kasutamisel internetis : magistritöö / Evelyn Tohvri ; juhendaja: Heiki Pisuke ; Tartu Ülikool, õigusteaduskond, äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool: Tartu : Tartu Ülikool, 2007

NB!
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus koostöös advokaadibürooga Glimstedt Straus & Partnerid andis välja Eesti esimese intellektuaalse omandi kaitset käsitleva kaasuste kogumiku, mis on mõeldud kõigile ettevõtjatele ja õppematerjaliks üliõpilastele. Kogumiku on koostanud büroo vandeadvokaadid Priit Lätt ja Heiki Pisuke, kes on ühtlasi Tartu Ülikooli õigusteaduskonna intellektuaalse omandi õiguse professor ja Aleksei Kelli, kes on samas intellektuaalse omandi õiguse lektor.

Kogumik on kättesaadav Patendiraamatukogust ja elektroonilisel kujul ka nii EASi kui ka advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid veebilehelt.

Areen: Toatäis raamatuid sinu tagataskus; Argo Ideon: Kindle’i e-tint on silmasõbralik; Kuidas leida endale e-lugeja?