Raamatukogudel ees suured muudatused...

Raamatukogudel ees suured muudatused: Thomas Frey, DaVinci Instituudi juhtivteadur

Questia, teadusraamatukogu võrgus.
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud Vallo Kelder algatades ERÜ listis disskussiooni autoriõigusega seonduvaist aspektidest viitab PM 25.10.2009 artiklile Guido Viik: piraatide või autorite erakond? - Rootsi piraatide partei edu Europarlamendi valimistel kehutab hr Viiki (tulevikuuuringute alal magistriõpe Perthi Curtini ülikoolis) väitma: "... praegune autoriõigus sobib loomemajandusse umbes sama hästi kui 19. sajandi seadused tööturu või 1950nda omad loodushoiu korraldamiseks. Seda nii Eesti kui globaalsel tasandil. Maist rikkust oleme juba õppinud (teatud mõistlikes piirides) ümber jagama. Intellektuaalse omandi osas on analoogne süsteem lihtsalt seni leiutamata.

Ma arvan, et see leiutatakse tulevikus niikuinii, loodetavasti demokraatliku debati käigus, mitte barrikaadidel. Siiski on juba praegu näha, et seltskond, kes Youtube’ist muusikute klippe kustutab ja Kapa-Kohila poemüüjalt raadiokuulamise eest raha nõuab, ei teeni tegelikult autorite huve. Autoritele on nad karuteenrid. Pigem, kui vanake Marxi krõbedat keelepruuki laenata, esindavad nad autoreid orjastada püüdva uuskapitalistliku nomenklatuuri – autoriõiguste valdajate – huve.

Loomemajanduses on need klassihuvid sama erinevad kui tööliste ja tööandjate omad varasemas kapitalismis.

Lõpetuseks teine ja veidi maisem põhjus, miks nooremal loomerahval Eestis piraadiliikumisele õlg ehk alla tasuks panna. Nimelt näitab nii viimaste kui roheliste tõus, et meie klassikaline «parem/vasak» maailmapilt on muutumas üha elukaugemaks.

Ükskõik, kui paremal või vasakul mõni meie praegune erakond ka ei paikne, ühel teisel skaalal – nimelt pragmaatikute/idealistide omal – asuvad nad kõik ühes otsas koos. Ja seda pragmaatikutest häälelugejate poolel.

Siinkohal meenubki, kuidas paarkümmend aastat tagasi loomeliitude pleenum toonase ühiskonna (samuti Bruno Sauli stiilis ülipragmaatilist) eliiti raputas ja muutusele katalüsaatoriks sai. Hiljem lõi uus, «võitjate» põlvkonnast pärit eliit platsi endistest direktoritest päris puhtaks. Nüüdseks on see uus eliit omakorda iseenese loodud paradigmasse takerdumas.

Küll on aga «võitjate» sünnitatud laulva revolutsiooni põlvkond nüüdseks ülikooli jõudnud. Arvan, et neil on olemas kõik eeldused, et mäng lähima kümnendi jooksul taas kord uuele väljakule üle viia ja oma vanematele tuul alla teha."
"Sisutootjad" ja raamatukogud muutusteks meil siin ja praegu - paistab, et asi edeneb? Ollakse ületamas infotehnoloogilisi ja autoriõigusega seostatavaid barjääre?

Loe: Veeb tõuseb, raamatukogu vaob: Vallo Kelder lähtus teema puhul "Raamatukoguhoidjad ja kaasaegne keskkond" teesist, et veeb tõuseb ja raamatukogu vajub. Teiste sõnadega: veebist saadav info on elulisem. See on atraktiivsem, vajadusel kiiresti varieeritav, salvestatav, ja mis eriti oluline - seda pole vaja tagastada tähtajaks. Samuti annab veebis töötamine esmase suhtlusplatvormi ja grupiliikme tunnetuse. Uues raamatukogus jääb raamatukoguhoidjale abistaja roll ja seetõttu peab koolitus rohkem panustama raamatukoguhoidja kui suhtleja õpetamisele. Et lugejaid raamatukokku meelitada, kehastub uuemates ameerika raamatu-koguprogrammides raamatukoguhoidja raamatutest/filmidest tuttavaks saanud virtuaaltegelaseks. E-raamatukogus kaotavad tähtsuse ka senised raamatukogu alustõed, näiteks kümnendliigitus.
Vallo Keldri arvates ei suutnud Eesti raamatukogud juba esimesel internetiseerimise etapil astuda arvutiteadusega ühte sammu. Seetõttu tuleb neil nüüd rohkem pingutada. Kohe tuleks luua töörühm, kes hakkab looma eestikeelset raamatukogunduse veebikeskkonda, kus ühe otsinguga on võimalik kätte saada kogu meie raamatukogudes leiduv info -trükised, artiklid, veebilehed, blogid ja kõik muu vajalik." (rahvaraamatukogude 27. suveseminar Viljandimaal Ramsil, 7.-9. aug.2007) Seisukohad on huvitavad:) Eks vahepeal on üht-teist teoksil olnud ka:)

Loe: Kas paberiajastu lõpp läheneb?

E-raamatukogu.com tarib eesti kirjandust internetti : sinu lähim raamatukogu !

Loe siit ka ! soovitab Ave Kusmin Valgu raamatukogust: ".... hr. Guido Viigi seniavaldatud tekstid... miks mitte pakkuda talle võimalust esineda mõnel ERÜ kõnekoosolekul. Teema on jätkuvalt kõneainet pakkuv ja futuristlikult huvipakkuv."

NB!

RR teatab: Strateegiline sihtrühm on e-lugeja: "Vastvalminud strateegia sõnum: Eesti Rahvusraamatukogu järgmise viie aasta peaeesmärk on tulenevalt sihtrühma ootustest ja vajadustest panna e-raamatukogu sama hästi toimima kui tavaraamatukogu. Peadirektor Janne Andresoo ja kogude direktor Ülle Talihärm räägivad teadusraamatukoguks olemisest ning raamatukogu teadus- ja arendustegevusest 22. novembril kella 15-16 Kuku raadio saates Kukkuv Õun. "

NB!
27.11.09 RR-s 3.rahvusvaheline digitaalse mälu seminar, sel korral teemal „Autoriõigus ja digitaalse sisu kättesaadavaks tegemine”.
Esinejad: Kultuuriministeeriumi levitalituse nõunik Toomas Seppel, advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid jurist Hele Karja („Mäluasutused, Google ja autoriõigus – kellega, kes ja kuidas?”)
Hamburgis asuva infoõiguse ekspertiisibüroo i. e. advokaat ja partner Dr. iur. Till Kreutzer („Saksamaal ja Euroopa Liidus kehtiva autoriõiguse analüüs ettepanekutega uusi meediakanaleid arvesse võtva põhjaliku reformi kohta”).
Seminari(osavõtt tasuta)korraldavad - Eesti Rahvusraamatukogu ja Riia Goethe Instituut. Ürituse töökeelteks on eesti ja saksa keel, tehakse sünkroontõlget. Lisainfo: Mihkel Volt.

NB!

Tartu Ülikoolis kaitstud juba aastal 2007 magistritöö: Internetiteenuste vahendaja tegevusega seotud õiguslikke küsimusi autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kasutamisel internetis : magistritöö / Evelyn Tohvri ; juhendaja: Heiki Pisuke ; Tartu Ülikool, õigusteaduskond, äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool: Tartu : Tartu Ülikool, 2007

NB!
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus koostöös advokaadibürooga Glimstedt Straus & Partnerid andis välja Eesti esimese intellektuaalse omandi kaitset käsitleva kaasuste kogumiku, mis on mõeldud kõigile ettevõtjatele ja õppematerjaliks üliõpilastele. Kogumiku on koostanud büroo vandeadvokaadid Priit Lätt ja Heiki Pisuke, kes on ühtlasi Tartu Ülikooli õigusteaduskonna intellektuaalse omandi õiguse professor ja Aleksei Kelli, kes on samas intellektuaalse omandi õiguse lektor.

Kogumik on kättesaadav Patendiraamatukogust ja elektroonilisel kujul ka nii EASi kui ka advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid veebilehelt.

Areen: Toatäis raamatuid sinu tagataskus; Argo Ideon: Kindle’i e-tint on silmasõbralik; Kuidas leida endale e-lugeja?