Friday, April 25, 2008
10 aastat Kooliraamatukogude sektsiooni loomisest Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juures!
--- ERÜ lasteteeninduse toimkond kandis ette ja andis raamitud kujul sektsiooni juhatuse hoida "Õppija Liiva Juku tunnustuslaulu kooliraamatukogudele", mis on väga vahva kingitus ---
teatas hr Jaanus Kõuts ERÜ kooliraamatukgude sektsiooni juhatuse nimel !
Kooliraamatukogude sektsiooni loomisest Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juurde möödus 17. aprillil 10 aastat. Seda sündmust meenutati ka 17. aprillil toimunud teabepäeval.
ERÜ juhatuses esindab koolide raamatukogusid praegu pr Vaike Kurel, Vanalinna Haridusgümnaasiumi raamatukogu juhataja.
Здравствуйте, меня зовут Наталия!
Наталия : --- одним из основных хобби на данный момент является сайт «Наши Дети».
Thursday, April 24, 2008
Supilinna päevad 2008
25.-27. aprill 2008 Supilinnas pidu! Kõik üritused on tasuta, välja arvatud lodjapiletid täiskasvanutele.
Ago Teedema Supilinnateemaline maalinäitus Ateena keskuses!
Ago Teedemal - Tartu Kunstimuuseumis restauraatoriametit pidaval ajaloolase haridusega iseõppinud maalijal - on seljataga 20 aastane tegevus. Viimasel ajal näitused Tartu Linnaraamatukogu filiaalides, Supilinna päevadel, Betti Alveri Muuseumis Jõgeval.
1990-ndate alguses Sinimandria galerii avanäitus Supilinna piltidest, väljapanekud Tartu Ülikooli kohvikus ja Tartu Kunstimuuseumis. Teemade valik nende aastate jooksul on küllalt muutumatu: igapäevaelu eredalt elamuslikud hetked.
Kui varem leidis Teedema talle olulisi motiive ajaloolisest Supilinnast, mille elanikuks ka ise pikemat aega on olnud, siis viimasel ajal on ta heitnud üha sagedamini pilgu linnast välja - loodusesse.
Vaatasin pilte 2008 aasta Supilinna päevadelt! OO, Supilinn! Oh, Supilinn ....
Pildid on kokku koondanud Kadri Runnel. Vt ka Ülle Lanto, TLKK loovusõpetaja tehtud fotosid. Igal tegijal on olnud oma huvitav rakurss. Jäädvustusi teinuvat kokku 52 pildistajat! Pildistamisvõistluse tulemusi hindas žürii:
1. Heiki Valk (Supilinna Seltsi juhatus)
2. Mart Hiob (Supilinna Seltsi juhatus)
3. Veljo Runnel (loodusfotograaf, Photopoint)
4. Lauri Kulpsoo (vabakutseline fotograaf)
5. Pille Runnel (Eesti Rahva Muuseum)
Ago Teedema Supilinnateemaline maalinäitus Ateena keskuses!
Ago Teedemal - Tartu Kunstimuuseumis restauraatoriametit pidaval ajaloolase haridusega iseõppinud maalijal - on seljataga 20 aastane tegevus. Viimasel ajal näitused Tartu Linnaraamatukogu filiaalides, Supilinna päevadel, Betti Alveri Muuseumis Jõgeval.
1990-ndate alguses Sinimandria galerii avanäitus Supilinna piltidest, väljapanekud Tartu Ülikooli kohvikus ja Tartu Kunstimuuseumis. Teemade valik nende aastate jooksul on küllalt muutumatu: igapäevaelu eredalt elamuslikud hetked.
Kui varem leidis Teedema talle olulisi motiive ajaloolisest Supilinnast, mille elanikuks ka ise pikemat aega on olnud, siis viimasel ajal on ta heitnud üha sagedamini pilgu linnast välja - loodusesse.
Vaatasin pilte 2008 aasta Supilinna päevadelt! OO, Supilinn! Oh, Supilinn ....
Pildid on kokku koondanud Kadri Runnel. Vt ka Ülle Lanto, TLKK loovusõpetaja tehtud fotosid. Igal tegijal on olnud oma huvitav rakurss. Jäädvustusi teinuvat kokku 52 pildistajat! Pildistamisvõistluse tulemusi hindas žürii:
1. Heiki Valk (Supilinna Seltsi juhatus)
2. Mart Hiob (Supilinna Seltsi juhatus)
3. Veljo Runnel (loodusfotograaf, Photopoint)
4. Lauri Kulpsoo (vabakutseline fotograaf)
5. Pille Runnel (Eesti Rahva Muuseum)
Saturday, April 19, 2008
Kuum reisisiht - Austraalia!
Austraalia on noorte seas kuum reisisiht: vt blogi troopilisest Townsville’ist , Queenslandi suuruselt teises linnas.
Thursday, April 17, 2008
RAAMATUKOGU VIIMSED PÄEVAD: kirjandusfestivalil Prima Vista.
8.-10. mail Tartu kirjandusfestival Prima Vista
TÜ raamatukogus 8. mail peetakse aru raamatukogude tuleviku üle . NB! Vaata Marju Himma kokkuvõtlik lugu ürituse kohta Tartu Postimehes!
Arutelu kajastab ka TÜ ajaleht:
«Ajal, mil ilmub palju kordi rohkem raamatuid, kui pea keegi osta või lugeda jõuab, oleks ideaalne, kui igas linnas või suuremas keskuses leiduks koht, kust kõiki trükiseid vajalikul hetkel võimalik laenutada oleks. Päris nii see praegu ei ole ja arusaadavail põhjusil niipea ka olema ei saa – küll aga tasub tähelepanu pöörata sellekohastele vajadustele ja võimalustele,» leiab festivali patroon Doris Kareva festivali külastajatele mõeldud pöördumises.
KAVA ja esinejad 8. mail:
13:00 Avasõna - TÜ raamatukogu direktor Martin Hallik
13:10-13:50 - festivali aukülalise Ludmila Ulitskaja ettekanne (sünkroontõlge eesti keelde)
13:50-14:30 - festivali patrooni Doris Kareva ettekanne (sünkroontõlge vene keelde)
14:30-15:00 - Raamatukogu ja raamatukoguhoidja: need igavesed stereotüübid - Olga Einasto (TÜR)
15:20-17:00 - Ümarlaud - raamatukogude direktorid Asko Tamme ja Martin Hallik, professorid Peeter Torop ja Marju Lauristin, riigikogulane Hannes Astok ja ajalooõpetaja Jüri Jekimov.
Ümarlauda juht Berk Vaher.
Ja kokkuvõtvalt TP-st:
.... raamatukogu peaks jääma kohaks, mis tõstab inimest teistest kõrgemale, kuhu tulles oleks võimalus enne käed puhtaks pesta ning jalad ära pühkida.
«Avalik ruum ei tähenda, et raamatukogust peaks saama kaubamaja, raamatukogu peaks jääma kohaks, mis tõstab inimest teistest kõrgemale, kuhu tulles oleks võimalus enne käed puhtaks pesta ning jalad ära pühkida.
«Avalik ruum ei tähenda, et raamatukogust peaks saama kaubamaja ,» rääkis professor Marju Lauristin, lisades, et kindlasti ei tohi avaliku ruumina raamatukogust kaotsi minna sisemine kultuur. ,» rääkis professor Marju Lauristin, lisades, et kindlasti ei tohi avaliku ruumina raamatukogust kaotsi minna sisemine kultuur....
----
Pakutuvat ajakirjaniku sõnutsi mitmeid ideid: raamatukogu kui akadeemilise kaubamaja,
raamatukogudega pesumajadega sidumine (!!!!),
tururaamatukogud Peruu eeskujul
ning kohvikud, kus siidri ja suupiste kõrvale saaks ühe romaani tellida.
Berk Vaher resümeerinuvat TP loo autori sõnutsi, et ilmselt tulevad ka sellised raamatukogud, kuid neid meie silm ei näe.
Marju Lauristini mõte: «Autor on surnud. Autor on igavesti elav, kui ta on raamatukogus.» kindlustavat raamatukogude jäämise veel pikkadeks aegadeks!
Eks ta ole. Raamatukogu on ju iga paikkonna olulisim kultuuritaseme indikaator. Tähtis on nii sisu kui vorm, nii püüdlikkus kui ka tehnoloogiline tase. Viimase jätkamine on minu meelest Eesti oludes eriti oluline, sest suur algus tehtud. E-teenindus funkab, jõudumööda lisandub võrguviiteid e-kataloogidesse etc. Aga teha oleks veel palju, et suurtele kultuuriruumidele järgi jõuda! Ja asi liigub!
TÜ raamatukogus 8. mail peetakse aru raamatukogude tuleviku üle . NB! Vaata Marju Himma kokkuvõtlik lugu ürituse kohta Tartu Postimehes!
Arutelu kajastab ka TÜ ajaleht:
«Ajal, mil ilmub palju kordi rohkem raamatuid, kui pea keegi osta või lugeda jõuab, oleks ideaalne, kui igas linnas või suuremas keskuses leiduks koht, kust kõiki trükiseid vajalikul hetkel võimalik laenutada oleks. Päris nii see praegu ei ole ja arusaadavail põhjusil niipea ka olema ei saa – küll aga tasub tähelepanu pöörata sellekohastele vajadustele ja võimalustele,» leiab festivali patroon Doris Kareva festivali külastajatele mõeldud pöördumises.
KAVA ja esinejad 8. mail:
13:00 Avasõna - TÜ raamatukogu direktor Martin Hallik
13:10-13:50 - festivali aukülalise Ludmila Ulitskaja ettekanne (sünkroontõlge eesti keelde)
13:50-14:30 - festivali patrooni Doris Kareva ettekanne (sünkroontõlge vene keelde)
14:30-15:00 - Raamatukogu ja raamatukoguhoidja: need igavesed stereotüübid - Olga Einasto (TÜR)
15:20-17:00 - Ümarlaud - raamatukogude direktorid Asko Tamme ja Martin Hallik, professorid Peeter Torop ja Marju Lauristin, riigikogulane Hannes Astok ja ajalooõpetaja Jüri Jekimov.
Ümarlauda juht Berk Vaher.
Ja kokkuvõtvalt TP-st:
.... raamatukogu peaks jääma kohaks, mis tõstab inimest teistest kõrgemale, kuhu tulles oleks võimalus enne käed puhtaks pesta ning jalad ära pühkida.
«Avalik ruum ei tähenda, et raamatukogust peaks saama kaubamaja, raamatukogu peaks jääma kohaks, mis tõstab inimest teistest kõrgemale, kuhu tulles oleks võimalus enne käed puhtaks pesta ning jalad ära pühkida.
«Avalik ruum ei tähenda, et raamatukogust peaks saama kaubamaja ,» rääkis professor Marju Lauristin, lisades, et kindlasti ei tohi avaliku ruumina raamatukogust kaotsi minna sisemine kultuur. ,» rääkis professor Marju Lauristin, lisades, et kindlasti ei tohi avaliku ruumina raamatukogust kaotsi minna sisemine kultuur....
----
Pakutuvat ajakirjaniku sõnutsi mitmeid ideid: raamatukogu kui akadeemilise kaubamaja,
raamatukogudega pesumajadega sidumine (!!!!),
tururaamatukogud Peruu eeskujul
ning kohvikud, kus siidri ja suupiste kõrvale saaks ühe romaani tellida.
Berk Vaher resümeerinuvat TP loo autori sõnutsi, et ilmselt tulevad ka sellised raamatukogud, kuid neid meie silm ei näe.
Marju Lauristini mõte: «Autor on surnud. Autor on igavesti elav, kui ta on raamatukogus.» kindlustavat raamatukogude jäämise veel pikkadeks aegadeks!
Eks ta ole. Raamatukogu on ju iga paikkonna olulisim kultuuritaseme indikaator. Tähtis on nii sisu kui vorm, nii püüdlikkus kui ka tehnoloogiline tase. Viimase jätkamine on minu meelest Eesti oludes eriti oluline, sest suur algus tehtud. E-teenindus funkab, jõudumööda lisandub võrguviiteid e-kataloogidesse etc. Aga teha oleks veel palju, et suurtele kultuuriruumidele järgi jõuda! Ja asi liigub!
Tuesday, April 15, 2008
Emakeel ja võõrkeel
Toetades Jaan Kaplinski seisukohti, mis avaldet Sirbi 11.04.s.a. loos, kirjutab loodusemees Tõnu Ploompuu :
"... vaevalt et keele rikkumise põhjuseks on kehv keeleoskus, pigem ei tunneta erialainimesed keele teabesüsteemi terviktoimimist. Kahjuks pole ka keelespetsialistid seda teiste erialade inimestele suutnud selgeks teha, lastes neil keelde suruda selle loomulikku toimimist nõrgestavaid sõnaväändeid." Loe: Sirp 23.05.08
Jaan Kaplinski
Loe: Sirp: reede, 11 aprill 2008
...keelekorraldajad peaksid resoluutsemalt seisma vastu niisugustele uudismoodustistele nagu õhuk õhusõiduki või elur (elus)olendi, olevuse tähenduses.
Kirjakeel ja riigikeel peavad olema konservatiivsed, see tähendab, neid tohib muuta vaid äärmisel vajadusel. Kaplinski väidab, et ta on sageli kuulnud-lugenud vastuväiteid à la „Keel muutub ikka, muutub nagunii". Jah, see on õige. Kuid keele spontaansel muutumisel on oma loogika, omad trendid. Keel on suuresti isereguleeruv süsteem, mis ise püüab end korrastada, süsteemsemaks ja suupärasemaks muuta. Paraku meie keelekorraldus arvestab nende spontaansete muutustega liiga vähe. Neile aga tuleks JK arvates hoopis vähem vastu olla, neid tuleks hoopis tõsisemalt arvestada kui üksikute entusiastide sageli põhjendamatuid ja süsteemituid uusmoodustisi ...
Mis mõtteid ärgitas VENE KEELE NÄDAL? Loe ÕpL 16.+5.08 Raivo Juuraku nädalakommentaari
"... vaevalt et keele rikkumise põhjuseks on kehv keeleoskus, pigem ei tunneta erialainimesed keele teabesüsteemi terviktoimimist. Kahjuks pole ka keelespetsialistid seda teiste erialade inimestele suutnud selgeks teha, lastes neil keelde suruda selle loomulikku toimimist nõrgestavaid sõnaväändeid." Loe: Sirp 23.05.08
Jaan Kaplinski
Loe: Sirp: reede, 11 aprill 2008
...keelekorraldajad peaksid resoluutsemalt seisma vastu niisugustele uudismoodustistele nagu õhuk õhusõiduki või elur (elus)olendi, olevuse tähenduses.
Kirjakeel ja riigikeel peavad olema konservatiivsed, see tähendab, neid tohib muuta vaid äärmisel vajadusel. Kaplinski väidab, et ta on sageli kuulnud-lugenud vastuväiteid à la „Keel muutub ikka, muutub nagunii". Jah, see on õige. Kuid keele spontaansel muutumisel on oma loogika, omad trendid. Keel on suuresti isereguleeruv süsteem, mis ise püüab end korrastada, süsteemsemaks ja suupärasemaks muuta. Paraku meie keelekorraldus arvestab nende spontaansete muutustega liiga vähe. Neile aga tuleks JK arvates hoopis vähem vastu olla, neid tuleks hoopis tõsisemalt arvestada kui üksikute entusiastide sageli põhjendamatuid ja süsteemituid uusmoodustisi ...
Mis mõtteid ärgitas VENE KEELE NÄDAL? Loe ÕpL 16.+5.08 Raivo Juuraku nädalakommentaari
lugemismuljeid
NB! Lutsu raamatukogu on nädala autoriks seekord välja valinud Rooste ja esitleb kokkuvõtlikult tema kirjutatut ja tema kohta ilmunut: „Sonetid" (1999, luulekogu) "Veri valla" (2000; luulekogu) "Lameda taeva all" (2002; luulekogu) "Rõõm ühest koledast päevast" (2003; luulekogu) "Ilusaks inimeseks" (2005; CD luulekogu) "Tavaline eesti idioot" (2008; luulekogu)
Vt lugusid Jürgen Roostelt ja tema retseptsiooni kohta:
„Mida vaba ajakirjandus ei tähenda” Sirp, 12.04.02
Triin Fedotova „ Luulepreemia laureaat Jürgen Rooste kohtus Valgas õpilastega”, Valgamaalane, 23.03.2006
Jürgen Rooste „Tallinna varblaste hullukesed ja melankoolsed laulud”, Eesti Päevaleht, 14.01.2005
Maarius Suviste „Jürgen Rooste trotsib iluluulet”, Maaleht, 29.01.2004.
Rein Veidemann, Urve Eslas „Armastav Traat ja valutav Rooste, Tuglased mõlemad” Postimees.ee, 2.03.2007
Kristi Helme „Jürgen Rooste – auhinnatud ka prosaistina” Õpetajate Leht, 16.02.2007
Jürgen Rooste: Tavaline eesti idioot
Chaneldior: Kontrolli alt väljas
Andreas W: Gatlingi kuulipilduja
Kaarel Kressa teeb kokkuvõtte sellest, mis oli autoril kõneks Lutsu raamatukogus toimunud JI kirjandusõhtul! Poolharitlasest marginaali identideedikriisist jutustav lugu? Autor on tegelikult haridusse tõsiselt panustanud: ta on Tallinna Õigusinstituudi lõpetanud ja õpib edasi tegevuskunsti EKA-s. Ta on ehk sõnumitooja?
oi seda maailmavalukest...
kokkuvõtlik arvustus :Kolme kirjaniku jumalikud ilmutused ja põgenev õnn / Kaarel Kressa
Retsensent Kressa on ise ka TNT rühmituse liikmena luuletamises kätt proovinud!
Vt lugusid Jürgen Roostelt ja tema retseptsiooni kohta:
„Mida vaba ajakirjandus ei tähenda” Sirp, 12.04.02
Triin Fedotova „ Luulepreemia laureaat Jürgen Rooste kohtus Valgas õpilastega”, Valgamaalane, 23.03.2006
Jürgen Rooste „Tallinna varblaste hullukesed ja melankoolsed laulud”, Eesti Päevaleht, 14.01.2005
Maarius Suviste „Jürgen Rooste trotsib iluluulet”, Maaleht, 29.01.2004.
Rein Veidemann, Urve Eslas „Armastav Traat ja valutav Rooste, Tuglased mõlemad” Postimees.ee, 2.03.2007
Kristi Helme „Jürgen Rooste – auhinnatud ka prosaistina” Õpetajate Leht, 16.02.2007
Jürgen Rooste: Tavaline eesti idioot
Chaneldior: Kontrolli alt väljas
Andreas W: Gatlingi kuulipilduja
Kaarel Kressa teeb kokkuvõtte sellest, mis oli autoril kõneks Lutsu raamatukogus toimunud JI kirjandusõhtul! Poolharitlasest marginaali identideedikriisist jutustav lugu? Autor on tegelikult haridusse tõsiselt panustanud: ta on Tallinna Õigusinstituudi lõpetanud ja õpib edasi tegevuskunsti EKA-s. Ta on ehk sõnumitooja?
oi seda maailmavalukest...
kokkuvõtlik arvustus :Kolme kirjaniku jumalikud ilmutused ja põgenev õnn / Kaarel Kressa
Retsensent Kressa on ise ka TNT rühmituse liikmena luuletamises kätt proovinud!
Labels:
kirjandus,
kirjanduskriitika,
kirjanikud
Subscribe to:
Posts (Atom)