RAAMATUKOGU VIIMSED PÄEVAD: kirjandusfestivalil Prima Vista.

8.-10. mail Tartu kirjandusfestival Prima Vista
TÜ raamatukogus 8. mail peetakse aru raamatukogude tuleviku üle . NB! Vaata Marju Himma kokkuvõtlik lugu ürituse kohta Tartu Postimehes!

Arutelu kajastab ka TÜ ajaleht:
«Ajal, mil ilmub palju kordi rohkem raamatuid, kui pea keegi osta või lugeda jõuab, oleks ideaalne, kui igas linnas või suuremas keskuses leiduks koht, kust kõiki trükiseid vajalikul hetkel võimalik laenutada oleks. Päris nii see praegu ei ole ja arusaadavail põhjusil niipea ka olema ei saa – küll aga tasub tähelepanu pöörata sellekohastele vajadustele ja võimalustele,» leiab festivali patroon Doris Kareva festivali külastajatele mõeldud pöördumises.


KAVA ja esinejad 8. mail:
13:00 Avasõna - TÜ raamatukogu direktor Martin Hallik
13:10-13:50 - festivali aukülalise Ludmila Ulitskaja ettekanne (sünkroontõlge eesti keelde)
13:50-14:30 - festivali patrooni Doris Kareva ettekanne (sünkroontõlge vene keelde)
14:30-15:00 - Raamatukogu ja raamatukoguhoidja: need igavesed stereotüübid - Olga Einasto (TÜR)
15:20-17:00 - Ümarlaud - raamatukogude direktorid Asko Tamme ja Martin Hallik, professorid Peeter Torop ja Marju Lauristin, riigikogulane Hannes Astok ja ajalooõpetaja Jüri Jekimov.
Ümarlauda juht Berk Vaher.



Ja kokkuvõtvalt TP-st:

.... raamatukogu peaks jääma kohaks, mis tõstab inimest teistest kõrgemale, kuhu tulles oleks võimalus enne käed puhtaks pesta ning jalad ära pühkida.
«Avalik ruum ei tähenda, et raamatukogust peaks saama kaubamaja, raamatukogu peaks jääma kohaks, mis tõstab inimest teistest kõrgemale, kuhu tulles oleks võimalus enne käed puhtaks pesta ning jalad ära pühkida.

«Avalik ruum ei tähenda, et raamatukogust peaks saama kaubamaja ,» rääkis professor Marju Lauristin, lisades, et kindlasti ei tohi avaliku ruumina raamatukogust kaotsi minna sisemine kultuur. ,» rääkis professor Marju Lauristin, lisades, et kindlasti ei tohi avaliku ruumina raamatukogust kaotsi minna sisemine kultuur....
----
Pakutuvat ajakirjaniku sõnutsi mitmeid ideid: raamatukogu kui akadeemilise kaubamaja,
raamatukogudega pesumajadega sidumine (!!!!),
tururaamatukogud Peruu eeskujul
ning kohvikud, kus siidri ja suupiste kõrvale saaks ühe romaani tellida.

Berk Vaher resümeerinuvat TP loo autori sõnutsi, et ilmselt tulevad ka sellised raamatukogud, kuid neid meie silm ei näe.

Marju Lauristini mõte: «Autor on surnud. Autor on igavesti elav, kui ta on raamatukogus.» kindlustavat raamatukogude jäämise veel pikkadeks aegadeks!

Eks ta ole. Raamatukogu on ju iga paikkonna olulisim kultuuritaseme indikaator. Tähtis on nii sisu kui vorm, nii püüdlikkus kui ka tehnoloogiline tase. Viimase jätkamine on minu meelest Eesti oludes eriti oluline, sest suur algus tehtud. E-teenindus funkab, jõudumööda lisandub võrguviiteid e-kataloogidesse etc. Aga teha oleks veel palju, et suurtele kultuuriruumidele järgi jõuda! Ja asi liigub!