Jõulud 2009 Uue Maailma keskmes!

Tarmo Teder: Õhtusöök vaeste kirjanike majas. Loe EE 25.12.2009
Loe: Kirjanik – kas kutsumus või pasteet? Sirbist, 2007

Lugemise aasta

Katre Riisalu teatab: ...neljapäeval, 3. detsembril kogunes ERÜ juhatus järjekordsele koosolekule.
Kõne all oli aastal 2010 algav Lugemisaasta. Kuna informatsiooni kava ja plaanide kohta on väga vähe, lugemisaasta ajaveebis pärineb viimane sissekanne 14. septembrist, siis otsustati täiendava informatsiooni saamiseks pöörduda Kultuuriministeeriumi poole.
------
ERÜ tegevuse läbipaistvamaks ja kõigile mõistetavamaks muutmise eesmärgist ajendatuna arutati ja kinnitati dokument, mis selgitab ERÜ struktuuriüksuste tegevuse põhimõtteid. Dokumendiga saab tutvuda ERÜ kodulehel Organisatsiooni struktuuri rubriigis.


Lugemine pakub sügavale süüvimise naudingut: Raimu Hanson intervjueerib Krista Ojasaart, raamatuaasta koordineerijat (projektijuhti). Loe siit !
Lugemisaasta veebileht avati päev enne jõululaupäeva.
Ojasaar resümeerib: "Lugemisaasta tuleb esimest korda. Varem on olnud mitu raamatuaastat: aastatel 1935, 1975 ja 2000. Kõigil neil kordadel on tähistatud esimese eestikeelse trükise ilmumise aastapäeva. 2010. aastal möödub 475 aastat esimese eestikeelse osaliselt säilinud trükise, Wanradt-Koelli katekismuse ilmumisest ja 485 aastat esimese teadaoleva eestikeelse trükise ilmumisest. Seekord on rõhk lugemisel, mitte raamatul kui sellisel."

REIN SIKK: Innovatsioon: hävitame lugemisaastal lugemise? Loe siit!
... Lugemisaasta läbiviimine – sh säilib rahvaraamatukogude teavikute raha 2009 aasta tasemel (26,2 mln kr)?

Loe siit ka!

Loe siit: Lugemisaasta toetused - eesti keel ja kultuur maailmas.

Eesti Lugemisühing organiseerib 11. juunil 2010 TÜ Haridusteaduskonna saalis konverentsi „Lugemine on ainus kogu elu kestev nauding”.
Loe siit ! Siit,

On võhikutel otsus ühine, mis neile mõistmatu, see kõik on tühine... ?

Kas keelekäru on kummuli?

Kuidas käru jälle püsti saada?

Kõiki emakeeleõpetajaid ja -huvilisi, kes soovivad, et emakeeleõpetuse käru taas püsti saaks, kutsub Martin Ehala, TÜ eesti keele didaktika ja rakenduslingvistika professor, kursusele „Uus emakeeleõpetus”, mis algab Tartu ülikoolis 10. veebruaril 2010. Kursus on avatud ülikooli kaudu kõigile soovijaile tasuta. Lisainfo: ehalam@ut.ee.

Loe ka: Martin Ehala: Praktilise eesti keele õpe gümnaasiumisse! ÕpL 18.9.2009

Uuri Martin Ehala raamatuid!

Kodanikupäev 2009: President kiitis Uue Maailma Seltsi tegemisi!

Uues Maailmas leidub õige esinduslikke maju - uhkeid, ja kõnekaid, teadagi mis ajast! Uuel Maailmal on oma häälekandja, mida saab nii võrgust lugeda kui ka koju tellida..

President Toomas Hendrik Ilves külastas kodanikupäeval, 26. novembril Uue Maailma Seltsi ja jäi kuulduga-nähtuga väga rahule.

President arvas: “Liigutav on näha teie tegemisi. See kaotab võõrandumise ja anonüümsuse meie ümbert linnas, kus paljudel puhkudel ei tunne inimesed oma majanaabreidki. Niisugusest anonüümsusest võimaldab välja saada Uue Maailma Seltsile omane kogukonnatunne, mis avardab meie ruumi, mõtlemist ja suhtlemist.”

Vt Eesti Päevalehest ja Presidendi kodulehelt: www.president.ee

Pilte sellest külaskäigust põhjalikumalt vt veel DELFI galeriis!

Alveri preemia laureaat. 2009 selgub 23. novembril!

Žürii - Piret Viires (esimees), Toomas Raudam, Triin Ploom, Urmo Mets (Alveri preemia laureaat 2008) ja Igor Kotjuh - valis 35 kandidaadi seast 9 parimat debüütraamatut, milliste hulgast selgub Betti Alveri sünnipäeval, 23. novembril Tartu Kirjanduse majas Alver-preemia laureaat. Kolmandik on üllitet kirjastuses Võluri Tagasitulek. Lemmit Kaplinski väikekirjastuse raamatuist kandideerivad Sandra Jõgeva „Draamapunkt”, Ott Heinapuu luulekogu „Inglile” ja Jüri Kolgi luulekogu „Barbar Conan peeglitagusel maal”. Veel nominente: Kuusealuse(pseud.!) luulekogu „Tegu ja tagajärg” ning Jan Beltráni(pseud.!) romaan „La mala vida”, Robert Randma noortejutt „Sigaret” (Eesti Päevalehe kirjastus), Triinu Merese luulekogu „Lagunemine” (Hermes), Triin Tasuja luulekogu „Provintsiluule” (Värske Raamat) ja Enn Kasaku romaan „Vaba pattulangemise seadus” (Argo).

15 000-kroonine auhinnastipendium pärineb Eesti Kultuurkapitalilt.

2008.a. kohta loe siit!

Loe: Väike luulekaleidoskoop I. Hakkan abimeheks: Jürgen Rooste Sirp 22.05.2009

Loe: Väike luulekaleidoskoop II. kolm kuningannat: Jürgen Rooste Sirp 05.06.2009

Loe: Luuletulv jätkub Väike luulekaleidoskoop 3 / Jürgen Rooste, Sirp 30.7.09

Jaanus Rooba loeng „Elupuu. Õnnistatud või neetud leib Heiti Talviku ja Betti Alveri loomingus“

Kirjanike muljeist rahvaraamatukogudes esinemistel aastal 2009

"... üldse tuleks kirjanduse õpetamist alustada tänapäevast ja liikuda ajas kaugemale, mitte vastupidi – nagu praegu tehakse. Rääkides kooliõpilastest – ehkki oli koolivaheaja nädal, oli neid publiku seas märgata väga vähe. Keskmist kooliiga esindas kokku vaid kolm poissi, kaks Haanjas, üks Luunjas. Aga Luunja poiss läks poole pealt minema. Võrus olevat kohal olnud paar abiturienti. Paar noort inimest oli ka Haanjas. Aga valdav osa publikust oli siiski eakad naisterahvad... " väidab Wimberg Sirbis 6.11.09

"...Tekste, mis noortega räägivad, aga tõsiseltvõetavaks ei peeta. Kahjuks aga ei saa peatada aja kulgu, vanemad jäävad aina vanemaks ning nooremad, kes „õiget kirjandust” tarbida ei taha, kaugenevad sellest järjest enam. Oleme vist kõikjalt kuulnud, et noorus on hukas: nad ei oska süveneda, elavad ühe jalaga virtuaalmaailmas ning ei suuda nautida kõrgkunsti..." väidab kirjarahva tuuri hinnates Robert Randma samas lehes.

Teet Kallas, Peeter Sauter, Peeter Helme ja Andrei Hvostov esinesid Rakveres Lääne-Virumaa keskraamatukogus. Loe siit lähemalt!

Loe veel: 13.11.2009 Eesti lastekirjanduse keskuses tõlgitud noortekirjanduse seminar „Fantaasia võitlus eluga”, esineb Kätlin Kaldmaa ja 30.11.2009 jätkuseminar „Uuema eesti noortekirjanduse trendid”, Ave Mattheus Tallinna ülikooli võrdleva kirjandusteaduse lektor ärgitab arutlema Eesti lastekirjanduse keskuse ja Tänapäeva kirjastuse korraldatud noorsooromaanivõistlustel 2002., 2006. ja 2008. a auhinnatud ja äramärgitud tööde üle!

Jõgevamaal ja Lääne-Virumaal rääkisid kirjandusest ja lugesid oma loomingut Peeter Helme, Peeter Sauter, Andrei Hvostov ja Teet Kallas.
Loe: Õpetajate Leht 13.11.09 Peeter Helme(kirjanik): Eesti kirjanike kaks päeva päris elu - "... raamatukogud on kõikjal niivõrd ilusad! Igal pool paistsid värske remondi jäljed, ka olid Adavere mõisa, Jõgeva linnaraamatukogu, Laekvere valla Muuga raamatukogu ning Rakveres asuva Lääne-Virumaa keskraamatukogu ruumid hubased ja maitsekad. Jääb üle vaid loota, et need kohad ei kujuta endast erandeid ja raamatukogud on kõikjal Eestis nii meeldivad, et neisse ei taheta tulla mitte ainult raamatuid lugema või internetti kasutama, vaid viitsitakse kuulata ka kirjanikke, kes küll püüavad, aga kohe kuidagi ei oska vältida langemist eneseimetlusse..."

NB! 28.-29.10.2009 Raplamaal Alu mõisas Eesti emakeeleõpetajate seltsi ja kultuuriministeeriumi ühis­seminar „Lugemisaasta – lugemise aeg”. Loe ülevaadet ÕpL 20.11.2009 (Autor: Edward Kess, Tallinna 37. keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja). Loe ka EDWARD KESS: Kirjanduse positiivne iive Epl 02.09 2006 : "... Mööngem tõika, et noored kirjutavad. Olgu eestlase kultuuritarbimisega kuidas on, kuid positiivne iive ja uusi tuuli toovad noored autorid ei ennusta sugugi musta tulevikku. Kui riigil ja kodanikel jätkub julgust ja tahtmist toetada ning innustada noori kirjanike, siis kindlasti leidub ka kümnete aastate pärast eestlase lugemislaual rahvuslikku ilukirjandust..." : Kirjandus pakub ja vajab võimalusi :

Võrumaa tunnustab: Bernard Kangro kirjandusauhind Leo Kunnasele!

Loe lähemalt:siit! Bernard Kangro kirjandusauhinna võitis reservkolonelleitnant ja kirjanik Leo Kunnas ulmeromaani «Gort Ashryn. I osa. Enne viimast sõda» eest".
Sama romaan on ka Eesti ulmeauhinna Stalker võitnud (Parim eesti autori romaan!). Sarja teine romaan on ilmumas 2009 aasta lõpuks.

Bernard Kangro auhinna on saanud: Ilmar Vananurm «Vii üle vii» (2008), Igor Kotjuhi «Teises keeles» (2007), Jan Rahmani «Painaja» ja «Sõit» (2006), Olavi Ruitlase «Kroonu» (2005), Oskar Kruusi «Bernard Kangro. Elukäik ja looming» (2004), Hans Sissase «Meenutused» (2003), Kaido Kama «Ümbreilma reisikirä» (2002), Contra (Margus Konnula) «Suusamütsi tutt» (2001), Jaan Elleni «Võrumaa saaga» I-II (2000), Võru Instituudi «ABC kiräoppuse ja lugõmiku algkooli latsilõ» (1999), Voldemar Raidaru «Hõbelusikad» (1998), Hella Keemi «Võru keel» (1997), Julius Ungru «Minu lapsepõlve Paganamaa» (1996), Heino Sikk postuumselt koduloolise tegevuse eest (1995), Rein Põder mitmekesise loomingu sealhulgas romaanide «Hilised astrid» ja «Jahedad varjud» eest (1994), Valev Uibopuu kirjandusliku loomingu eest (1993), Ülle Kauksi 1992. aastal ilmunud loomingu eest ja Raimond Kolk kirjandustegevuse ning võru keele ja kultuuri toetamise eest (1992), Madis Kõiv (1991) ning Bernard Kangro (1990).

Auhind asutati 1990. aastal, selle esimene laureaat oli Bernard Kangro. Võru maavalitsus annab oma kirjandusauhinna välja 20. korda. Auhinna rahaline suurus on 4500 krooni, sellega kaasneb maavalitsuse tänukiri.

ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni juhatus kutsub 16.11.09 teabepäevale: Kooliraamatukogu areng keerulistel aegadel!

16.11.2009.a ERR-s ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni teabepäev
„Kooliraamatukogu areng keerulistel aegadel“

Teabepäeval antakse pidulikult üle ERÜ „Aasta kooliraamatukoguhoidja“ auhind ning kutsekvalifikatsiooni tunnistused.

10:00 Raamatukogu koht koolis: Leelo Tiisvelt - Viimsi Keskkooli direktor

10:45 Juhtimine vs juhtumine kooliraamatukogus: Jaanus Kõuts–Rocca al Mare Kooli raamatukogu juhataja

11:10 Kooliraamatukoguhoidja õpilaste toetajana: Marju Selg – TÜ sotsiaaltöö õppejõud; Karis Reilent – TÜ sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika magistrant

11:40 Laps muutuvas ühiskonnas. Praktiku näpunäiteid: Marge Arusoo - psühholoog-praktik, Tallinna Lastekodu Kopli keskuse Noorte Oma Kodu sotsiaaltöötaja

12:25 Kuidas lugemishuvi keerulistel aegadel elus hoida: Igor Kaasik – Vanalinna Hariduskolleegiumi emakeele õpetaja

14:00 Ülevaade suveseminarist

14:10 Viimase kümnendi proosa ja luule: Jan Kaus–kirjanik, ajalehe Sirp kirjandustoimetaja

14:55 Kooliraamatukogu kui kaasaegne õpikeskkond: juurdepääs elektroonilistele inforessurssidele. Ülevaade uurimistööst: Piret Gailit – Tallinna Ülikooli Infoteaduste Instituudi bakalaureus

15:15 Praktilisi näpunäiteid arvuti kasutamiseks igapäevatöös: Liina Lelov - Tallinna Inglise Kolledži raamatukogu juhataja

15:45 Teated, sõnavõtud, teabepäeva lõpetamine

Raamatukogudel ees suured muudatused...

Raamatukogudel ees suured muudatused: Thomas Frey, DaVinci Instituudi juhtivteadur

Questia, teadusraamatukogu võrgus.
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud Vallo Kelder algatades ERÜ listis disskussiooni autoriõigusega seonduvaist aspektidest viitab PM 25.10.2009 artiklile Guido Viik: piraatide või autorite erakond? - Rootsi piraatide partei edu Europarlamendi valimistel kehutab hr Viiki (tulevikuuuringute alal magistriõpe Perthi Curtini ülikoolis) väitma: "... praegune autoriõigus sobib loomemajandusse umbes sama hästi kui 19. sajandi seadused tööturu või 1950nda omad loodushoiu korraldamiseks. Seda nii Eesti kui globaalsel tasandil. Maist rikkust oleme juba õppinud (teatud mõistlikes piirides) ümber jagama. Intellektuaalse omandi osas on analoogne süsteem lihtsalt seni leiutamata.

Ma arvan, et see leiutatakse tulevikus niikuinii, loodetavasti demokraatliku debati käigus, mitte barrikaadidel. Siiski on juba praegu näha, et seltskond, kes Youtube’ist muusikute klippe kustutab ja Kapa-Kohila poemüüjalt raadiokuulamise eest raha nõuab, ei teeni tegelikult autorite huve. Autoritele on nad karuteenrid. Pigem, kui vanake Marxi krõbedat keelepruuki laenata, esindavad nad autoreid orjastada püüdva uuskapitalistliku nomenklatuuri – autoriõiguste valdajate – huve.

Loomemajanduses on need klassihuvid sama erinevad kui tööliste ja tööandjate omad varasemas kapitalismis.

Lõpetuseks teine ja veidi maisem põhjus, miks nooremal loomerahval Eestis piraadiliikumisele õlg ehk alla tasuks panna. Nimelt näitab nii viimaste kui roheliste tõus, et meie klassikaline «parem/vasak» maailmapilt on muutumas üha elukaugemaks.

Ükskõik, kui paremal või vasakul mõni meie praegune erakond ka ei paikne, ühel teisel skaalal – nimelt pragmaatikute/idealistide omal – asuvad nad kõik ühes otsas koos. Ja seda pragmaatikutest häälelugejate poolel.

Siinkohal meenubki, kuidas paarkümmend aastat tagasi loomeliitude pleenum toonase ühiskonna (samuti Bruno Sauli stiilis ülipragmaatilist) eliiti raputas ja muutusele katalüsaatoriks sai. Hiljem lõi uus, «võitjate» põlvkonnast pärit eliit platsi endistest direktoritest päris puhtaks. Nüüdseks on see uus eliit omakorda iseenese loodud paradigmasse takerdumas.

Küll on aga «võitjate» sünnitatud laulva revolutsiooni põlvkond nüüdseks ülikooli jõudnud. Arvan, et neil on olemas kõik eeldused, et mäng lähima kümnendi jooksul taas kord uuele väljakule üle viia ja oma vanematele tuul alla teha."
"Sisutootjad" ja raamatukogud muutusteks meil siin ja praegu - paistab, et asi edeneb? Ollakse ületamas infotehnoloogilisi ja autoriõigusega seostatavaid barjääre?

Loe: Veeb tõuseb, raamatukogu vaob: Vallo Kelder lähtus teema puhul "Raamatukoguhoidjad ja kaasaegne keskkond" teesist, et veeb tõuseb ja raamatukogu vajub. Teiste sõnadega: veebist saadav info on elulisem. See on atraktiivsem, vajadusel kiiresti varieeritav, salvestatav, ja mis eriti oluline - seda pole vaja tagastada tähtajaks. Samuti annab veebis töötamine esmase suhtlusplatvormi ja grupiliikme tunnetuse. Uues raamatukogus jääb raamatukoguhoidjale abistaja roll ja seetõttu peab koolitus rohkem panustama raamatukoguhoidja kui suhtleja õpetamisele. Et lugejaid raamatukokku meelitada, kehastub uuemates ameerika raamatu-koguprogrammides raamatukoguhoidja raamatutest/filmidest tuttavaks saanud virtuaaltegelaseks. E-raamatukogus kaotavad tähtsuse ka senised raamatukogu alustõed, näiteks kümnendliigitus.
Vallo Keldri arvates ei suutnud Eesti raamatukogud juba esimesel internetiseerimise etapil astuda arvutiteadusega ühte sammu. Seetõttu tuleb neil nüüd rohkem pingutada. Kohe tuleks luua töörühm, kes hakkab looma eestikeelset raamatukogunduse veebikeskkonda, kus ühe otsinguga on võimalik kätte saada kogu meie raamatukogudes leiduv info -trükised, artiklid, veebilehed, blogid ja kõik muu vajalik." (rahvaraamatukogude 27. suveseminar Viljandimaal Ramsil, 7.-9. aug.2007) Seisukohad on huvitavad:) Eks vahepeal on üht-teist teoksil olnud ka:)

Loe: Kas paberiajastu lõpp läheneb?

E-raamatukogu.com tarib eesti kirjandust internetti : sinu lähim raamatukogu !

Loe siit ka ! soovitab Ave Kusmin Valgu raamatukogust: ".... hr. Guido Viigi seniavaldatud tekstid... miks mitte pakkuda talle võimalust esineda mõnel ERÜ kõnekoosolekul. Teema on jätkuvalt kõneainet pakkuv ja futuristlikult huvipakkuv."

NB!

RR teatab: Strateegiline sihtrühm on e-lugeja: "Vastvalminud strateegia sõnum: Eesti Rahvusraamatukogu järgmise viie aasta peaeesmärk on tulenevalt sihtrühma ootustest ja vajadustest panna e-raamatukogu sama hästi toimima kui tavaraamatukogu. Peadirektor Janne Andresoo ja kogude direktor Ülle Talihärm räägivad teadusraamatukoguks olemisest ning raamatukogu teadus- ja arendustegevusest 22. novembril kella 15-16 Kuku raadio saates Kukkuv Õun. "

NB!
27.11.09 RR-s 3.rahvusvaheline digitaalse mälu seminar, sel korral teemal „Autoriõigus ja digitaalse sisu kättesaadavaks tegemine”.
Esinejad: Kultuuriministeeriumi levitalituse nõunik Toomas Seppel, advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid jurist Hele Karja („Mäluasutused, Google ja autoriõigus – kellega, kes ja kuidas?”)
Hamburgis asuva infoõiguse ekspertiisibüroo i. e. advokaat ja partner Dr. iur. Till Kreutzer („Saksamaal ja Euroopa Liidus kehtiva autoriõiguse analüüs ettepanekutega uusi meediakanaleid arvesse võtva põhjaliku reformi kohta”).
Seminari(osavõtt tasuta)korraldavad - Eesti Rahvusraamatukogu ja Riia Goethe Instituut. Ürituse töökeelteks on eesti ja saksa keel, tehakse sünkroontõlget. Lisainfo: Mihkel Volt.

NB!

Tartu Ülikoolis kaitstud juba aastal 2007 magistritöö: Internetiteenuste vahendaja tegevusega seotud õiguslikke küsimusi autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kasutamisel internetis : magistritöö / Evelyn Tohvri ; juhendaja: Heiki Pisuke ; Tartu Ülikool, õigusteaduskond, äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool: Tartu : Tartu Ülikool, 2007

NB!
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus koostöös advokaadibürooga Glimstedt Straus & Partnerid andis välja Eesti esimese intellektuaalse omandi kaitset käsitleva kaasuste kogumiku, mis on mõeldud kõigile ettevõtjatele ja õppematerjaliks üliõpilastele. Kogumiku on koostanud büroo vandeadvokaadid Priit Lätt ja Heiki Pisuke, kes on ühtlasi Tartu Ülikooli õigusteaduskonna intellektuaalse omandi õiguse professor ja Aleksei Kelli, kes on samas intellektuaalse omandi õiguse lektor.

Kogumik on kättesaadav Patendiraamatukogust ja elektroonilisel kujul ka nii EASi kui ka advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid veebilehelt.

Areen: Toatäis raamatuid sinu tagataskus; Argo Ideon: Kindle’i e-tint on silmasõbralik; Kuidas leida endale e-lugeja?

Laagna Gümnaasiumis töötab Aasta 2009 kooliraamatukoguhoidja - Eve Rahkema!

Uuri lähemalt:

Rahvusvahelisele kooliraamatukogukuule pühendatud järjehoidjate ja kooli raamatukogu logo kujundamise võistlus Laagna Gümnaasiumis!
Žürii koosseisus Anne Kato - huvijuht ja kunstiõpetaja, Kaiu Viidik - raamatukoguhoidja ja Eve Rahkema - raamatukoguhoidja, valis igast klassist välja paremini kujundatud töö. Autor saab autasuks raamatu, rahvusvahelise kooliraamatukogukuu logoga tänukirja ja rahvusvahelise kooliraamatukogukuu miniplakati. Kõik teised osalejad saavad samuti raamatu.

Parimate tööde fotod on väljas kooli kodulehel.


ERÜ juhatuse nimel teatas pr Vaike Kurel kooliraamatukogude esindajana, et esmakordselt andis ERÜ esimest korda välja aasta kooliraamatukoguhoidja auhinna. Statuudi kohaselt toimub parima kooliraamatukoguhoidja avalikustamine rahvusvahelisel kooliraamatukogupäeval - oktoobri neljandal esmaspäeval.
ERÜ juhatuse koosolekul otsustati 2009. parimaks kooliraamatukoguhoidjaks tunnistada Tallinna Laagna Gümnaasiumi raamatukoguhoidja Eve Rahkema, kes on loonud kooli õpikeskuse - heal tasemel põhi- ja õpikukogu, samuti värskelt renoveeritud ning funktsionaalselt jaotatud ruumid. Teiste nominentide seast eristub Eve Rahkema teeb põhitöö kõrvalt ka ühiskondlikku tööd: kutsekomisjoni ja kutsenõukogu liige. Ta on pädev nõu andma kõiki töö- ja haridusseadusandluse kohta.

Rahkema, Eve. Kooliraamatukogu õpikeskusena. / / Raamatukogu (2003) nr. 4, lk. 38-39

(Kooliraamatukogu kui õpikeskuse roll ning eesmärgid õppeprotsessis, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kooliraamatukogude sektsiooni 6. suveseminar.
Kuupäev: 26.06.2003 - 28.06.2003;
Korraldajad:Pärnu Linnavalitsus. Haridusosakond / / Pärnu Ühisgümnaasium. Raamatukogu
Ettekandjad: Haljamaa, Kadri; Gren, Kristofer; Holmqvist, Christer; Niinikangas, Liisa; Kunttila-Matero, Eeva; Puustinen, Marjukka; Eskelinen, Riitta; Väli, Lumme; Rahkema, Eve; Kõuts, Jaanus)

Loe lähemalt: International School Library Day ; International School Library Month

ERÜ Kooliraamatukogude sektsiooni kohta vt siit.

Pr Vaike Kureli sõnum Õpetajate Lehes 29.10.2009

Tartu Linnaraamatukogu infopäeva kutse!

10. septembril:

9.00 -10.00 Ülevaade Tartu Linnaraamatukogu töökeskkonna ohuteguritest (riskianalüüs) ja töökoha ohutumaks muutmise tegevuskava tutvustamine (Ewa Roots)

10.00 – 12.30 Ülevaade õppe- ja kultuurireisist Soome ja Taani - viis raamatukogu – Turu raamatukogu, Kopenhaageni keskraamatukogu, Koldingi raamatukogu, Aalborgi keskraamatukogu ja Hjörringi raamatukogu.
Teemad:
* Rohkem mängulisust ja eksperimenteerimisjulgust raamatukokku (Küllike Lutsar ja Ädu Neemre)(vt ka!)
*Fondid (info, fondi paigutus, kujundus, teavikute kujundus) (Iivi-Elve Purje ja Tamara Kozõreva)
* Aja mõiste erinevused raamatukogudes (Halliki Jürma)
* Kunst, disain, loovus (Jaroslava Šepel ja Aina Märdla)

1) Innovatiivsus kõiges – arhitektuur, sisekujundus, mööbel, tehnilised vahendid (laenutus- ja tagastusautomaadid jms.), raamatu propageerimise viisid ja teenindus
2) Äärmine loomingulisus ja nutikus näituste ja väljapanekute koostamisel
3) Prioriteet – lapsed
(Virve Eomäe, Margit Oja, Sirje Peegel, Elle Kasemets)

Kaasaegsed raamatukoguhooned ja nende seos linnaga (Kersti Jalas)

Tähelepanekuid töökorralduse, -keskkonna ja koolituste osas Turu ja Taani raamatukogudes (Ewa Roots)

Teema lahtine (Jekaterina Saks ja Kadri Jõks)

Hjörring – raamatukogu?! + Kokkuvõte reisil nähtud raamatukogudest. (Krõõt Kaljusto-Munck)

"Ants Piip 125" Kiidjärve Raamatukogus!

vt siit Kiidjärve Raamatukogus.

"Ants Piip – õigusteadlane ja riigimees" – Priidu Pärna, notar, Notarite Koja aseesimees

"Ants Piibu koht Eesti välispoliitikas aastatel 1920–1930" – Eero Medijainen, Tartu Ülikooli professor

Fotonäitus – Lea Trikkant, Kiidjärve Küla Selts MTÜ

"Ants Piip ja Kiidjärve" – Ain Erik, Kiidjärve Küla Selts MTÜ

Eesti Mõttelugu 77: Ants Piip: Õiguse jõud. Trt 2007

IVAN ORAVA MÄLESTUSED ehk Minevik kui helesinised mäed
AUTOR : Andrus Kivirähk
Väljaandja: Andrus Kivirähk Päevalehe ning Rahva Hääle kulu ja kirjadega : Loe siit!

«Hea on keel, mida on mõnus kuulata ja huvitav lugeda.»

...Selmet keeleseaduse autoreid hurjutada, võiks igaüks meist teha midagi rikkama keele heaks, kirjutab Mihkel Mutt... Loe: PM 10.8.09 Kui roosid räägiksid.

Õpi keeli üle võrgu!

Helju Vals: grammatik võid, stilist pead olema, TPm 17.08.2009

Loe: ÕpL 21.08.09 Headest kavatsustest heade oskusteni on pikk tee : Pille Penjam, TÜ teadur

Vaata lugu Eesti firmanimedest: EE!

e-raamat Eesti raamatuturule?

"Kirjastus ERSEN algatas koos mõjuka Kanada kirjastusega HARLEQUIN eestikeelsete e-raamatute projekti Eesti raamatuturul.

Projekti põhiülesanne on e-formaadis raamatute seaduslik levitamine.

Ebooks.ee on võrgukeskkond, kus te võite
leida tuntud Eesti autorite teoseid, tuntud välismaiste kirjanike tõlkeid, noorte
(koguni varem avaldamata) kirjanike töid."
teatab Audru raamatukogurahvas! Loe lähemalt:

Siit ka! Ja siit Errapart Engineering OÜ !

Loe: E-raamat ei ohusta ehedat raamatut, vaid copyright’i Valle Sten Maiste, Sirp 6.03.2009

Daniel Vaarik: Mina ja e-raamat.

Miks kirjastused taunivad sundeksplaride seadust selle praegusel kujul?

Loe lähemalt EPL 22.07.08 !

Sundeksemplariseadus
Loe siit ka! Ja siit!
Loe: Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kogude toimkonna pöördumine seoses Sundeksemplariseaduse muudatuste ettevalmistamisega siit :
" Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kogude toimkonna liikmed, kelle hulka kuuluvad ka esindajad sundeksemplare saavatest raamatukogudest, arutasid oma koosolekul 21. aprillil 2009 Tartus 1997. a. kehtiva Sundeksemplari seaduse muudatusettepanekuid. Koosolekust osavõtjad soovitavad jätta Sundeksemplari seaduse trükiseid käsitlevad ja hästi reguleeritud üldpõhimõtted samaks, sest praegusel kujul seadus toimib.
Sundeksemplari saavatel raamatukogudel on välja kujunenud efektiivselt toimiv süsteem sundeksemplaride hankimiseks, kirjeldamiseks ja hoidmiseks. Vaid läbimõeldud töökorraldus, pidev ja operatiivne sundeksemplaride nõutamine ning vastastikune koostöö garanteerib rahvusteavikute jõudmise raamatukogudesse. Sel viisil moodustub Eestis erinevate raamatukogude peale võimalikult täielik rahvusteavikute kollektsioon. Kuigi seadus kohustab väljaandjaid sundeksemplare loovutama, on sundeksemplaride laekumises väga suur roll siiski raamatukogude enda aktiivsel tööl. Parimad oma ala asjatundjad teevad seda tööd tõelise pühendumisega. Toimivat süsteemi lõhkuda ei ole mõistlik.

Rahvustrükise säilimise seisukohast on väikeriigi väljaannete hoidmine mitmes erinevas kohas säilituspõhimõtteid silmas pidades oluline. Samuti tuleb arvestada kogude ajaloolist kujunemist, järjepidevust ja maksimaalset ammendavust uurijate jaoks.
Sundeksemplari valikulise säilitamise ettepaneku kohta leiame, et sundeksemplari mõte on just nimelt valikuta säilitamises – vaid tulevikus saab anda lõpliku hinnangu, mis on teadus- ja loometööks vajalik, mis mitte. Just objektiivne pilt ajastust saab tulevikus olla teadusliku uurimise objektiks.
Hoidlate küsimus tuleb lahendada riiklikul tasemel, pidades eesmärgina silmas kõigi kogude, sealhulgas sundeksemplaride säilitamist. Kogude kirjeldamise ja säilitamise osas on suureks abiks olnud erinevad riiklikud programmid, siiski on neist saadud toetused ebapiisavad hoidlate olukorra parandamiseks.
Soovitame Kultuuriministeeriumil koostöös Teadus- ja Haridusministeeriumiga kaaluda seadusemuudatust arhiivraamatukogude määramise osas. Arhiivraamatukogu staatus ei saa olla tähtajaline ja periooditi taotletav, see ei ole riiklikult mõistlik.
Soovitame viia seadusse sisse täienduse trükieelsete failide loovutamisest Eesti Rahvusraamatukogule ja säilitamisest sealsamas, luues võimaluse nende kasutamiseks vähemalt kahes punktis (autoriseeritud töökohas), neist üks Eesti Rahvusraamatukogus ja teine Tartu Ülikooli Raamatukogus, lähtudes analoogiast võrguväljaannetega. Seadus vajab täiendamist ka auviste ja elektrooniliste teavikute säilitamise ning sellealase koostöö osas.
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kogude toimkonna liikmed: Tartus, 21. aprill 2009
Tiina Feldmanis (Eesti Patendiraamatukogu),
Maimu Heintalu (Eesti Hoiuraamatukogu),
Kairi Felt (Eesti Rahvusraamatukogu),
Kristhel Haak (Tartu Ülikooli Raamatukogu),
Anu Iho (TLÜ Akadeemiline Raamatukogu),
Merike Kiipus (Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu),
Helle Klementi (Eesti Rahvusraamatukogu),
Kate-Riin Kont (Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu),
Kaire Lass (Eesti Rahvusraamatukogu),
Kristin Liba (Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu),
Eve Lipand (Eesti Hoiuraamatukogu),
Elvira Mutt (Eesti Kunstiakadeemia Raamatukogu),
Kristina Pai (Tartu Ülikooli Raamatukogu),
Ilvi Rauna (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Raamatukogu),
Raina Rohumaa (Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu)
Vaiko Sepper (Eesti Hoiuraamatukogu)
Ülle Talihärm (Eesti Rahvusraamatukogu)
Marje Tamre (Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu)
Tiina Tohvre (Eesti Maaülikooli Raamatukogu)
Kaarin Viirsalu (Tartu Ülikooli Raamatukogu)"
Loe siit ka: Pm 97/01/13

Tiiu Valm , kauaaegne RR juht, töötab praegu eduka kirjastuse toimetuse juhina. See on minu meelest oluline garantii selleks et taastuks kirjastustepoolne kvaliteetne märksõnastamine autoriga koostöös arvesse võttes EMS-s kehtestatut!

Suvepäevad 2009 Presidendi koduvallas!

ABJA SUVEPÄEVAD 17.-19. JUULI !!!!

REEDE 17.JUULI

15. 00 Rattaralli Jalakäijate tee algus
17.00 Võistlused veebatuudil Baasi järvel
18.00 Ümber järve jooks Baasi järv
19.00 Etendus _Vanamehed seitsmendalt_ Abja Kultuurimaja Pääse 25.-
21.00 Disko endistelt Abja diskoritelt (tasuta)Lasteaia tagusel platsil


LAUPÄEV 18.JUULI

9.00-16.00 Suur kauplemine Tiigi tänav, Kuga hoov
10.00 Abja Tulekaitse Selts 110 Tööõpetusemaja sisehoovis
10.00 Urmas Jalakase Trüfflituba Pärnu mnt. noortekeskus
11.00 Meisterdamise õpituba Noortekeskuses
10.00-14.00 Kunstitöötuba Päevakeskuses
11.00 Kontsert "Kirss ànd Garden" Kpl. "Kuga" hoovis
12.00 Võrrivõistlus "Abja Kiirus"vol 5 Kesklinnas
14.00 Bussiretk Sarja külla giididega (tasuta) Väljasõit bussijaamast
16.00 Abja Rammumees Gümnaasiumi staadion
18.00 Tearietendus "Koristajad" Pääse 25.- Abja Kultuurimaja
21.00 Peoõhtu ansambliga "Igatahes"(tasuta) Lasteaia tagusel platsil
10.00-14.00 Batuut, ronimissein (tasulised) Kesklinnas


PÜHAPÄEV 19.JUULI

10.00-17.00 Pitbaikide üle eestiline treeningpäev Õunaaias
11.00 Lasteetendus"Lumekuninganna" (tasuta) Abja Kultuurimaja
11.00 Võrkpalli võistlused Abja tenniseväljakul

Peeter Olesk Eesti maaeluelukultuuri järjepidevusest

Loe! Sakala 7.7.09

... Eesti põllumajandusmuuseum ei olnud mõeldud praeguse maaülikooli ajaloo muuseumina või kui, siis marginaalselt, üksikute õppejõudude isikufondide ja unikaalsete õpetusseadmete ulatuses. Et maaülikool on oma nime, ajaloo pikkust, struktuuri ning õppehoonete asukohta palju kordi muutnud, on tema ajaloo kokkukirjutamine äärmiselt problemaatiline. Selleks läheb tarvis terviklikku metakeelt.
Jüri Kuuma huvitas selles vallas eraldi põllumajanduslik arvepidamine, sest maaparandus on oma loomu poolest alati kollektiivne ettevõtmine. Tammsaare kirjeldas säärasest tööst peamiselt kraavitamist, Oskar Luts «Suves» kivilõhkamist.
Tahtes Jüri Kuuma elutööd jätkata, peaksime jõudma küsimuseni, mismoodi toimis talupidamises arvepidamine, kui ei päriskohapidajad ega sulased olnud matemaatikat õppinud.
Teine küsimus on kidasem. Maaülikooli raamatukogus puudub hulk ülikooli õppejõudude õpikute ja õppevahendite eksemplare. Osa neist on sisuldasa muidugi aegunud, kuid nad kirjeldavad sellegipoolest didaktiliste printsiipide evolutsiooni, seda teekonda, mille lõpusirgele on jõudnud järgmise põlvkonna kolleeg.
Just nende printsiipide analüüs ja korrigeeritud arendamine on üks algava kümnendi tähtsamaid ülesandeid, mille lahendamiseks on vaja rikkalikult näitematerjali.
Soovitan maaülikooli kasvandikel kodused kogud selle nurga alt läbi vaadata. Mis meie raamatukogus puudub, seda näeb raamatukogudevahelisest e-kataloogist ESTER interneti kaudu kerge vaevaga...

Loe siit WR tähelepanekuid Läti jaanipäevast ja Rein Sepa talu väisangust. C-K resümeerib ka!

Kirjanike Petersoni-rännak lõppes 29. juunil Toomemäel.

Kõrgpeerar!

Täidetud kõrgpeenar


Kuidas peenart teha:
Tasandage maapind. Peenra alus võiks olla
1,2–1,5 m ning kõrgus 60–70 cm.
1 Tükeldatud peenemad puu- ja põõsaoksad
2 Rohumättad ja veidi mulda
3 Kuivanud puulehed (umbes 25 cm)
4 Vähelagunenud turbamuld või sõelumata kompost. Hea, kui komposti hulgas on ka sõnnikukomposti
5 Hästi lagunenud kompostmuld, mille hulka on segatud kasvuturvast ja head aiamulda

Loe siit !
Vaata siit ka : Erakond Eestimaa Rohelised poolt Maamessil loodud kõrgpeenar !

teabepäev 20.04.09 „Kooliraamatukoguhoidja roll õppekirjanduse vahendamisel”

Vaata siit!

Lastekirjanduse Keskuse soovitused:

LAST ARENDAV RAAMAT:
1-3 kl.
Apteegitont Aavi Laidla, S: rtkg-s ; poes!
Ella teatris Parvela, T. Rmtkg-s ; poes
Kuninganna Anni lood Õunpuu, M. Rmtkg-s ; poes
Laiskade laste raamat Sauter, P. rmtkg-s ; poes!
Leiutajateküla Lotte Kivirähk, A. rmtkg-s ; poes !
Mari ja Jüri 10 ametit Soans, K. Rmtkg-s ; poes !
Mereröövlimäng Henno, S. Rmtkg-s ; poes !
Nõiutud pulmarong Vaiksoo, J. rmtkg-s ; poes !
Paula-sari Pervik, A.
Samueli võlupadi Kass, K. Rmtkg-s ; poes!
Sanna ja salakütid Raud, P. Rmtkg-s ; poes !
Ville Vainola, K. rmtkg-s ; poes !
4-6 kl.
Aeg hiirte jaoks ei peatu Hoeye, M. Poes!
Augud Sachar, L. Rmtkg-s ; poes !
Charlie ja Suur Klaaskabiin, Nõiad Dahl, R. Poes!
Iseloomuga loom ja Musta kassi mumba Trull, I. rmtkg-s ; poes !
Lugu hiirest nimega Despereaux Dicamillo, K. - rmtkg-s ; poes !
Lätikeelne jäätis Tungal, L. poes!
Nelja nimega koer ja Roheline kindlus Rannap, J. Rmtkg-s ; poes !
Nukkude teater Ulman, M. Rmtkg-s ; poes!
Spiderwicki kroonika Black, H. Rmtkg-s ; poes !
Suleline, Puhuja ja must munk Pervik, A. Rmtkg-s ; poes !
Varaste isand Funke, C. Rmtkg-s ; poes !
Ülemnuuskur Osvald Bieniek, C. Rmtkg-s ; poes !
7-9 kl.
Ah sa pagan! Nöstlinger,C. Rmtkg-s ; poes !
Apelsinitüdruk Gaarder, J. Rmtkg-s ; poes !
Eragon, Vanem Paolini, C. Rmtk-s , poes !
Maarjamäe kägu Priilinn, K. Rmtkg-s ; poes !
Mängult on päriselt Leesalu, D. Rmtkg-s ; poes !
Pärnaõietee Laidla, S. Rmtkg-s ; poes !
Tiivad varvaste vahel Lehtinen, T. Rmtkg-s ; poes !
Vaid sina suudad inimkonna päästa Pratchett, T. Rmtkg-s ; poes !
Vihma vari Vassel, R. Rmtkg-s ; poes !
Võimumäng, Laste linn Schülter, A. Rmtkg-s ; poes !
sari: Maailma elulood
Loe: Lastekirjandus on elusam kui enne / Mare Müürsepp, 8.04.2008

Laste raamatu päev - 2. aprill !

2.03, H. C. Anderseni sünnipäeval, on rahvusvaheline lasteraamatu päev juba aastast 1967! Loe lähemalt siit!
ja siit!
Sel aastal on lasteraamatupäeva sponsor IBBY Egiptuse sektsioon.
Plakati ja sõnumi “Mina olen maailm” autor on Egiptuse kunstnik Hani D. l-Masri.
Eesti kohta loe siit!
Mineva aasta eesti lastekirjanduse ülevaadet loe siit !
2009. aasta kevade 10 head lasteraamatut ! Nimekirja koostab Eesti Lastekaitse Liit koos Eesti Kultuurkapitali, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Lastekirjanduse Keskuse, Emakeeleõpetajate Seltsi, Eesti Lugemisühingu, Eesti Kirjastuste Liidu, Rahva Raamatu ja Apollo raamatupoodidega.

2010 : Lugemise aasta

LKK juht pr Anne Rande näitab Kadri-Keiule raamatut, taamal ta ema Presidendi abikaasa Evelin Ilves ja Postimehe peatoimetaja Merit Kopli. Foto: Peeter Langovits
Lugemisaastat valmistavad ette Eesti Lugemisühing, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kirjanduse Selts, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Lastekirjanduse Keskus, Eesti Kirjastuste Liit, Tallinna Ülikool jpt.
Kultuuriministeeriumi eelarves on tänavu lugemisaasta ettevalmistuseks 360 000 krooni. Tänavu on alustatud rongiluule projektiga, samuti valmistutakse järgmisel aastal Tallinnas toimuvaks Balti Raamatumessiks.
Kultuuriministeeriumis on ettevõtmise koordineerijaks kirjandusnõunik Krista Ojasaar
Loe! Ja siit!
Loe: Kohustuslik kirjandus ja lugemine ...
Lugemine päästab inimese?
Lugemine - see pole mingi tilu-lilu...
Veel lugemisest ja raamatutest ...
Loe: Pm 3.04.2009
Loe PM 6.7.09:Lugemisaasta logo kujundas Heino Prunsvelt