Tuesday, March 30, 2010

Tähtvere linnaosa täidab keskpärane arhitektuur - Uudised - Tartu Postimees

Tähtvere linnaosa täidab keskpärane arhitektuur - Uudised - Tartu Postimees

Loe:

• Tähtveres on 2 munitsipaallasteaeda, 3 eralasteaeda, 2 erakooli ja 1 riigikool ning 2 kõrgemat kooli.

• Tartule kuuluvad lasteaiad Tähtvere (252 last) ja Nukitsamees (30). Eralasteaiad on Väike Pauline (50), rahvusvaheline lasteaed (6) ja katoliku lasteaed (70).

• Erakoolid on katoliku kool (285 õpilast) ja rahvusvaheline kool (5). Hiie kool (320) kuulub riigile.

• Vaksali linnaosas on Miina Härma gümnaasium (797 õpilast).

Eesti Maaülikoolis on 4727 ja Eesti Lennuakadeemias 325 üliõpilast.
25 hoonet on Tähtveres Eesti Maaülikoolil.

• Vaksalis tegutsevad Tartu lastekunstikool, mille galerii ja osa klasse asuvad Tähtvere serval Jakobi mäel, ning Tartu rahvaülikool.

• Kirikuid on kahe linnaosa peale üks – Pü­­hima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kirik ehk katoliku kirik.

• Muuseume on kahes linnaosas kokku kaks – A. Le Coqi õllemuuseum ja Endel Taniloo ateljeemuuseum.

Eesti Geenivaramus Tiigi tänavas oli eile hommikul vedelas lämmastikus 42 978 DNA-proovi.

• Tähtveres tegutsev A. Le Coq Tartu Õlletehas on linna tööandjate hulgas neljandal kohal, Tähtvere tootmishoonetes on ametis 186 töötajat.

• 2009.a. valmis A. Le Coqi tootmishoonetes Tähtveres 57,3 miljonit liitrit õlut ja 36,8 miljonit liitrit muid jooke. Kui see kõik oleks tulnud ainult tartlastel ära juua, siis pidanuks igaüks neelama 582 liitrit õlut ja 374 liitrit muid jooke.

• Vaksali linnaosas on 2 avalikku haljasala – Vaksali haljasala (1 ha) ja Vaksali park (1,9 ha).

• Tähtvere haljasalad: Tähtvere park (7,2 ha), Tähtvere lastepark (1 ha), Tuglase ja Vaksali vaheline ala (0,7 ha), dendropark (49,4 ha), spordipark (10 ha), lauluväljak (5,8 ha), Taara pst ja Näituse vaheline ala (0,2 ha), Tuglase tänava haljasala (0,6 ha).

• Tähtvere skate-pargi pindala on 2 ha, seal on 22 eraldi obs­­taak­­lit, kusjuures tagumises nurgas on võimalus jalgrattatraieli harrastamiseks.

Koeri on registreeritud Tähtveres 166 ja Vaksalis 128.

• Avalikke mänguvahenditega platse lastele on 2. Need asuvad Jakobi 6 ja Emajõe kaldal vabaujulas.

• Vaksali linnaosas asub vaksali ees haljasalal liivaga täidetud purskkaevu keskel graniitskulptuur Karu, mille on Ole Ehelaid loonud aastal 1957.

Tähtvere mõisat on esimest korda mainitud aastal 1515. Enne võõrandamiseni aastal 1919 kuulus aastast 1819 mõis von Wulfi suguvõsale, viimane omanik oli Emil von Wulf.

• Tähtvere pindala on 250 hektarit ja temaga külgneva Vaksali linnaosa pindala 76 hektarit, mis teeb kahe peale kokku kümnendiku Tartu pindalast.

• Eramaad on Tähtveres 119,6, linnamaad 82,7 ja riigimaad 5,2 hektarit ning 42,5 hektarit sellist maad, mille krundi omandisse vormistamise toimingud ei ole veel lõppenud.

• Eramaad on Vaksalis 40, linnamaad 7,3 ja riigimaad 4,6 hektarit ning 24,1 hektarit sellist maad, mille krundi omandisse vormistamise toimingud ei ole veel lõppenud.

• Maksustatud krunte on Tähtveres 593 (126 ha). Aastal 2008 laekus nende kruntide omanikelt 1 145 576 krooni maamaksu.

• Maksustatud krunte on Vaksalis 371 (111,2 ha). Aastal 2008 laekus nende kruntide omanikelt 587 612 krooni maamaksu.

• Asustustihedus on Tähtveres 1238 ja Vaksalis 4211 inimest ruut­­kilomeetril. Asustustiheduse poolest on Vaksali Tartu linnaosadest Annelinna (5184) järel teisel kohal. Tähtverest vähem inimesi ruutkilomeetril elab Maarjamõisas (313), Ihastes (504) ja Ropka tööstuse linnaosas (690).

• Tähtvere tänavate pikkus on ühtekokku 12 kilomeetrit ja 765 meetrit. Pikim on Kreutzwaldi (2090 m) ja lühim Oru (80 m).

• Vaksali tänavate kogupikkus on 5 kilomeetrit ja 990 meetrit. Pikim on Kastani (1600 m) ja lühim Kase (105 m).

Monday, March 29, 2010

Kirjarahvas ilmutab end õpilastele pildiraamatus


Kirjarahvas ilmutab end õpilastele pildiraamatus - Kultuur - Tartu Postimees










Eesti Kirjandusmuuseumis esitleti Alar Madis­soni, Piret Noor­hani ja Vilve Asmeri ühistööd «Kirjarahva pildiraamat. Fotosid aastatest 2001–2009». Kunst, Tartu 2009, 163 lk.

HTM keeleosakonna peaeksperdi Riina Koolmeistri hinnangul peaks «Kirjarahva pildiraamat» sobima õppevahendiks nii algklassides kui ka gümnaasiumis, nii keeleõpetajale, kunstiõpetajale, ühiskonnaõpetuse õpetajale kui ka teistele.

.... Peaaegu kogu tiraaž läks veebruari lõpul haridus- ja teadusministeeriumi eestvõttel ja koostöös kirjastusega Kunst kingituseks kõikidesse üldhariduskoolidesse. Seepärast on järjehoidjaks kaasa pandud minister Tõnis Lukase pöördumine!

Võrumaa Teataja tutvustab lugemisaasta raames kodukandikirjanikke

Nööbu, näidend joomisest ja miljon krooni ehk Võrumaa Teataja Olavi Ruitlasel külas
Võrust pärit kirjanikul käisid külas Irja (Vaher) Tähismaa ja Inno Tähismaa
Kuna käimas on lugemisaasta, siis Võrumaa Teataja võtab nüüdsest lähema vaatuse alla Võrumaal elavad ja Võrumaaga seotud kirjanikud, et uurida neilt, mis neil parajasti teoksil.

Võrumaa kirjanike galeriid vt siit! Võrumaa lastekirjanikud!

Friday, March 26, 2010

kaane­hinna erinevus eesti- ja ingliskeelsel raamatul?

Varraku raamatublogis esitab toimetaja Marek Tamm 250-kroonise raamatu hinna näitliku kujunemise – originaali autoritasu 20, tõlkija autoritasu 28, keeletoimetamine ja korrektuur 17, küljendamine ja kujundus 11, trükk 40, logistika 9, turundus 10, üldhaldus 14, kirjastuse kasum 9, kaupluse juurdehindlus 72, käibemaks 20 krooni.
Loe: EPL 26.03.2010

vt siit ka.

Loe siit!

Tuesday, March 16, 2010

Riin Olonen: ELNET Konsortsiumi teadaanne_MARC21 juhendid avalikeks!

Eesmärgiga ühtlustada kataloogimise reegleid Eesti raamatukogude erinevates MARC21 vormingut kasutatavates andmebaasides on ELNET Konsortsium vastavalt kokkulepetele Kultuuriministeeriumiga avalikustamas e-kataloogis ESTER ja Eesti artiklite andmebaasis ISE kasutatavaid MARC21 juhendeid.
Esimesena on ELNET Konsortsiumi kodulehele (http://www.elnet.ee) välja pandud Eesti artiklite andmebaasis ISE kasutatav "Artikli MARC21 bibliografeerimise juhend". E-kataloogis ESTER kasutatavad MARC21 kataloogimise juhendid pannakse välja järgmisena (selle kohta saadame eraldi teadaande).
Juhendeid võivad vabalt kasutada kõik Eesti raamatukogud, kuid silmas tuleb pidada, et nende koostamisel on arvestatud ainult ELNET Konsortsiumi liikmesraamatukogude ja neis kasutatava infosüsteemiga. Seega sisaldavad materjalid vähesel määral ka juhiseid, mis on vajalikud ainult ELNET Konsortsiumi liikmesraamatukogudele. Juhendeid koostavad ja regulaarselt uuendavad ELNET Konsortsiumi raamatukogude spetsialistidest koosnevad
töörühmad. Ühised põhimõtted kataloogimisel ja bibliografeerimisel tagavad andmebaaside ühtlasema kvaliteedi, mis lisaks vähemale lisatööle kopeerkataloogimisel tähendab ka efektiivsemaid otsinguid lugejale.

Lisainfo:
andmebaasi ISE töörühma juht, andmebaasi ISE haldur Külli Solo (e-post: kylli.solo@elnet.ee). Loe: siit!
kataloogimise ja nimenormandmete töörühma juht Kristel Veimann (e-post: kristel.veimann@nlib.ee)
liigitamise ja märksõnastamise töörühma juht Sirje Nilbe (e-post: sirje.nilbe@nlib.ee)

Riin Olonen
, arendusjuht e-post: riin.olonen@elnet.ee
MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu tel: (+372) 6307 189
Konsortsium mob: (+372) 56 807 189
http://www.elnet.ee

Friday, March 12, 2010

Jah, raamatuaastad on nüüd asendatud lugemis­aastaga? küsib Jaan Tooming












Lugemisaasta
.
Jah, raamatuaastad on nüüd asendatud lugemis­aastaga. Eks see ole natuke naljakas ka. Nagu oleks vaja hakata lugema õppima, kuigi nimetame ennast uhkelt raamatu­rahvaks.


Lugema õppimine on tore protsess, ikka tähtede kaupa, siis sõnad kokku ja lõpuks lausejupid, kuni laps rõõmsalt taipab, mida loeb. Kõi­gepealt muidugi koolis aabits, siis muud lastele määratud lugemispalad, värsse lausa õpitakse pähe. Ja varsti laps enam ei ootagi, et vanemad jutustaksid midagi või loeksid ette – ise, ise saan hakkama, rõõmustab laps. Ja siis tuleb raamat kakajunnist, oi-oi kui tore raamat, lausa naerma ajab.

Elu on ropuks läinud

Kuid me unustame, et maainimene ei ütle kunagi „kaka”, ta ütleb ikka otse välja: „sitt”. Nii et sitajunn. Kuidas küll seda tohib! Linnavurledest emad ja isad kirtsutaksid nina ja peidaksid raamatu lapse eest, rumalate sõnade õppimine on ju keelatud, kuigi laps on juba ammu teadlik sõnast „sitt”. Aga autor teenib nendega ränka raha ning talle võib ainult soovitada kirjutada järgmiseks „Nokupoisi seiklused lollidemaal”.

Nali naljaks, asi on veidi tõsisem, kui näib. Praegune kirjandus kubiseb roppustest ja seda peetakse kirjandusringkondades normaalseks. Ainult Arvo Valton on tagasihoidlikult maininud, et tema ei kavatse oma loomingus vängeid sõnu kasutada, saab ka ilma hakkama. Jah, elu on ropuks läinud ja kirjandus peab peegeldama elu. Kuid siin räägib Nikolai Baturin hoopis imelikku juttu, et kirjandus peab looma võimatuvõimalikke maailmu, ta lausa eitab realismi. Nii et erandeid siiski on. Tänu Jumalale.

Meil ilmub tohutul hulgal raamatuid, kuigi enamasti väga väikeses tiraažis. Mõtleme välja sihtgruppe ja reklaamime oma kaupa. Kirjastused võistlevad omavahel hittide pärast ja möll missugune. Kui palju on aga selles kõiges väärtkirjandust? Ja kes seda meie internetiajastul loeb? Ilmselt siiski vähesed.

Jah, kooliõpetajad lausa kaebavad lugemisoskuse vähenemise üle. Lapsed ei taipa teatavate mõistete ja vanade sõnade sisu ning on hädas oma mõtete väljendamisega. Haridussüsteem lonkab, võib selle pääle öelda. Ja me näeme, kuidas seda vaest haridussüsteemi püütakse aina parandada ja putitada.

Kultuurini jõuavadki vähesed

Hea kirjandus on olnud kogu aeg määratud vähestele, peab natuke nukralt nentima. Kui aga tunda mõndagi noort inimest, kes loeb isukalt väärtkirjandust, süveneb valitud erialasse ja püüab end igakülgselt harida, võib siiski nentida, et kõik lootus pole veel tuulde hajunud.
Ikka on üksikud geeniused viinud edasi elu ja haritud inimesed tõstnud ka rahva maitset ja kultuuritaset. Ei tohi lihtsalt anda järele kassikullale ja imetleda kõike seda, mida laias maailmas trendiks loetakse, peame jääma endale truuks ja kirjutama südameverega, sügavaist asjust, arutama probleeme, millel tõesti elu ja surma küsimus, ning vaatama elu mitte ainult seltskondlikult positsioonilt, vaid ka universumi seisu­kohalt, nimelt, milline on inimese koht paisuvas universumis ja kas saame hakkama oma hirmsate ökoloogiliste ja sotsiaalsete probleemidega, olles vaid mutukad tohutus universumis.
Vaja on ka ausat ja haritud teejuhti praeguses raamatute laviinis. Tarka inimest, keda usaldada, kes annab nõu, mida lugeda ja millisel eesmärgil. Ja et ta ei alluks trendile, vaid juhinduks ainult väärtustest, mis annaksid lugejale rõõmu ja naudingut lugemisel.

Leida pori seest üles pärlid

Me oleme ju uudishimulikud, kuid praeguses infotulvas kaotame pea ning rabame kõike juhuslikult, sest meil pole teejuhti, tarka teejuhti. Ja nii saabki bestselleriks pori näkku loopimine, tõeline rämpskirjandus, ning nii edasi minnes pole lootustki, et rahva haridustase ja maitse muutuks, muutuks nii, et tõesti oskaksime pori seest pärlid üles leida.
Head lugemisaastat ja rõõmu! " kirjutab EKL liige Jaan Tooming Õpetajate Lehes 12.03.2010

Lugemise õigustamisele oli ERÜ keskendanud tänavuse kõnekoosoleku. Oma teest raamatu manu ja raamatu toest oma elus kõnelesid:


Kingi raamatukogudele raamatuid, esitas ERÜ üleskutse!

Tuesday, March 9, 2010

Tuhande lugemishuvilise abiga sündis raamatukogus päevarekord - Sakala - Artiklid

Tuhande lugemishuvilise abiga sündis raamatukogus päevarekord - Sakala - Artiklid

Selgusid kirjanduse aastaauhindade laureaadid - Kultuur - Postimees.ee

Selgusid kirjanduse aastaauhindade laureaadid - Kultuur - Postimees.ee

Natukene ajaloost: Postimees 1933 teatab!

Kes on Tartus loetavam kirjanik? Praegu töötatakse linna keskraamatukogus statistilisi andmeid läbi, mis annavad täpse ülevaate selle kohta, missugust kirjanikku ja milliseid teoseid Tartus kõige enam on loetud ja loetakse. Nende huvitavate andmete läbitöötamine sünnib kuue viimase aasta kohta, s. o. 1926. aastaga alates. Andmed töötatakse läbi hädaabitööliste krediitide arvel haritud tööta töölistega. Andmete läbitöötamine vältab kuid. [Sõnum] // Postimees,

02.02.1933, nr. 27, lk. 7. (Tartu teated. Lühidalt.) Kop. täiel

...

Hädaabitöödeks Riigi Keskahiivis pole veel summasid. Tänavu lubati esialgu Riigi Keskarhiivile hädaabitööde summadest 1600 kr., hiljem aga teatati, et nende summadega ei maksa arvestada. Praegu pole veel teada, kui palju lubatakse, ... saab tööd anda ainult mõnele üksikule. ... Möödunud aastal sai Riigi Keskarhiiv hädaabitööde summadest kasutada ligi 5000 kr., millega oli võimalus võtta tööle kuni 27 inimest. ... tehti palju lihtsamaid, kuid hädavajalikke korraldustöid. [Sõnum.] //

Postimees, 23.11.1933, nr. 275, lk. 7. (Tartu teated.) Kop. osal.

Loe siit!

Edetabel aastal 2010. Loe Maalehest!

Loe siit!

Friday, March 5, 2010

ARX-Raamat areneb edasi!


Mitmetes kooliraamatukogudes praegu kasutusel olevat ARX-Raamat 7.0.150 konsulteerib 4. märtsil 2010 autor Argo Roots programmi kasutusvõimalustega rahul olevatele klientidele - Pirita Majandusgümnaasium (ca 900 õpilast)raamatukoguhoidja Margit Sarapik ning Tartu Lastekunstikool, raamatukoguhoidja Asta Liivak.

Vt
siit Phare ISE programm: Infosüsteem Eesti koolidele?? Tolle projekti kohta loe siit! Niipaljuke ajaloost...

Praegu kasutavad kooliraamatukogud veel RIKSi ja URRAM tarkvarasid. Aastal 2008 on need saanud koolide raamatukogudest üpris positiivset tagasisidet.

Kuid ka ARX-Raamat - sündinud Kundas sealse kooli oma õppuri käe alt oma kooli raamatukogu algatusel, ja enne RIKS ja URRAMi tulekut näiteks Tartu linna kõikidele koolidele omandatatud (toona hind 4000.-) - on muutumas võrgupõhiseks, jäädes autori sõnutsi edaspidigi kooliraamatukogudes tasuta kasutatavaks.

Kuna autori töökoormus on teda takistanud programmi täiustamist lõpule viimast, siis on palve kõigile ca 40 kooliraamatukogule, kus kasutuses ARX-Raamatu senine versioon, anda teada kõigist oma tähelepanekuist ja täiendamissoovidest programmi autorile - Argo Rootsile, et sama programmi täiustatud võrguversioonina
edasi kasutada!

Tark mõtleb, rumal maksab! Kunagi massiivse "arvutiajastu" algul oli vist käibel sähendune tarksõna? Tasub nüüdki meeles pidada. Oma soovid ja tähelepanekud saatkem info@arx.ee