PAABELI RAAMATUKOGU : KIRJANDUS – HÄÄLEKAS ALISTUMINE?

12.-13. XII Eesti Rahvusraamatukogu väikses konverentsisaalis

Reede, 12. XII
13.00 Karl Martin Sinijärv
13.20 Andrei Hvostov: Kas eesti kirjanduses on suured teemad läbi?
13.50 Peeter Helme: Pigem väike kirik
14.40 Juhani Salokannel: Kuidas Jaan Kross soomlased lugema õpetas
15.10 Rein Veidemann: Jaan Kaplinski ja Tõnu Õnnepalu seotud kõne
15.40 Siim Aimla: Kirjandus ja muusika. Nende omavaheline mõju
16:30 Andrus Kivirähk ja Mart Juur vestlevad kirjandusest,
vestlust suunavad Karl Martin Sinijärv ja Jürgen Rooste
Laupäev, 13. XII
13.00 Krista Kaer: Igaüks on kirjanik?
13:30 Toomas Paul: Kirjasõna devalveerumine: reaalsus või hirm?
14.00 Arne Merilai: Mis kasu on pragmapoeetikast?
14.50 Jaak Urmet: Blogi või päevik?
15.20 Juku-Kalle Raid: Kultuurikeskus
15.50 Merike Taal: Kas kirjandus on seksikas?
16.40 Vestlusring: Sirje Helme, Hardo Pajula ja Taavi Eelmaa (kui ta oma kiirest graafikust ikka pääseb) räägivad kirjandusest, juttu suunab Karl Martin Sinijärv
Korraldavad:
Eesti Kirjanike Liit
Eesti Rahvusraamatukogu
Konverents toimub Eesti Kultuurkapitali toel
Loe: kirjanduse kohta :)
Loe: pragmapoeetika kohta, vaata siit ka !
Loe: Jaan Krossi , Jaan Kaplinski ja Tõnu Õnnepalu kohta !
Loe lähemalt ettekannete teese ! Paabeli raamatukogu 2008-2005 ülevaated!

Kasulik koht Eesti kooliraamatukoguhoidjatele!

Kooliraamatukogude rahva võrgukodu

See on blogi, kuhu saab üles riputada Eesti kooliraamatukogude hoidjate jaoks olulist teavet. Blogi peab Jaanus! (jaanus.kouts[ät]ramkool.edu.ee).

90 protsenti Eestis ilmuvast kirjandusest tõlkekirjandus !!!

.... praegu on 90 % Eestis ilmuvast kirjandusest tõlkekirjandus !!! Loe lähemalt katsest tõsta tõlkijate oskuste taset. Loe koolitusest EpL 14.11.2008
Mis on tegelikud põhjused, mis sunnivad kirjastajaid siis eelistama tõlgete avaldamist, mis sest, et silmaga näha - kvaliteettõlgete tegijaid ja asjatundjaid toimetajaid napib?


Näiteid tõlkeelu olukorra koomilisusest on Mari Klein, loo kirjutaja, Krista Kaera ettekandest üles korjanud ja kirja pannud metsa läinud tõlkelausetest:
•• Proua, te haugute vale puu all.
•• Astusin sisse õigeusu kirikusse, kus pastor pidas missat.
•• Päike paistis ja linnud laulsid. Üks ilus vedru. (spring – ingl k nii vedru kui ka kevad)
•• Läksin ülakorrusele ja muutusin. (Went upstairs and changed – selles kontekstis tähendab change riideid vahetama.)
•• Ma jõudsin kohale kiiresti, sest mul oli autos CD-plaat.(CD-plate tähendab ka saatkonnale kuuluva auto numbrimärki, millel on liikluses suuremad õigused.)
Kaera soovitusi:
•• Tõlkijal tuleb endale selgeks teha teoses käsitletav teema, olgu see muusika või keskaeg.
•• Tõlkijal tuleb tõlkida kaardid, tabelid, pildiallkirjad, pü­hen­dused ja tänusõnad ning kont­rollida mõisted ja terminid.
•• Üht murret ei tohiks asendada teisega. Näiteks Yorkshire’i oma Võru omaga. Aga kui üks tegelane räägib murdes, tuleks see kuidagi markeerida, näiteks mõne konkreetse sõ­na­ga.
•• Alati tuleb üle kontrollida nimed, mida inglased kipuvad mugandama. Nt Aesop > Aisopos; Bavaria > Baierimaa
•• Ka võõr­keelsed fraasid tuleb tõlkijal üle kontrollida.
•• Luuletusi ja tsitaate ei peaks tõlkija hakkama ise tõlkima. Kui neid on varem tõlgitud, kasutada algset varianti.
•• Fantaasiakirjanduses üldiselt nimesid ei tõlgita. Kui väga vaja, kasutada joonealust.
•• Samas ei ole ilukirjanduses joonealused märkused eriti soovitatavad.
•• Tõlge peab olema adekvaatses eesti keeles. Kõrgklassi keelt ei saa asendada omameheliku kõnepruugiga.
•• Toimetaja parandused viigu sisse tõlkija ise. Ainult siis näeb ta oma vigu.

Programm:
I tsükkel: Eesti tõlkelugu ja tõlkimise-toimetamise põhialuseid.
II tsükkel: eri keeltest tõlkimise iseärasused.
III tsükkel: erinevad tõlkemeetodid ja tõlkeliigid.
IV tsükkel: tõlkija kui kirjanik ja teksti autor.
I tsükli lektorid:

Ave Tarrend (kirjandusteadlane, Tallinna Ülikool):
Hille Saluäär (tõlkija ja toimetaja, Antenna Translations)
Krista Kaer (tõlkija ja peatoimetaja, kirjastus Varrak)
Kätlin Kaldmaa (tõlkija ja kirjanduskriitik, Eesti Päevalehe kirjastus)

II mooduli lektorid:
10.05 Kas Baudelaire on eesti kirjanik? Algupärandi ja tõlke vahekord
eesti kirjandusloos. Mart Velsker, Tartu Ülikool
11.00 Põhjamaadest ja Eestist. Anu Saluäär, Loomingu Raamatukogu
12.45 Eesti keel tõlkijale. Tiina Leemets, Eesti Keele Instituut
13.45 Tõlkimine: kas antropofaagia või sümbioos? Jüri Talvet, Tartu Ülikool
15.00 Perioodikirjanduse tõlkimine vikoriaanliku kirjanduse näitel.
Kersti Unt, Tartu Ülikool
16.00 Derringer ja improsamba ehk Kuidas me „Jumala linna" tõlkisime.
Mele Pesti ja Leenu Nigu, Tallinna ja Tartu Ülikool
Loe ilmunud kirjandust eesti keeli:

Anne Lange. Tõlkimise aabits. Valgus 2008. 85 lk.

Anu Saluäär. Põhjamaadest ja Eestist. Kirjutisi 1987 – 2008. Eesti Keele Sihtasutus 2008. 592 lk.

Klaarika Kaldjärv. Autor, jutustaja, tõlkija: Borgese autofiktsioonid eesti keeles. Tartu Ülikooli Kirjastus 2008. 346 lk.

Eesti Kirjanduse Seltsi Aastaraamat XXXII (2006):
Ain Kaalep 80. Konverentsikogumik. Eesti Kirjanduse Selts 2008. 188 lk.
George Steiner. Valik esseid. Tlk Triinu Pakk. Loomingu Raamatukogu 33-34, 2008. 152 lk.
Loe: neid raamatuid analüüsib Märt Väljataga "Tõlkimise teooriast ja praktikast" Sirp 28.11.2008
Loe: Tõlkijana sõnakunsti aias / Janika Kronberg. Sirp 12.01.2008
Loe: Horror-tõlkijate pealetung / Ellen Arnover. Sirp 13.01.2009
Loe: Tõlkija angažeeritusest * / Anne Lange. Sirp 13.01.2009
Loe: Mikk Sarv

Loe: Kas tõlkeprobleemidest on suurem sõnasõnalisus või juurdekirjutus? Epl 23.01.2009

Loe: Milliseid tõlkeapse oled tähele pannud? Epl 16.04.2004

III tsükkel ERINEVAD TÕLKEMEETODID JA TÕLKELIIGID
Loengud: 16. märtsil kl 10.00-17.00 Tallinnas Projekteerijate Majas (Rävala 8)
Seminarid: 17. ja 18. märtsil Eesti Keele Instituudi ruumides (Roosikrantsi 6) ja Tartu Kirjanike majas (Vanemuise 19).

10.05 Raamatu saamine. Mihkel Mõisnik, toimetaja

11.00 Olematute maailmade keel. Fantaasiakirjanduse tõlkimine. Krista Kaer, tõlkija ja toimetaja

12.45 Alguses oli lause: lausest, mõttest ja mõistest filosoofilises tekstis. Filosoofiliste tekstide tõlkimine. Triinu Pakk, tõlkija

13.45 Sürrealisti jõupõder. Luule tõlkimine. Doris Kareva, luuletaja

15.00 Mis värvi on pruun leib? Toimetajatöö rõõmud ja mured. Mati Soomre, tõlkija ja toimetaja

16.00 Mis vahet seal on, mis keelest ta tõlgib. Prantsuse keelest tõlkimine. Indrek Koff, tõlkija ja toimetaja

Tõlkeseminar läheb edasi
26. mail toimub Projekteerijate Majas (Rävala 7) järjekordne tõlkeseminar.
Fookuses on tõlkija kui kirjanik ja teksti autor.
Jean Pascal Ollivry räägib isikliku kogemuse põhjal „Tõe ja õiguse” tõlkimisest prantsuse keelde. Mati Sirkel kõneleb saksa-eesti tõlkest ja Maria Kristiina Lotman luule tõlkimisest NB!. Anne Lange, Kätlin Kaldmaa ja Arvi Tavast arutlevad tõlkija rolli üle.

KOKKU toetab Kultuurkapital tõlkeelu korrastamist Eesti Kirjastajate Liidu algatusel finantseerides seda seminaride tsüklit 263 000 krooniga:

kirjanduse sihtkapital: Eesti Kirjastuste Liit -- seminari- ja koolitusprogrammi korraldamine tõlkijatele ja toimetajatele -- 2008-- 2009 (4. moodul): 100 000,00 --2009. aasta I -- Jõustunud 29.06.2009.

kirjanduse sihtkapital: Eesti Kirjastuste Liit -- seminari- ja koolitusprogrammi korraldamine tõlkijatele 163 000,00 -- 2008. aasta III -- Jõustunud 01.03.2009 --Aruanne 29.01.2009

?! Eestis on tõlkekirjanduse osakaal 90 %, Soomes kuuldavasti 50% ringi. Inglismaal Sofi Oksase väitel 2%. Mõtelgem ise edasi... eneseküllasuse tugevate ja nõrkade külgede üle!


Ka tõlkija on inimene: mitmekeelse oskussuhtluse instrumentalistlik käsitlus: Arvi Tavasti doktoritöö, 2008

Betti Alveri kirjandusauhinna 2008 sai Urmo Mets, arhitekt

NB! Alveri preemia sai arhitekt Urmo Mets (esimene sürrealistlik luuletaja Eestis, kes oma esikkogu eest saab preemia!) Võidu toonud luulekogu «Toimumata tulvade toimik» kirjutamise aegu oli U.M. tallinlane. Oma vanavanemate linna Tartusse kolis ta paar nädalat tagasi.

Betti Alveri kirjandusauhinna žürii koosseisus Hasso Krull (esimees),
Andres Langemets, Priidu Beier, Johanna Ross ja Jaan Malin valis 1. novembri koosolekul välja kaheksa debüütteost, mille hulgast
määrata Betti Alveri kirjanduspreemia laureaat. Auhind antakse pidulikult üle 23. novembril kell 14 Tartu Kirjanduse Majas.

Esiletõstetud teosteks on luulekogudest Maria Lee "Äramõte", Urmo
Metsa "Toimumata tulvade toimik" ja Andrus Kasemaa "Poeedirahu",
proosateostest Olle Lauli "Niguliste õpilased", Peeter Helme
"Puudutus", Chaneldiori "Kontrolli alt väljas" ja Barthol Lo Mejori
"Popdada" ning näidendiraamatutest Ingel Unduski "Taevase rahu
otsinguil".

Loe: Urmo Mets "Toimumata tulvade toimik" / Aapo Ilves, EE 29. 02.2008

Loe: Kondase Keskuse aias tuleb luulepiknik / Eia Uus 20.05.2008

Loe: Pakuvad verbaalset meditsiini / Kaile Kabun, Võrumaa Teataja 20.11.2008

"... kirjanike tänavuse tuuriga jõudsid 13.11 Võrumaale uue kirjandusrühmituse Purpurmust Org liikmed Carolina Pihel­gas, Urmo Mets, Kaarel B. Välja­mä e ja Hanna Kangro. Kohtumisel Võrumaa keskraama­tukogus jäi kõlama, et neid üsna mõjusa nime alla koondunud noori autoreid ühendab peaasjalikult kirjanduse loomine ja kirjandusest hoolimine, mitte manifest.

„See on kunstlikult tekitatud rühmitus. Meil ei ole mingit kandvat ideed, miks koos tegutseda. Oluline on omavaheline suhtlus. Meil on koos lõbus olla ja me saame üksteisest aru. Me saame aru, kui luuletus tabab sind vastu pead…” jagas Urmo Mets vestlusringis oma mõtteid. „Ma arvan, et meid on kokku toonud noorte inimeste inimlik lähedusvajadus,” täiendas kaaslase öeldut Kaarel B. Väljamäe, vihjates Purpurmusta ­liikmete päritolule ­arvutipõlvkonnast.

Kirjandusliku atmosfääri loomiseks lugesid noored autorid ette ka oma tekste. Kas nende tähendus kuulates päris pärale jõudis, on üks asi, aga lähedasemaks said nad elava esitusega küll. Ligemale saab igaüks ise tun­gida: Carolina Pihelgasel, Urmo Metsal ja Kaarel B. Väljamäel on ka debüütkogud ilmunud.

Kõneks tuli veel, mis sunnib inimest kirjutama, n-ö kirjanikuks hakkama.

„Mina luuletan sellepärast, et elan. Kuna ma elan, siis peaksin midagi tegema. Kui olen mõne luuletuse valmis kirjutanud, on tükk aega hea tunne,” ütles Urmo Mets. See kõlab nagu enesepäästmine. Luule ongi justkui verbaalne meditsiin — loodetavasti päästab mõne teisegi.

Vastukaaluks paljudele suletud kirjandusrühmitustele tahab Purpurmust Org ukse uutele kirjandusse tulijatele lahti hoida. Sealt võivad sisse astuda ka inimesed metsakülast…

Loe lisaks: www.purpurmust.org."

Küllike Lõhmus :a me ei vaja Soome ega Ameerika koolimudelit Postimees

Raamatud digikujul kättesaadavaiks?

Raamat kolib internetti / Maris Meiessaar. EpL 11.10.08
... Rahvusraamatukogu e-kogu­de peaspetsialisti Kairi Felt: tudengid, noored ja õppejõud on need, kes elektroonilist kirjandust kõige rohkem kasutavad ja kellele elektroonilised erialaajakirjad on muutunud asendamatuks infoallikaks.
“Raamatust digitaalkoopia tellimise kogemuse põhjal – see on uus teenus, mis hõlmab vaid vanu raamatuid ja on autoriõiguse kaitse alt vabanenud – on nimelt õppejõud ja teadlased need, kellel on e-raamatut kõige rohkem vaja, sest nii saavad nad raamatu oma koduarvutisse. On olnud nii, et inimene ütleb, et tal on selle vana raamatu originaal riiulis, aga töö tegemiseks on tal mugavam kasutada digiteeritud raamatut, kuna digiraamatust saab hõlpsalt teksti otsida ja lõike kopeerida...”
Mis puutub eestikeelsesse e-kirjandusse, siis Eestis seda elektroonilisel kujul peaaegu ei ilmugi. “On paar kirjastust, kes annavad välja tasuta ilukirjandust, aga nemad on erandid,” sõnab rahvusraamatukogu kogude arenduse osakonna juhataja Ülle Talihärm.
••Tasuta e-raamatute levitamist turunduseesmärkidel on ära kasutanud kirjanikud Neil Gaiman ja Paulo Coelho. Loe:

••Gaiman lubas tänavu veebruaris üle veebi tasuta lugeda oma “Ameerika jumalaid”. Kampaania tõstis tema paberraamatute läbimüüki kirjastusest sõltumatutes raamatupoodides 40 %. E-raamatu lugemise võimalust kasutas 85 000 inimest ning keskmiselt luges igaüks raamatust 46 lehekülge. Kirjanik lubab tasuta lugemise kampaaniaid tulevikus veel korraldada.

••Maailma vanim digitaalne raamatukogu on Gutenbergi projekt, mis arhiveerib vabatahtlike abil raamatuid alates 1971. aastast. Projekti kodulehelt leiab kümneid tuhandeid (peamiselt ingliskeelseid) teoseid, mille autoriõigused on aegunud. Viimase kuu jooksul on sealt alla laaditud 2,47 miljonit raamatut. Nõutumate seas on kirurgi käsiraamat, legendid kuningas Arthurist, kesk- ja renessansiaja kombed ja tavad, mööbli illustreeritud ajalugu, USA ajalugu, kujundusõpetus “Naine kui dekoratsioon”, “Uhkus ja eelarvamus”, “Alice Imedemaal”, Leonardo da Vinci märkmeraamatud, “Ilias” jne. Soomekeelsete väljaannete seast leiab muide ka Lydia Koidula “Ojamylläri ja hänen miniänsä”.

* Tasuta kättesaadavat väliskirjandust vt Wikipeedia kaudu
* wiki.mobileread.com
* google_book_search
* Read and download ebooks
* FullBooks.com
* InternetArchive
jm.

••Tasulisi raamatuid, nagu tavalisigi, saab osta Amazoni kaudu jm!

Eesti ilukirjandust :
BahamaPress
Poogen
Kirjanike Kodu
kongress.ee
Rahvaluule

Tervisealaseid brošüüre-raamatuid :

Teostest, mille autoriõigused on aegunud, saab tasulise digitaalkoopia tellida raamatukogude e-kataloogi ESTER vahendusel

Millega e-raamatut lugeda?
•• Esimene mõte, et arvutiga? Aga - on võimalik ka internetipoodidest hankida seadmeid, mis on loodud e-raamatute lugemiseks. Lugeja kasuks raamatu ees kõnelevad võimalus lugeda ühest seadmest tuhandeid teoseid ja arvuti ees väiksus, e-paberist ekraani silmasäästlikkus ja kuni kaks nädalat kestev aku. Peale selle oskavad uuemad lugejad internetti ühenduda, mis tähendab, et nende vahendusel saab kätte ka värsked ajalehed ja ajakirjad, e-posti, veebilehed ning rss-vood. Samuti mõistavad lugejad mängida muusikat ja näidata pilte. Miinuseks on seni olnud üsna kõrge hind, mustvalge ekraan ja suutmatus lugeda kõiki failitüüpe. Järgnevalt mõned enam levinud ja oodatud e-raamatute lugejad.

Amazon Kindle
••Suurus 19 x 13,5 x 1,8 cm
••Kaal 295 grammi
••6-tolline ekraan
••Ühendus USB, USA-s ka mobiilivõrgu kaudu
••Aku kestus kuni nädal
••Hind 4100 krooni, väidetavalt on välja tulemas ka teine põlvkond

Sony Reader PRS-700BC
••Suurus umbes 17 x 12 x 1 cm
••Kaal 284 grammi
••6-tolline puutetundlik LED-taustavalgusega ekraan
••Ühendus USB kaudu
••Aku kestus kuni kaks nädalat
••Hind umbes 4600 krooni, jõuab müügile novembris (vanem mudel PRS-505 maksab 3400 krooni)

Polymervision Readius
••Suurus kinniselt 11,5 x 5,7 x 2,1 cm, lahtiselt 11,5 x 16 x 2,1 cm
••Kaal 115 grammi
••5-tolline lahtirullitav ekraan
••Ühendus USB, mobiilivõrgu ja Bluetoothi kaudu
••Aku kestus kuni 30 tundi
••Peaks jõudma müügile selle aasta lõpus.

Plastic Logic
••Suurus umbes A4, paksus 0,7 cm
••Kaal umbes 370 grammi
••Umbes 14-tolline puutetundlik painduv ekraan
••Ühendus USB, wifi ja Bluetoothi kaudu
••Peaks müügile jõudma tuleval aastal.

Vt ka ammuseid kavu, Minerva, Kurmo Konsa ettekanne, 16. aprillil 1997 seminar digiraamatukogu kohta, raamatukogudes on algamas IPodi ajastu! :)

Loe: INTERVJUU TOMI JA ANNIGA ARVUTI-TEEMAL. Järva Teataja, 11. oktoober 2008 :)

Sirvi ja loe

José Manuel Barroso: uus kultuurivärav – digiraamatukogu Europeana Pm, 20.11.2008

Vaata ka siit: digiraamat.ee
Kontakt:
aadress: Raudtee 102, Tartu 51014
e-mail: teet.saluvere@gmail.com
tel: 5106049
Teet Saluvere
OÜ Nospel

Loe: Ivar Silla Raamaturiiul

Sony demonstreeris ka kahte raamatulugejat, mis on saadaval juba praegu. Viietolline e-lugeja maksab 199 dollarit ning kuuetolline versioon 299 dollarit.

Oma uue lugejaga üritab Sony tõsise tuule alla teha Amazonile, kelle Kindle’it on peetud korralikuks ohuks tavaraamatutele.

prantsuse kirjanik Jean-Marie Gustave Le Clézio sai 2008 Nobeli kirjandusauhinna

Le Clézio, Jean-Marie Gustave, 1940-

Loe:
Jean-Marie Gustave Le Clézio sündis 13. aprillil 1940. aastal Prantsusmaal Nizzas. Lapsena elas ta mõned aastad Nigeerias, teatab Wikipedia. Ta õppis Nizza Collège Littéraire Universitaire'is ja pärast kõrgkooli lõpetamist töötas ta USAs õpetajana.

23-aastaselt avaldas ta oma esimese romaani «Le Procès-Verbal», mis kandideeris ka Prantsuse tuntuimale kirjanduspreemiale, Goncourt'i auhinnale. Sama teose eest pälvis ta 1963. aastal Renaudot'i preemia.

1980. aastal omistas Prantsuse Teaduste Akadeemia talle romaani «Désert» eest esimese Paul Morand'i auhinna.

Prantsuse kirjandusajakirja Lire 1994. aastal korraldatud küsitlusest selgus, et 13 protsenti lugejatest peab teda kaasaegsete seas üheks paremaks prantsuse keeles kirjutavaks kirjanikuks.

Ta on avaldanud ligi kolmkümmend raamatut, nii novelle, romaane, lasteraamatuid kui ka essseid.

1990. aastal ilmus eesti keeles ka tema romaan «Kõrb», mida Eesti lugejale tutvustatakse kui kõrbe sõdalaste, «siniste meeste» meeleheitliku võitluse lugu oma eluõiguse eest.

Raamatu sündmuste kaudu vastandatakse püsivusele ja igavestele väärtustele orienteeritud lihtne ning rikkumata olemisviis agressiivsele ning edasipüüdlikule euroopalikule elukorraldusele. Osta!

Eesti keeles on eelmisel aastal ilmunud tema teos «Diego ja Frida», mis räägib Mehhiko tuntud kunstnikepaari Diego Rivera ja Frida Kahlo elu- ja armastuseloost. Osta!

Loe: Värske nobelist Le Clézio tuli mässates / Triinu Tamm, Postimees 10.10.2008


Loe: Uus nobelist: prantslane Jean-Marie Gustave Le Clézio / Kaarel Kressa, EPL 10.10.2008

Loe ka: Jälle need Nobeli-trallid / Jan Kaus, Sirp 10.10.2008

Arvutiga töötamisel varitsevad ohud

Arvuti on märkamatult saanud igapäevaelu osaks, selle ees veedavad pikki tunde kontoritöötajad ja koolilapsed, koduperenaised ja pensionärid. Arvuti on tööriist, õppevahend, meelelahutaja ja suhtlemisvahend. Aga arvuti on toonud meie ellu ka uusi hädasid.

See vaikselt nurgas nohisev värvilise ekraaniga kast suudab tekitada nii ihu- kui hingehädasid. Arstidele on hästi tuttav "hiirekäe sündroom", mis vaevab neid, kes palju arvutiga töötavad. Tegemist on siis hiirt liigutava käe tervisehädaga, mis tekib sundasendist ja ühetaolistest liigutustest põhjustatud lihasväsimuse ja haigusnähtudega nii õlavöötmes, küünarnuki- kui randmepiirkonnas.

Töökoht mugavaks!

Paljudes kontorites, aga ka kodudes on arvutilauaks vana kirjutuslaud, mille taga harilik tool. Viimane aeg on need asendada spetsiaalse arvutilaua ja reguleeritava kontoritooliga

- tooli kõrgus peab olema reguleeritav ning seljatoe kõrgus ja kaldenurk muudetavad.

Lauda ja tooli ostes tuleb kindlasti proovida tulevasel "töökohal" istuda

- korralikus mööblikaupluses on selline Võimalus tavaliselt olemas. Parem on seda teha kahekesi: kõrvaltvaataja oskab paremini hinnata, kas istuja asend laua taga on õige. Sageli on arvutikasutaja juba omandanud vale kehahoiaku, ega anna endale aru, et sisseharjunud "mugav" asend on tema tervisehädade põhjus.

Töölaua pind peab olema küllaldaselt suur, et võimaldada kuvari, klaviatuuri ja hiire, dokumendihoidja sobivat paigutamist. Samuti tuleb vaadata, kas laual on piisavalt riiuleid või sahtleid arvuti lisaseadmete (skänner, printer, kõlarid) jaoks ja nende paigutus otstarbekas. Kindlasti on oluline, et väljatõmmataval klaviatuurisahtlil oleks ruumi ka hiire jaoks, hiirepadi korralik ja ranne toetatud.

Ohutus- ja tervisenõuded arvutiga töötamise kohta on pandud paika juba sajandi alguses, aga tuletaks need taas meelde.

Õige kehaasend istudes:
o reied peavad asetuma horisontaalselt ja sääred vertikaalselt;
o istme kõrgus peab olema sobiv põlveõndla kõrgusega või olema sellest veidi väiksem;
o käte asend peab olema selline, et õlavarred oleksid vertikaalselt, käsivarred horisontaalselt, küünar- ja õlavarre vaheline nurk ei või olla alla 90°;
o selg peab olema sirge, pea veidi ette kallutatud (5-7°);
o jalatald peab moodustama säärega mõttelise nurga vähemalt 90°;
o mõtteline joon, mis ühendab kahte õlga, peab olema paralleelne pealaetasandiga
Täiendavad nõuded kehaasendile:
o Töötajale/õppijale sobiva kehaasendi istudes peab saavutama laua ja tooli asjakohase konstruktsiooniga ning nende valik peab vastama õppija kasvule;
o kuvari ekraani vertikaalasendi puhul peab õppija silmade tase olema ekraani keskpunktis või 2/3 selle kõrgusest;
o pilgu suuna mõtteline joon peab olema risti ekraani keskosa pinnaga, selle hälve võib olla+10°;
o kuvari ekraani äärtel oleva teksti vaatamisel peab vaatenurk (pilgu-suuna mõttelise joone ja ekraanipinna vahel) olema vähemalt 45°.

Arvuti peab olema paigutatud ruumis nii, et ekraanil ei tekiks peegeldusi ja ekraani helendus poleks liiga suures kontrastis ümbritseva valgusega. Ühtviisi halb on nii akna ees kui päris pimedas nurgas oleva ekraani vaatamine, pimedal ajal peab toas olema üldvalgus, paberil oleva teksti arvutisse sisestamisel aga peab see olema täiendavalt valgustatud. Pidev arvutiekraanile vaatamine väsitab silmi.

Lisaks sellele, et silmade ja ekraani vahele peab jääma vähemalt 50 cm, ei tohi ekraan võbeleda ja tekst peab selgesti nähtav olema. Ära unusta arvutipoest osta ekraanipuhastuslappe!

Hoolitse ka selle eest, et hiirematt ja hiir ise oleksid puhtad. Väikegi takistus hiire liigutamisel väsitab kätt rohkem, kui arvata oskame.

Tee puhkepause!

Ka täiskasvanud inimene ei tohiks ühes ja samas asendis viibida üle ühe akadeemilise tunni (45 minutit). See kehtib ka arvutiga töötajale. Kord tunnis tuleks kasvõi mõneks minutiks laua tagant püsti tõusta, võimaluse korral pisut ringi jalutada või vähemalt asendit muuta. Iga teine paus võiks olla pikem, kuni 10 minutit. Laste jaoks on järjest arvuti taga istumise aeg palju lühem. Kui koolis jälgivad seda õpetajad, siis kõdus tuleb vanemal lapse tegemistel pilku peal hoida ja püüda talle selgitada, et ta ka ise ajapiiranguid jälgiks. Sotsiaalministri määruse järgi võib kooliealine arvutiga järjest töötada: 1.-3. klassi laps 15 minutit, 4.-7. klassis 25 ja 8.-12. klassis 30 minutit. Koolieeliku arvuti taga istumise aeg võiks järjest piirduda 10-15 minutiga. Tegelikkuses kipub (eriti kodus) see aeg paratamatult pikemaks venima... Puhkepauside ajal tee kindlasti harjutusi nii silmadele kui kätele-kehale.

NÄIDISHARJUTUSED SILMADELE

Harjutusi tee istudes või seistes, silmad kuvari ekraanilt ära pööratud, silmade suurima liikumisulatusega, hingates normaalse rütmiga.

Harjutusi vali soovi kohaselt kas üks või kaks, varieeri neid päeva jooksul.

Lisaks peab arvutiga töötamisel teadlikult silmi pilgutama, et ei tekiks sarvkesta kuivamist ning sellest tingituna silmade väsimus- ja kuivustunnet ning vajadust silmi hõõruda.

1. harjutus

Sule silmad, silmalihaseid pingutamata loenda arve 1-4, seejärel ava laialt silmad ning vaadates kaugu-sesse loenda arve 1-6. Tee seda 4-5 korda. Vaadates ninaotsale loenda arve 1-4, seejärel suuna pilk kaugusesse, loendades arve 1-6. Tee seda 4-5 korda.

Sirge seljaga, pead pööramata tee silmadega aeglasi ringliigutusi üles-paremale-alla-vasakule ning vastassuunas üles-vasakule-alla-paremale. Seejärel vaata kaugusesse, loendades arve 1-6. Tee seda 4-5 korda.

Pead liigutamata suuna pilk üles, samal ajal loenda arve 1-4; suuna pilk otse, loenda arve 1-6. Seda harjutust tee samalaadselt ka alla-otse, paremale-otse ja vasakule-otse. Suuna pilk diagonaalselt ühele ja teisele poole, seejärel otse, loendades arve 1-6. Tee seda 4-5 korda.

2. harjutus

Pilguta silmi silmalihaseid pingutamata, loendades arve 10-15.

Pead pööramata vaata suletud silmadega paremale, loendades arve 1 kuni 4, seejärel otse, loendades arve 1-6; seejärel samalaadselt vasakule-otse, alla-otse, üles-otse. Tee seda 4-5 korda. Vaata silmadest 20-30 cm kaugusele sirutatud nimetissõrmele, loendades arve 1-4, seejärel suuna pilk kaugusesse, loendades arve 1-6. Tee seda 4-5 korda.

Tee avatud silmadega keskmises tempos 3-4 ringliigutust ja kinnita pilgu suund paremale; tee ringliigutusi vastassuunas ja kinnita pilgu suund vasakule, seejärel lõõgasta silmalihaseid vaatega kaugusesse, loendades arve 1-6. Tee seda 2-3 korda.

3. harjutus

Mõlema käe nimetissõrmega masseeri ringjate liigutustega silmade ümbrust kulmude köhalt meelekohale ja sealt õrnemate liigutustega piki alalaugu sisemise silmanurgani. Vaata 40 cm kauguselt sõrmeotsale, seejärel lähenda sõrm silmadele, sõrme pidevalt jälgides. Korda 5-6 korda. Vaata aknast kaugusse,

seejärel lähedal asuvat eset või sõrmeotsa. Tee seda 5-6 korda.

Vaata vaheldumisi üles-alla, paremale-vasakule. Tee seda 5-6 korda. Tee silmadega ringliigutusi. Tee seda 6-7 korda. Sule silmad, kattes need 10 sekundiks peopesaga. Tee seda 3-4 korda. Pane suletud silmadele jahe või külm kompress 2-3 minutiks.

Masseeri õrnalt meelekohti 10 sekundit.

NÄIDISHARJUTUSED KÄTELE

Tee u 10-sekundiline paus arvutiga töötamisel, mille jooksul langeta käed lõdvestunult külgedele, raputa neid, pendelda ette-taha, ringita õlgu.

- Tee 3-4-minutiline paus arvutiga töötamisel, mille jooksul tee harjutusi istudes: tõsta õlgu ja langeta neid, ringita;
- käed lõdvalt külgedel, kalluta pea aeglaselt ühele õlale, pinguta lihaseid ja tõsta pea tagasi otse-asendisse;
- lõdvestu ja tee siis sama harjutust teisele poole;
- siruta sirged käed külgedel alla põranda suunas, siruta kaela ette ja üles, hoia asendit ja pinguta hetkeks ning lõtvu;
- tõsta käed küljelt üles, samaaegselt sügavalt sisse hingates (pea jäta käte vahele), hoia hetkeks asendit ja lõdvestu - langeta käed ja pea;
- toeta küünarnukk lauale, suru otsmik tugevasti vastu peopesa, pinguta kaelalihaseid ja lõdvestu;
- seejärel otseasendist toeta käsi vastu kõrva, pinguta kaelalihaseid ja lõdvestu ning korda sama teise käega.

Tööandja ülesanded

Tööandja peab korraldama töö selliselt, et töötaja saab silmade ülepinge ja sundasendis töötamisega tekkivate vaevuste ennetamiseks vaheldada kuvariga töötamist teistlaadsete tööülesannete täitmisega.
Kui see pole võimalik, peab töötaja saama perioodiliselt pidada puhkepause. Puhkepauside kestus peab moodustama vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast.

Tööandja peab töötajale, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvariga, korraldama tervisekontrolli, mis hõlmab:
- silmade ja nägemise kontrolli, arvestades töötervishoiuarsti või silmaarsti määratud tähtaega konkreetsele töötajale, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul, või töötaja nõudmisel kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäirete korral;
- luu-ja lihaskonna seisundi kontrolli, eelkõige sundasendis viibimisega seotud vaevuste avastamiseks, sagedusega mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul, või töötaja nõudmisel kuvariga töötamisel tekkinud vaevuste korral.
Kui kontrollil selgub, et töötaja nägemisteravus on vähenenud, peab tööandja hankima arsti tõendi alusel töötajale kuvariga tööks ettenähtud prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid või kokkuleppel töötajaga hüvitama nende maksumuse.
Kui kontrollil selgub, et töötaja tervis on mitteergonoomiliste töötingimuste tõttu halvenenud, peab tööandja viivitamata rakendama abinõusid töötamiskoha ergonoomilise kujunduse parandamiseks. Tervisekontrolle tehakse ning nimetatud abinõusid rakendatakse tööandja kulul.

Allikad:
- Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1
- Tervisekaitsenõuded arvutiõppele ja arvuti avalikule käsutamisele

Avaldatud: Harju Ekspress, 15.02.2008

Viljandis kaitstud raamatukogunduse ja infoteaduse ning dokumendihalduse ala 2008.a. lõputööd digikujul nähtavad!

Mai Põldaas, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiast teatab: raamatukogunduse ja infoteaduse eriala ning infoteaduse ja dokumendihalduse eriala lõpetajate 2008. aasta lõputööd on
e-kujul kättesaadaval.

Koostöös Tartu Ülikooli Raamatukoguga on tööd arhiveeritud digitaalsesse repositooriumi ning
täistekstidele viitab ka raamatukogu kataloog ESTER

Loe !
2008

Hein, Marika. Valdade ja rahvaraamatukogude koostöö: väikese teeninduspiirkonnaga raamatukogud omavalitsusjuhtide ja raamatukoguhoidjate hinnangutes. Juhendaja Vallo Kelder. 73 lk.: ill.

Kannukene, Katrin. Helme-Tõrva raamatukirjastajad 1918-1940. Juhendaja Ilmar Vaaro. 124 lk.: ill.

Liivson, Erja. Hella Wuolijoki bibliograafia. Juhendaja Ilmar Vaaro. 89 lk.

Marrandi, Eha. Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu koostis 1919-1940. Juhendaja Ilmar Vaaro. 114 lk.: ill.

Puhm, Evi. Tartu Kivilinna Gümnaasiumi raamatukogu kujunemine kaasaegseks õpikeskuseks vastavalt L.Niinikangase mudelile. Juhendaja Vallo Kelder. 68 lk.: ill.

Raamat, Lea. Aastate 1918-1940 Saaremaa raamatukirjastajad. Juhendaja Ilmar Vaaro. 139 lk.

Salf, Kersti. Eesti hotellide veebilehtedel pakutavad e-teenused. Juhendaja Mai Põldaas. 54 lk.: ill.

Salundi, Piia. Gümnaasiumi- ja keskkooliõpilaste infovajadused ja kasutatavad infoallikad Pärnu linna ja maakonna näitel. Juhendaja Aivi Sepp. 89 lk.: ill.

Zalekšina, Laidi. Piirkondlik omapära Mustvee Linnaraamatukogu arengus. Juhendaja Ilmar Vaaro. 50 lk.: ill.

Tammela, Liina. Mati Muru pedagoogina. Juhendaja Ilmar Vaaro. 55 lk.: ill.

Tellis, Sirle. Halliste valla raamatukogude ajalugu. Juhendaja Ilmar Vaaro. 122 lk.: ill.

Torim, Tiina. Vastemõisa raamatukogude ajalugu. Juhendaja Ilmar Vaaro. 59 lk.: ill.

Torri, Liina. Saaremaa raamatukogude kogude muutumine Kihelkonna, Valjala ja Orissaare raamatukogude kogude põhjal 1946-1990. Juhendaja Ilmar Vaaro. 127 lk.: ill.

Tähepõld, Janela. Viljandi Linnaraamatukogu valmidus blogisid vahendada. Juhendaja Vallo Kelder. 60 lk.: ill.

Visnapuu, Siiri. Pärnu maakonna alg- ja põhikoolide raamatukogud ning nende integreerimine õppetöösse. Juhendaja Vallo Kelder. 55 lk.: ill.

Värva, Taimi. Interneti muusikainformatsiooni allikate kasutamine Eesti muusikakogude töötajate hulgas. Juhendaja Aivi Sepp. 52 lk.: ill.

Infoteaduse ja dokumendihalduse erialal kaitstud lõputööd 2008

Loeb, mida loed: raamatukogupäevade juhtmõte aastal 2008

Kirjastuse "Koolibri" toel ilmestab 2008.a. raamatukogupäevi selline rõõmus plakat!

Raamatukogupäevade avamine 20.10.08

Loe mis huvitavaid ettekandeid kuulas 2008.a. suvekoolis Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi rahvas! Ten points - mõte liigub!

Loe: Venemaa - e-kirjanduse esirindlane EpL 20.9.08

Loe: Lugeja surm / Jürgen Rooste, Helsingi Eesti Instituudi juhataja, kirjanik, ÕpL 09.11.07

Kes, kas ja mida loeb - Jürgen Rooste analüüsib!

Loe: Paariad ja kirjandusseparatistid VI / Jürgen Rooste, Sirp 19.09.08

"Võib-olla on tõesti kirjanikuülbus oodata kelleltki tänases veel raamatute lugemist või oma identiteedi otsimist kirjutatust, enesemääritlust kirjanduses. Ehk on õige ja askeetlik samm loobuda lootusest kohepea-ligitulevikus leida Eestis taas suurem lugejaskond? Ja jätkata kirjutamist n-ö iseendale, meditatiivse, vaimukasvatusliku sammuna? Kõlaks desertöörlikult mu jaoks, muidugi, kuid igasugused katsed seletada suurema, profaansema foorumi ees tänase eesti kirjanduse osakaalu, rolli ühiskonnas, ja seda lähemalt kirjeldada päädivad sageli vaimse agressiooni tekitamisega kõneleja ja kõneldava vastu. Viimase kuukese jooksul on taas kogu aeg olnud õhus vana kitsarinnaline/madalalaubaline kultuur-ja-kabuur-stiilis möga, ning see teeb pagana väsinuks ja nukraks. Võib-olla tõesti, jah, õndsad on paariad ja kirjandusseparatistid... Las bard ulub üksinda kuud, see ongi ta parim bluus!

Aga see pole alati nii olnud. Võib-olla ilmutas „laiem lugejaskond” teatavat loidust või pirtsakust või ülaltallasuhtumist ka 1920ndail-30ndail, mil samuti oli esmane majanduslikule järjele saamine ja kodanliku tarbimiskultuuri õilis edendamine (ehk ühiskonna tasane mannutamine), kuid alates omakeelsest kalendrikirjandusest ja siis juba postipapa antud rahvuse (rahva) määratlusest on eesti kultuur, ja kogu identiteedi lähtekoht, ikkagi esmalt olnud kirjakultuur, seda eriti ENSV viljastavalt tagurlikes ja sumbsetes tingimustes, kus tekkis suur jagu parimat kirjandust, mis maakeeli tänini kirjutet.

Selle lähiajaloo tundlikem sissevaade on vahest Mari Tarandi „Ajapildi sees” – küll mälestusteraamat, mis ettevaatlikult visandab noore Juhan Viidingu elukäigu, iseloomu, loomeimpulsid ja kultuuri- ja sotsiaalse tausta, kuid seda tuleks esmalt siiski lugeda miski vaimuloona. Mõnes mõttes võib-olla kadunud või kaduva vaimu loona. Siin vaatab igalt leheküljelt tegelasena vastu kirjandus, luule, nagu elusolend, kelle kujunemises, kulgemises, muutumises, näoilmeis avaldub ajastu salajasem, sisim vaim, ja tas loksvel, pillutet inimeste pärisosa... Ja kirjandusega kaasas käiv eriline kultuur, tavade ja (sala)reeglite üleskirjutamata süsteem, mida on võimalik edasi anda vaid teistele ette – eeskujuks – elades.

Vaat, toda oskust elada kirjanduses, pelgan ma kõige enam kaduvat. Kuigi, ehk on õigus neil, kes irooniamuigega pillavad, et ega üleüldine kirjaoskus, koolikohustus ja lugemissund pole just kirjandusele ja mõtteloole kasuks tulnud. Ent ma pole kunagi olnud elitarist, eriti väikse rahva juures tunnen ma teravamalt ja tulisemalt toda vajadust n-ö üldrahvaliku mõtteprotsessi, sügavustaotluse järele, kust kedagi kõrvale ei jäetaks. Kui merekarusid on vähe, peab iga poole junga pikkune poisikegi kõiki meremehelaule teadma, et need ajahämarikku ei vaoks. Ja ma pole kindel, kas suurem jagu jungasid täna mitte ei eelista kena konsumeristlikku mõtteta-olekut, ent andestage mulle mu pessimism. See on ajutine, mööduv: raamatud ju ilmuvad, meedias võitlemiseks on kirjutavatel inimestel siiski veel mõjujõudu, hämara-ajad kollitavad siinsamas piirikindluste taga ja igasugune kirjandus, mis meist meile endile terake kõneleb, läeb seega jälle peagi hinda. Ühel või teisel moel... "

Loe!

Et lapsed ikka loeks! Lugemiskonverents Viljandis 17. oktoobril 2008

LUGEMISKONVERENTS „Et lapsed ikka loeks!” Viljandi Linnaraamatukogus, 17. 10.08

Lastekaitse Liidu rahvusvaheline lugemiskonverents „Et lapsed ikka loeks!” Viljandi Linnaraamatukogus kutsub kuulama ja kaasa mõtlema kõiki, kes tunnevad huvi laste lugemise vastu.

Konverentsi eesmärk on selgitada noorte lugemise tähtsust internetiajastul ning uurida võimalusi, kuidas kasvatada motiveeritud lugejat uute ja vanade meediate koosluses.

Esinejad Soomest ja Rootsist jagavad praktilisi kogemusi, kuidas muuta lugemine laste jaoks põnevamaks. Kohal on ka populaarsete noorteraamatute autor - kirjanik Lena Lilleste.

Konverentsile on oodatud nii üliõpilased kui ka need, kes juba tegelevad laste ja lugemisega koolis, lasteaias, raamatukogus.

ETTEKANDED:
11.00 – 13.00
Tervitussõnad, konverentsi avamine
Ülevaade projektist „Loeme koos!“ Kätlin Vainola, „Loeme koos” projekti juht

Transmediaalne lugemine Peeter Torop, Tartu Ülikool

Isiklik lugeja Anu Laitila, Helsinki Lukukeskus

Kiirlugemine – vajalik oskus infoajastul Jüri Sööt, Kiirlugemiskool

Lõuna 13.00 – 14.00
14.00 – 16.00
Raamatukogu, mis köidaks noori - Stockholmi kogemus Lena Thunberg, Stockholm
Noortekrimi kui motiveeriv kirjandusteos Lena Lilleste, Rootsi-Eesti päritolu kirjanik

Lugevad noored: milline on seos õppetöö, toimetuleku ja igapäevase lugemise vahel? Loone Ots, Eesti Lugemisühing

LISAKS:
Eesti Lastekirjanduse Keskuse slaiditutvustus
Võimalik tutvuda Eesti Lugemisühingu materjalidega ja astuda ühingu liikmeks
Kirjastus ILO müüb Leena Lillese raamatuid

RAAMATUESITLUS:
Lastekaitse Liidu 20ndaks aastapäevaks ilmuva raamatu „Laps eesti lastekirjanduses: illustratsioonid” presentatsioon.


KOOSTÖÖPARTNERID
Haridus- ja Teadusministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Viljandi Linnavalitsus, Viljandi Linnaraamatukogu, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Lugemisühing, kirjastus „ILO”.


LISAINFO:
Kätlin Vainola
katlin.vainola@lastekaitseliit.ee, 56 607 317

Konverentsist osavõtt toimub ainult eelneva registreerumise alusel ja on tasuline.
Konverentsil osalemiseks palume täita elektroonilise registreerimislehe! REGISTREERIMISE TÄHTAEG ON 01. OKTOOBER, 2008.
Osavõtutasud: Konverentsi osavõtutasu on 100 krooni. Soodusosavõtutasu tudengitele 50 krooni.
Tasuta pääsevad konverentsile ettekandega esinejad.
Konverentsi osavõtutasu sisaldab konverentsipääset, kirjalikke materjale, kohvipausi ja lõunat.

Registreerimis- ja tühistamistingimused
Osavõtutasu kehtib juhul kui registreerumine ja ülekanne on tehtud enne 01.oktoobrit. Sekretariaat kinnitab konverentsile registreerumise saates teile tellimuse kinnituse-ettemaksu arve, mille alusel palume tasuda osavõtumaksud vastavalt arvel toodud andmetele. Osavõtutasude laekumisel saadab sekretariaat Teile kinnituseks arve.
Osavõtu tühistamise korral palume teatada kirjalikult aadressil konverents@frens.ee. Osavõtu tühistamisel enne 01. oktoobrit osavõtutasu tagastatakse. Hilisema tühistamise korral osavõtutasu ei tagastata. Osavõtu tühistanud osalejatele tagastatakse osavõtutasu peale konverentsi toimumist.

Konverentsi Sekretariaat:
Frens Konverentsiteenused, Toompuiestee 30, Tallinn, Tel 6 979 290 Faks 6 979 201
konverents@frens.ee

Loe EpL 11.09.2008 JÜRGEN ROOSTE: Keegi tahab rahva lolliks teha
"... Muidugi, igal alal on pahatahtlikke puuke, kes süsteemi ära kasutavad, on logardeid ja laiskvorste. Kultuuri vallas leidub selliseid vähe, väga vähe, nagu selgus ka pikaajaliste võlglaste tabelist – neid peaaegu ei ole, või noh, on veidi sportlaste ja rahvataidlejate hulgas, kelle eest siinkohal vabandust palun. Olen kindel, et sportlased ja rahvataidlejad ja ka kunstnikud, kellel aruandevõlgu oli, õiendavad need imekiiresti või maksavad raha “kulkale” tagasi. Mida kindlasti ei saa öelda halvasti veetud kommunikatsioonide või äsja parandatud laguneva asfaldi või juhuslikult maha võetud riigimetsa vms kohta..."

Loe: Kultuuri raha. Ühe vande­nõulase pihtimus / Jürgen Ligi, Sirp 12.09.08

vt lähemalt, kes aruanded esitamata jätnud oli:

Raha kasutamise aruande kultuurkapitalile esitamata jätnud kultuuritegelased, kelle võlga hakkab sisse nõudma inkassofirma Pm 3.09.2008

Kivisilla, Teet 2 000,00 kr Saalihokiturniiri Palade Cup 2004 korraldamine

Rand, Olavi 2 000,00 kr Hiiumaa Võrgupidu – kevad 2005 korraldamine

Pühalepa suusaklubi «Põhjakotkas» 4 000,00 kr Võistluskulude katteks

Nabi, Heiki 2 000,00 kr Osavõtt Saksamaa juunioride GPst ja sellele järgnevast treeninglaagrist

Paadeni külaselts MTÜ 1 500,00 kr Omakultuurialased ettevõtmised küla ja omavalitsuse tasandil

Lillo, Sirje 3 000,00 kr Hiiumaa poistelaulu edendamine – laululaagri kulud

Sõida & võida klubi MTÜ 5 000,00 kr Võistluste plakatite trükkimine

Tuisk, Heli 3 000,00 kr Kataloogi koostamiseks fotode kasutusõiguse ostmine

Vahtra, Mari 2 000,00 kr Treeningtoetus

Meeri, Ann 4 000,00 kr Luulekogu väljaandmise osalised kulud

Eller, Epp 4 000,00 kr Esinemisrõivaste soetamine Kärdla ÜG tantsutrupile MISSY

Böning, Astrid 4 000,00 kr Tantsuklubi ja pärimuste toa korraldamine ning läbiviimine

Persidski, Siim 3 000,00 kr Laskesuusatamise võistluseelsete ja võistluslaagrite finantseerimine

Hiiumaa Laskespordi Klubi 1 500,00 kr Võistlusel osalemise kulude katmine

Emmaste Spordiklubi 1 000,00 kr Võrkpallialase koolituse läbiviimine harrastajatele

Lillo, Sirje 3 000,00 kr Hiiumaa Poistekoori tegevustoetuseks

Hiiumaa kergejõustikuklubi Hiiker 12 000,00 kr Osalemine ISF Jean Humbert Cup võistlustel Eesti esindusena

Kõpu Piirkonna Arendusselts Valguskiir 2 500,00 kr VI Kõpu poolsaare külade päeva kultuuriprogramm

Mazur, Tanel 4 300,00 kr Narva Eesti gümnaasiumi koolilehe väljaandmine

Oja, Allan 5 000,00 kr X-Sound kontsert-festivalide läbiviimine

Narva Eesti Maja MTÜ 5 000,00 kr Raamatu «Narva saatuse aastad 1918 – 1991» trükkimine

Erikson, Maria 5 000,00 kr Kunstinäituse korraldamine

Ambior MTÜ 1 500,00 kr Meenutustepäeva «Jaan Poska 140 ja Tartu rahuleping» korraldamine

Spordiklubi W-Willem 3 000,00 kr Võrkpalliturniiri «Willem Cup 2006» korraldamine

Etno Motorism MTÜ 7 000,00 kr Kelgutralli «Talverõõm» korraldamine

Lustivere põhikool 1 300,00 kr Muusikanädala korraldamine

Tooming, Aino 2 000,00 kr Luulekogu «Kodumagnet» väljaandmine

Luht, Linda 4 000,00 kr Raamatu «Kaugete aegade mälestused» avaldamine

Audentes AS 1 500,00 kr Eeri Vahtra suvise ettevalmistustöö korraldamine

Kokla, Viljo 4 000,00 kr Ettevalmistus ja osalemine EMi ja MMi juunioride kreeka-rooma maadluses

Jõgeva Kergejõustikuklubi Harta 3 000,00 kr Jõgeva noorte kergejõustiklaste treeninglaagri läbiviimine Laiusel

Vahtra, Eeri 3 500,00 kr Tegevustoetus 2006/2007. murdmaasuusatamise hooajaks valmistumisel

Einmann, Eduard 5 000,00 kr Lauliku kirjastamine

Põltsamaa Lions-klubi 3 000,00 kr Perekondlike tervisepäevade korraldamine

Spordiklubi Pedja 2 000,00 kr Projekti «Sportlikud üritused» teostamine

EELK Laiuse Püha Jüri kogudus 6 000,00 kr Laiuse kiriku segakoori tegevuse toetamiseks

Põltsamaa Lions-klubi 2 000,00 kr Perespordipäeva korraldamine

Spordiklubi Pedja 4 000,00 kr Uisutamiskursuste korraldamine

Spordiklubi Illi 6 000,00 kr 10. maleturniiri Jõgeva AVRO korraldamine

Kunstijüngrid MTÜ 6 000,00 kr EPKF 2007 korraldamine

Oisu Perede Ühendus MTÜ 500,00 kr Perelaagri korraldamine rahvusvahelise käsitöö tutvustamiseks

Kenk, Olev 4 000,00 kr Fotokonkurss-näituse «Kevadpealinn Türi. Naerata!» korraldamine

Sõrandu Külaselts 2 500,00 kr Järvamaa kangakudujate päevade korraldamine

Korvpalliklubi Seitse MTÜ 6 000,00 kr Mängijate osavõtutasu Ostrova korvpalliturniirist

Korvpalliklubi Seitse MTÜ 5 000,00 kr Võimla ja ujula rendi tasumine

Kabala vallavalitsus 2 000,00 kr Advendi klaverikontsert

Järvamaa Jalgpalliklubi MTÜ 2 000,00 kr Jalgpallilaagri korraldamine Järvamaa 15–18-aastastele noormängijatele Paides

Audentes AS 1 500,00 kr Toetus murdmaasuusataja Timo Lombile suvise ettevalmistuse korraldamiseks

Järvamaa Noortekogu MTÜ 3 000,00 kr Suvemängude korraldamine

Türi Avatud Noortekeskus MTÜ 4 000,00 kr Fotoprojekti, konkursi «Näita, mida sa näed» läbiviimine, näituse koostamine

Reier, Teet 1 500,00 kr Vanade pudelite ja klaasesemete näituse korraldamine Türi muuseumis

Vissak, Peeter 5 000,00 kr Fotouurimus inimese kohalolekust maastikus

FC Risti MTÜ 4 600,00 kr Õppematerjalide soetamine

Kullamaa Muusika Selts MTÜ 3 000,00 kr Juubelinäituse valmistamine Läänemaa laulupäevaks

Sindi Teatriselts MTÜ 3 000,00 kr Sindi Suvemuusika 2005 esinejate honorar

Kallau, Üllar 4 000,00 kr Tööriistade ja kunstitarvikute ost

Male-ja spordiklubi Kasmar 1 000,00 kr Lauamängude mitmevõistluse «Saarde karikas» auhindade ostmine

Känd, Jaak 5 000,00 kr Pärnumaa kilva «Gulliveri teatrimäng 2005-2006» korraldamine

Kilingi-Nõmme Klubi 2 000,00 kr Klubi Eakas 25. aasta juubeliürituste korraldamine

Pärnu Bridžiklubi MTÜ 5 000,00 kr Rahvusvahelise bridzhiturniiri «Pärnu Suveturniir 2006» korraldamine

Põdra, Mati 6 000,00 kr Tünnipundile esinemistasu maksmine

Känd, Jaak 6 000,00 kr Pärnumaa kilva «Gulliveri teatrimäng 5.-9. klasside õpilastele» korraldamine

Pärnu SRIK MTÜ 7 000,00 kr Näituse korraldamine Pärnu Linnagaleriis

Pärnu SRIK MTÜ 3 000,00 kr Näituse korraldamine Pärnu Linnagaleriis

Pärnu-Jaagupi gümnaasium 1 000,00 kr Pärnumaa gümnasistidele mõeldud
meediamälumäng «MEEDIAMULL 2007»

Kultuurilabor MTÜ 5 000,00 kr Üritustesarja «Hullumaja Puhvet» läbiviimine

Võrkpalliklubi Saarde MTÜ 6 000,00 kr Võrkpalliklubi Saarde võistluskulude katmine

Kultuurilabor MTÜ 4 000,00 kr «Hullumaja Puhveti» kultuuriürituste läbiviimine

Rapla Rahvakultuuri Selts 10 000,00 kr Rapla Fotoklubi liikmete valiktöödest trükise valmistamine

Rapla Jooksuklubi 2 000,00 kr Propageerida tervisesporti, kujundades jooksu- ja kepikõnniharjumust.

Muhu Spordihall 2 000,00 kr «Muhu Karikas» korvpalliturniiri korraldamine

Muhu Spordihall 1 000,00 kr Muhumaa külade spordipäeva korraldamine

Kuressaare Ooperifestivali Sõprade Klubi 10 000,00 kr Hendrik Krummi nimelise üleriigilise noorte lauljate konkursi auhinnafond

Kiidi Metsafilharmoonia MTÜ 2 000,00 kr Sümfooniaorkestri sügiskontserdi korraldamine Tartus Jaani kirikus

Tartu maadlusklubi Georg 4 000,00 kr Tegevustoetus

Eesti Mõttespordi Selts 4 000,00 kr Tartumaa koolinoortele mälumängusarja korraldamine

Savolainen, Janek 5 000,00 kr Tantsuetenduse «Nixon» videotaustade montaaži kulud

Pill, Maris 4 000,00 kr Jalatsidisaini võistlustööde näituse korraldamine Tartus

Stamina OÜ 1 500,00 kr I Kääriku-Pühajärve maanteejooksu korraldamine

MHL-Sport OÜ 1 000,00 kr Kekkose suvejooks 2005 korraldamine

Alavee, Christiane 2 000,00 kr Eesti meistrivõistlused 2005 kulturismis – treeningud ja osalemine

Siim, Kerttu 2 000,00 kr Osalemine Fi-võistlustel mäesuusatamises

Peips, Triin 3 000,00 kr Osalemine treeninglaagris ja Tuusulan Cup võistlustel

Koda MTÜ 1 500,00 kr Alternatiivteatrite festival Viljandi Alternatiiv 2005

Lints, Einar 3 000,00 kr Tantsufilmi projekti tehniline teostamine

London, Karl 2 000,00 kr Värskendada Viljandi muusikaelu ja elavdada noorte bändide tegevust

Pärnoja, Kaido 2 000,00 kr Ammulaskmise maailmameistrivõistlused Austrias

Eesti Ajaloo-ja Kultuuri Uurimiskeskus MTÜ 2 000,00 kr Stipendium trükiteenuste osutamise eest Kildu ajaloo jäädvustamisel

Mõisaküla keskkool 4 000,00 kr Mõisaküla Keskkooli poiste käsipallitreeningute edendamine

Võhma Kultuurikeskus 3 000,00 kr Võhma Segakoor «Leelo» 135. sünnipäeva tähistamine

Harju, Ivi-Heljo 2 000,00 kr Karksi-Nuia meeskoori pintsakute ostu toetus Soome-Eesti laulupeoks

Viljandi laste-ja noorteteater Reky 2 000,00 kr Teatrilaager lastele

Kiidi Metsafilharmoonia MTÜ 6 000,00 kr Sügiskontserdi läbiviimine Võru linnas /transport ja saali rent/

Sarv, Ants 2 500,00 kr Tööriistade muretsemine seto ehete uurimiseks ja valmistamiseks

Võru raskejõustiku klubi Strongman 5 000,00 kr Ürituse «Eesti Rammumees 2006» korraldamine /inventari rent/

Tänapäev AS 10 000,00 kr Pierre Bourdieu «Visandusi eneseanalüüsiks» väljaandmine

Jääger, Veiko 10 000,00 kr Tootedisaini ja ruumikunsti näituse korraldamine

Savi, Tõnis 15 000,00 kr Arhitektuuriõpingud Stuttgardi riiklikus
kunstiakadeemias

Boga Video OÜ 30 000,00 kr Dokumentaalfilmi «Tuli, vesi, savi ja linnutee» tootmine

Jõemees, Urmas 4 000,00 kr Osalemine Leipzigi dokumentaal- ja animafilmifestivalil

BDG FILM OÜ 2 300,00 kr Berlinare filmituru ja festivali külastamine

Reimann, Katrin 100 000,00 kr Dokumentaalfilmi «Päev minu elust: Cindy-Elisabeth-Maarja» tootmine

Lendav Hollandlane MTÜ 36 545,00 kr Sotsioanalüütilise fotoprojekti «Varjo’ kaetos» teoste print ja lamineerimine

Unt, Riho 14 000,00 kr Loomingulise näituse ja filmiretrospektiivi teostamine

Speek, Häili 12 000,00 kr Filmi «Admirali mürgiampull» arendamine

Polarfilm OÜ 30 000,00 kr Dokumentaalfilmi «Suguvõsa kokkutulek» tootmine

Revolver Film OÜ 30 000,00 kr Sarjas «Eesti lood» teledokumentaalfilmi «Eesti ehitab» tootmine

Revolver Film OÜ 30 000,00 kr Sarjas «Eesti lood» dokumentaalfilmi «Soome tööle» tootmine

Rajasaare, Katrin 30 000,00 kr SW filmikool 2006 läbiviimine 10. PÖFFi raames

Vissak, Peeter 20 000,00 kr Isikunäituse «Avara ilma varjatud pool» koostamine ja eksponeerimine

Uliss MTÜ 10 000,00 kr Eesti muusikat vene koolilastele tutvustavate kontsertide korraldamine

KaivConsort MTÜ 25 000,00 kr Tegevustoetus

Rootsmäe, Andrus 10 000,00 kr CD väljaandmine

Grinkov, Sergei 10 000,00 kr Lauluõpingud Genfi Kõrgemas Konservatooriumis

Barokimaailm Selts MTÜ 10 000,00 kr Ansambli Baltic Baroque kontsertreis Itaaliasse ja osalemine festivalil

Saar, Valmar 10 000,00 kr Klassikalise laulu õpingud Viini Muusika ja Näitekunsti Ülikoolis

Barokimaailm Selts MTÜ 30 000,00 kr Ansambli Baltic Baroque ringreis kavaga «Viva Vivaldi» Eestimaa väikelinnades

Kleis, Mihkel 10 000,00 kr Ansambli «Luarvik Luarvik» uue plaadimaterjali salvestamine ja CDde tootmine

Peäske, Tiiu 12 900,00 kr Maria Tiimuse, tema õpetaja ja kontsertmeistri osavõtt viiulikonkursist Itaalias

Posti, Ivo 3 500,00 kr Osalemine Belvedere ooperilauljate konkursil Viinis: lennupiletid

Põder, Neeme 10 000,00 kr Luulekogu «Baile Atha Cliath» väljaandmine

Audioraamat OÜ 24 000,00 kr Audioraamatute väljaandmine

Rootsmäe, Andrus 20 000,00 kr Laulutekstide kogu väljaandmine

Kallas, Jüri 25 000,00 kr Antoloogia «Stalker 2003 – 2005» koostamine ja avaldamine

Laansalu, Andrus 15 000,00 kr Raamatu «Gatlingi kuulipilduja» väljaandmine

Sihtasutus Domus Dorpatensis 15 000,00 kr Luuletaja ja teoloog Paul Gerhardti sünniaastapäeva tähistamine

Keil, Andres 10 000,00 kr Tegevuskunsti öö ja filmiprogrammi teostamine festivalil «Eclectika 2004»

Külvet, Ahto 2 500,00 kr Näituse «Sündisin katseklaasist» osa «Hiirtest ja inimestest» ettevalmistamine

Jürgen, Leida 5 000,00 kr Näituse «Meenutused» korraldamine Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis

Tammsaar, Kristjan-Jaak 6 900,00 kr Maastikunäitusel osalemine Y-galeriis ja Rael Artel Gallery’s

Antson, Malle 4 510,00 kr aastakonverentsil Örebros osalemine

Reio, Aare 7 000,00 kr Fotoprojekti V.A (Visual allusions) korraldamine Art Depoo galeriis

Pajos, Priit 7 000,00 kr Transpordikulud ja laevapiletid Helsingi eragaleriis Dix toimuvaks näituseks

Thurlow, Vappu 20 000,00 kr Artiklite kogumiku väljaandmine

Kõrm, Helina 10 000,00 kr Enesetäiendus Helsingi Kunsti ja Disaini Ülikoolis

Krosmann, Peeter 5 000,00 kr Maali magistatuuri õpingud Riias üliõpilasvahetuse programmi raames

Karjahärm, Toomas 15 000,00 kr Raamatu «Eesti haritlaskond 1940-1991» väljaandmine...? NB ! Toomas Karjahärm ja Väino Sirk. Kohanemine ja vastupanu (3. osa). Eesti haritlaskond 1940-1987

Nicem OÜ 24 524,00 kr «Hiired, Kaj-poiss ja Lumekuninganna» külalisetenduste korraldamine

Sofiit-Klubi MTÜ 30 000,00 kr Näidendi «Kvantiteet» lavastusele dekoratsioonide ja kostüümide tegemine

Sofiit-Klubi MTÜ 9 600,00 kr Sõidu- ja kindlustuskulude katmine osalemiseks festivalil «Balti kodu»

Lepik, Andres 15 000,00 kr Tutvumine Armeenia ja Gruusia teatrieluga

Täär, Veikko 10 000,00 kr Londoni teatrieluga tutvumine

Lunge, Toomas 10 000,00 kr Edinburghi teatrifestivali külastamine

ENL Vaba lava 10 000,00 kr Etenduse «Tagasipööre keelatud» väljatoomine

Oja, Kaarel 10 000,00 kr Edinburghi teatrifestivali külastamine

Nettan, Kalle 6 000,00 kr Osalemine seminaril «Managing perfoming arts across
Europe» Riias

Teatritehniliste Töötajate Ühendus MTÜ 7 595,00 kr Nelja ETTTÜ liikme seminari osalemistasud ja transport Riiga

Teatritehniliste Töötajate Ühendus MTÜ 18 200,00 kr 2006. a. aprilli- ja maikuu tegevustoetus

Veiler, Paula 19 000,00 kr Stažeerimine Rooma Ooperi Balletikoolis

Smith, Liisa Karin 46 400,00 kr J. Tätte näidendi «Ristumine peateega» lavastamiskulud Londoni teatris

Teatritehniliste Töötajate Ühendus MTÜ 15 000,00 kr Tegevustoetus

Audioraamat OÜ 48 000,00 kr «Eesti novelliklassika» audioraamatute väljaandmine

Käis, Adolf 82 280,00 kr Moskva teatri «P. Fomenko Meistriklass» sõit
külalisetendustele Tallinna

Tammets, Marek 13 465,00 kr Õppereis Rose Bruford College’sse Londonis: lennupiletid ja majutuskulud

Kress, Allan 1 199,00 kr Osalemine teatrifestivalil «Tsar-skazka» Suur-Novgorodis: viisa ja bussipiletid

Undusk, Marion 5 000,00 kr Enesetäiendamine Jean-Guy Lecat’ juures Madriidi ooperis: transpordikulud

Leesment, Roland 5 650,00 kr Tutvumine lavatehniliste lahendustega Viini teatrites ja messilkäik Berliinis

Bergström, Sirli 10 800,00 kr Tutvumine lavatehnikaga teatrimajades Helsingis, Kopenhaagenis ja Londonis

Tantsuselts Lee MTÜ 10 000,00 kr «Lee» repertuaarist tantsufilmi tegemine

Kiis, Kadri 10 000,00 kr Belgia eestlaste segakoori BEENE dirigendi sõidukulude katmine

Taul, Anu 10 000,00 kr Heliplaadi salvestamine ja tiražeerimine

Spordiklubi Rääma MTÜ 25 000,00 kr Pärnu Rääma Põhikooli rahvatantsurühmadele uute riiete ostmine

Eesti Tšuvaši Kultuuriselts 13 000,00 kr Eesti ja Tšuvaši rahvakunsti näituse korraldamine Tšuvaši Riiklikus Muuseumis

Aitado Klubi MTÜ 5 000,00 kr Tõnis Trelli osalemine turniiridel ja meditsiiniline kontroll

Aitado Klubi MTÜ 5 000,00 kr Rene Õismaa osalemine turniiridel ja meditsiiniline kontroll

Aava, Monika 8 000,00 kr Treeningtoetus

Ulitina, Kristina 5 000,00 kr Treeningtoetus

Viru, Atko 40 000,00 kr Raamatu «Sportlik treening» II täiendatud trüki väljaandmine

Hiiumaa kergejõustikuklubi Hiiker 6 000,00 kr Osalemine ISF JEAN HUMBERT CUP võistlusel kergejõustikus

Eesti Kepikõnni Liit 10 000,00 kr Kepikõnni DVD tootmine ja tiražeerimine

Eesti majanduspoliitikud on uhkustanud oma vähese lugemusega!

Mis ilus lugu! Loe: Eesti inflatsioonil on lollide nägu / Sami Lotila, majandusajakirja Talouselämä korrespondent Tallinnas (SLOL, 3.09.08):

"Eesti majanduspoliitikud on uhkustanud oma vähese lugemusega, sellega, kuis nad on läbi lugenud vaid ühe majandusteoreetilise raamatu. Võinuksid lugeda siiski enam, siis ehk oleks välditud superinflatsiooni katastroofilisi tagajärgi."

Sami Lotila

Inflatsioon, loe Eesti Panga võrguraamatukogu! Kui raamatuid ostma minna ei täi!

Tiina Tammer: kas raamatule kehtestatakse saastemaks?

Loe: Pm 2.09.2008

----
Nõnda leiab kirjastaja: ... Ettepanek tõsta Eestis raamatute käibemaks viielt protsendilt
18 protsendile tähendab raamatu hinna olulist tõusu. Ning vaevalt tähendab see tõus lisamiljoneid ohtrate poliitiliste lubaduste tuhinaga kärssama läinud riigi rahakotti.

Küll aga tähendab see tõus, et raamatuid ostetakse ja loetakse vähem. Ja siis veel vähem. Ja veel vähem. Ning see ei ole ainult äri või tarbimise küsimus.
See on küsimus riigi ja rahvuse elujõust. Ka see on sisejulgeolek.

Kui praegused otsustajad astuksid läbi rahvusraamatukogus 1.–14. septembrini Eesti Kirjastuste Liidu korraldatud näituselt «Raamat Eesti Vabariigile», kus väljas vaid väike valik uue Eesti ehk 17 aasta jooksul kirjastatud olulisi raamatuid, mõistaksid ehk nemadki, et raamat on osa kultuurist. Ja see ei ole saastamine.

Loe lähemalt käibemaksu ja käibemaksusüsteemide kohta! Ja siit!

vt:

2. septembril kell 16.00 avati ERR peanäitusesaalis Eesti Vabariigi 90. juubeliaastale pühendatud raamatunäitus „Raamat Eesti Vabariigile”.

Näitus pakub ühe võimaliku läbilõike omakultuuri kajastavatest raamatutest, mis välja antud Eesti taasiseseisvusperioodil (1991-2008). Ajaloolane ja kirjastaja Marek Tamm ütleb näituse saatetekstis: „Ühe riigi vaimset elujõudu on võimalik välja arvutada ilmuvate raamatute põhjal. See näitaja on viimasel iseseisvusajal olnud kõrge.”

Näitusel on eksponeeritud ligikaudu 600 teost. Põhiteemadeks on riik ja rahvas (ajalugu, biograafilised leksikonid, mälestused, teadus, riigi sümboolika), kultuur (kultuurilugu, kunst, arhitektuur, elulood, rahvakultuur, muusika, Eestit käsitlevad õppematerjalid, sport) ja loodus.

Raamatunäituse korraldavad Eesti Kirjastuste Liit ja Eesti Rahvusraamatukogu. Näituse sisulisteks koostajateks on Mall Jõgi (ajakiri Keel ja Kirjandus), Sirje-Mai Pihlak (kirjastus Ilo), Kadri Haljamaa (kirjastus Koolibri), Helle Remmelt (Eesti Rahvusraamatukogu) ja Marek Tamm (kirjastus Varrak). Näituse kujundas Lennart Mänd (Eesti Kunstiakadeemia).

Näitus ja fuajees on avatud 1.-13. septembrini, edasi eksponeeritakse rändnäitusena maakondade raamatukogudes.

Kirjastamine on ju ennekõike äri, kultuurikeskne äri, aga ikkagi äri! Milline on kirjastajatel kasumi maksimeerimise strateegia?

Millistel kaalutlustel kavandab riik kirjavara käibemaksu tõstmist?

Loe veel, mida eesti rahvuskultuuri ja kulka seostest kokkuhoiu aja tingimustes arvab noorkirjanik Vahur Afanasjev, sisutootja.

Loe, kes Kulkale võlgu jäänud on: Pm 3.09.08


"... Raamat, armsad kaasmaalased, on muidugi ime," on õelnud President Meri korduvalt! Loe: Kõne Eesti Rahvusraamatukogu avamisel 11. septembril 1993