Eesmärgiga ühtlustada kataloogimise reegleid Eesti raamatukogude erinevates MARC21 vormingut kasutatavates andmebaasides on ELNET Konsortsium vastavalt kokkulepetele Kultuuriministeeriumiga avalikustamas e-kataloogis ESTER ja Eesti artiklite andmebaasis ISE kasutatavaid MARC21 juhendeid.
Esimesena on ELNET Konsortsiumi kodulehele (http://www.elnet.ee) välja pandud Eesti artiklite andmebaasis ISE kasutatav "Artikli MARC21 bibliografeerimise juhend". E-kataloogis ESTER kasutatavad MARC21 kataloogimise juhendid pannakse välja järgmisena (selle kohta saadame eraldi teadaande).
Juhendeid võivad vabalt kasutada kõik Eesti raamatukogud, kuid silmas tuleb pidada, et nende koostamisel on arvestatud ainult ELNET Konsortsiumi liikmesraamatukogude ja neis kasutatava infosüsteemiga. Seega sisaldavad materjalid vähesel määral ka juhiseid, mis on vajalikud ainult ELNET Konsortsiumi liikmesraamatukogudele. Juhendeid koostavad ja regulaarselt uuendavad ELNET Konsortsiumi raamatukogude spetsialistidest koosnevad
töörühmad. Ühised põhimõtted kataloogimisel ja bibliografeerimisel tagavad andmebaaside ühtlasema kvaliteedi, mis lisaks vähemale lisatööle kopeerkataloogimisel tähendab ka efektiivsemaid otsinguid lugejale.
Lisainfo:
andmebaasi ISE töörühma juht, andmebaasi ISE haldur Külli Solo (e-post: kylli.solo@elnet.ee). Loe: siit!
kataloogimise ja nimenormandmete töörühma juht Kristel Veimann (e-post: kristel.veimann@nlib.ee)
liigitamise ja märksõnastamise töörühma juht Sirje Nilbe (e-post: sirje.nilbe@nlib.ee)
Riin Olonen, arendusjuht e-post: riin.olonen@elnet.ee
MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu tel: (+372) 6307 189
Konsortsium mob: (+372) 56 807 189
http://www.elnet.ee
Tuesday, March 16, 2010
Monday, March 15, 2010
Friday, March 12, 2010
Jah, raamatuaastad on nüüd asendatud lugemisaastaga? küsib Jaan Tooming
Lugemisaasta.
Jah, raamatuaastad on nüüd asendatud lugemisaastaga. Eks see ole natuke naljakas ka. Nagu oleks vaja hakata lugema õppima, kuigi nimetame ennast uhkelt raamaturahvaks.
Lugema õppimine on tore protsess, ikka tähtede kaupa, siis sõnad kokku ja lõpuks lausejupid, kuni laps rõõmsalt taipab, mida loeb. Kõigepealt muidugi koolis aabits, siis muud lastele määratud lugemispalad, värsse lausa õpitakse pähe. Ja varsti laps enam ei ootagi, et vanemad jutustaksid midagi või loeksid ette – ise, ise saan hakkama, rõõmustab laps. Ja siis tuleb raamat kakajunnist, oi-oi kui tore raamat, lausa naerma ajab.
Elu on ropuks läinud
Kuid me unustame, et maainimene ei ütle kunagi „kaka”, ta ütleb ikka otse välja: „sitt”. Nii et sitajunn. Kuidas küll seda tohib! Linnavurledest emad ja isad kirtsutaksid nina ja peidaksid raamatu lapse eest, rumalate sõnade õppimine on ju keelatud, kuigi laps on juba ammu teadlik sõnast „sitt”. Aga autor teenib nendega ränka raha ning talle võib ainult soovitada kirjutada järgmiseks „Nokupoisi seiklused lollidemaal”.
Nali naljaks, asi on veidi tõsisem, kui näib. Praegune kirjandus kubiseb roppustest ja seda peetakse kirjandusringkondades normaalseks. Ainult Arvo Valton on tagasihoidlikult maininud, et tema ei kavatse oma loomingus vängeid sõnu kasutada, saab ka ilma hakkama. Jah, elu on ropuks läinud ja kirjandus peab peegeldama elu. Kuid siin räägib Nikolai Baturin hoopis imelikku juttu, et kirjandus peab looma võimatuvõimalikke maailmu, ta lausa eitab realismi. Nii et erandeid siiski on. Tänu Jumalale.
Meil ilmub tohutul hulgal raamatuid, kuigi enamasti väga väikeses tiraažis. Mõtleme välja sihtgruppe ja reklaamime oma kaupa. Kirjastused võistlevad omavahel hittide pärast ja möll missugune. Kui palju on aga selles kõiges väärtkirjandust? Ja kes seda meie internetiajastul loeb? Ilmselt siiski vähesed.
Jah, kooliõpetajad lausa kaebavad lugemisoskuse vähenemise üle. Lapsed ei taipa teatavate mõistete ja vanade sõnade sisu ning on hädas oma mõtete väljendamisega. Haridussüsteem lonkab, võib selle pääle öelda. Ja me näeme, kuidas seda vaest haridussüsteemi püütakse aina parandada ja putitada.
Kultuurini jõuavadki vähesed
Hea kirjandus on olnud kogu aeg määratud vähestele, peab natuke nukralt nentima. Kui aga tunda mõndagi noort inimest, kes loeb isukalt väärtkirjandust, süveneb valitud erialasse ja püüab end igakülgselt harida, võib siiski nentida, et kõik lootus pole veel tuulde hajunud.
Ikka on üksikud geeniused viinud edasi elu ja haritud inimesed tõstnud ka rahva maitset ja kultuuritaset. Ei tohi lihtsalt anda järele kassikullale ja imetleda kõike seda, mida laias maailmas trendiks loetakse, peame jääma endale truuks ja kirjutama südameverega, sügavaist asjust, arutama probleeme, millel tõesti elu ja surma küsimus, ning vaatama elu mitte ainult seltskondlikult positsioonilt, vaid ka universumi seisukohalt, nimelt, milline on inimese koht paisuvas universumis ja kas saame hakkama oma hirmsate ökoloogiliste ja sotsiaalsete probleemidega, olles vaid mutukad tohutus universumis.
Vaja on ka ausat ja haritud teejuhti praeguses raamatute laviinis. Tarka inimest, keda usaldada, kes annab nõu, mida lugeda ja millisel eesmärgil. Ja et ta ei alluks trendile, vaid juhinduks ainult väärtustest, mis annaksid lugejale rõõmu ja naudingut lugemisel.
Leida pori seest üles pärlid
Me oleme ju uudishimulikud, kuid praeguses infotulvas kaotame pea ning rabame kõike juhuslikult, sest meil pole teejuhti, tarka teejuhti. Ja nii saabki bestselleriks pori näkku loopimine, tõeline rämpskirjandus, ning nii edasi minnes pole lootustki, et rahva haridustase ja maitse muutuks, muutuks nii, et tõesti oskaksime pori seest pärlid üles leida.
Head lugemisaastat ja rõõmu! " kirjutab EKL liige Jaan Tooming Õpetajate Lehes 12.03.2010
Lugemise õigustamisele oli ERÜ keskendanud tänavuse kõnekoosoleku. Oma teest raamatu manu ja raamatu toest oma elus kõnelesid:
- Andres Langemets, ajakirja Tuna toimetaja, kirjanduskriitik
- Ingo Normet, professor, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli juhataja
- Vallo Kepp, vabakutseline operaator ja režissöör, 2009. aasta kultuuripreemia laureaat loominguliste saavutuste eest
Kingi raamatukogudele raamatuid, esitas ERÜ üleskutse!
Tuesday, March 9, 2010
Natukene ajaloost: Postimees 1933 teatab!
Kes on Tartus loetavam kirjanik? Praegu töötatakse linna keskraamatukogus statistilisi andmeid läbi, mis annavad täpse ülevaate selle kohta, missugust kirjanikku ja milliseid teoseid Tartus kõige enam on loetud ja loetakse. Nende huvitavate andmete läbitöötamine sünnib kuue viimase aasta kohta, s. o. 1926. aastaga alates. Andmed töötatakse läbi hädaabitööliste krediitide arvel haritud tööta töölistega. Andmete läbitöötamine vältab kuid. [Sõnum] // Postimees,
...
Hädaabitöödeks Riigi Keskahiivis pole veel summasid. Tänavu lubati esialgu Riigi Keskarhiivile hädaabitööde summadest 1600 kr., hiljem aga teatati, et nende summadega ei maksa arvestada. Praegu pole veel teada, kui palju lubatakse, ... saab tööd anda ainult mõnele üksikule. ... Möödunud aastal sai Riigi Keskarhiiv hädaabitööde summadest kasutada ligi 5000 kr., millega oli võimalus võtta tööle kuni 27 inimest. ... tehti palju lihtsamaid, kuid hädavajalikke korraldustöid. [Sõnum.] //
Loe siit!
Edetabel aastal 2010. Loe Maalehest!
Loe siit!
Friday, March 5, 2010
ARX-Raamat areneb edasi!
Mitmetes kooliraamatukogudes praegu kasutusel olevat ARX-Raamat 7.0.150 konsulteerib 4. märtsil 2010 autor Argo Roots programmi kasutusvõimalustega rahul olevatele klientidele - Pirita Majandusgümnaasium (ca 900 õpilast)raamatukoguhoidja Margit Sarapik ning Tartu Lastekunstikool, raamatukoguhoidja Asta Liivak.
Vt siit Phare ISE programm: Infosüsteem Eesti koolidele?? Tolle projekti kohta loe siit! Niipaljuke ajaloost...
Praegu kasutavad kooliraamatukogud veel RIKSi ja URRAM tarkvarasid. Aastal 2008 on need saanud koolide raamatukogudest üpris positiivset tagasisidet.
Kuid ka ARX-Raamat - sündinud Kundas sealse kooli oma õppuri käe alt oma kooli raamatukogu algatusel, ja enne RIKS ja URRAMi tulekut näiteks Tartu linna kõikidele koolidele omandatatud (toona hind 4000.-) - on muutumas võrgupõhiseks, jäädes autori sõnutsi edaspidigi kooliraamatukogudes tasuta kasutatavaks.
Kuna autori töökoormus on teda takistanud programmi täiustamist lõpule viimast, siis on palve kõigile ca 40 kooliraamatukogule, kus kasutuses ARX-Raamatu senine versioon, anda teada kõigist oma tähelepanekuist ja täiendamissoovidest programmi autorile - Argo Rootsile, et sama programmi täiustatud võrguversioonina
edasi kasutada!
Tark mõtleb, rumal maksab! Kunagi massiivse "arvutiajastu" algul oli vist käibel sähendune tarksõna? Tasub nüüdki meeles pidada. Oma soovid ja tähelepanekud saatkem info@arx.ee
Subscribe to:
Posts (Atom)
